Briti välisminister Jeremy Hunt

Briti välisminister leidis vastaspoole silmast pinnu

56
(Uuendatud 13:12 21.08.2018)
Briti välisminister Jeremy Hunt kutsub teisipäeval Washingtoni Rahuinstituudis esinedes Euroliitu üles tugevdama Venemaa-vastaseid sanktsioone seoses Salisbury intsidendiga

TALLINN, 21. august — Sputnik.  "Muidugi tuleb meil Moskvaga dialoogi pidada, kuid peame ka selgelt mõistma, et Venemaa presidendi Putini välispoliitika on meie maailma ohtlikumaks muutnud," öeldakse kõnes, vastavalt RIA Novosti käsutuses olevaile ministri kõne tekstilõikudele.

"Täna palub Ühendkuningriik oma liitlasi minna veel kaugemale, kutsudes Euroliitu üles tagama, et tema sanktsioonid Venemaa vastu oleksid kõikehõlmavad ja et me seisaksime õlg õla kõrval Ameerika Ühendriikidega. See eeldab ühtset kriitikat ja reaktsiooni õigusrikkumiste suhtes, sõltumata sellest, kus ja millal nad toime pandi — Salisbury tänavatelt Krimmi saatuseni," ütles Hunt. 

Hunt esineb kõnega oma esimesel visiidil välisministrina Ameerika Ühendriikidesse.

Tema programmis on läbirääkimised riigisekretäri Mike Pompeoga, teiste kõrgemate ametnikega ja kongressi juhtidega. Kohtumistel arutatakse laialdasi rahvusvahelisi probleeme, sealhulgas Iraani, Põhja-Korea, Süüria, Jeemeni ja Lähis-Ida küsimusi.

Washingtonist suundub Hunt New Yorki, kus esineb ÜRO Julgeolekunõukogu ees. Tema sõnavõtt pühendub Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide ja nende partnerite võitlusele ISISE * vastu. Hunt kohtub ka ÜRO peasekretäri Antonio Guterresiga, kellega arutleb mitmete humanitaarküsimuste ja ÜRO reformi teemadel.

Maailmakorrale esitatud väljakutsed

Rahuinstituudis kõneldes nimetab Hunt tõenäoliselt kõige olulisemaks rahvusvahelisel areenil ärevust tekitavast neljast tegurist Venemaa käitumist.

"Teiseks väljakutseks on jõudude muutuv majanduslik tasakaal Ida ja Lääne vahel. Aastaks 2030 möödub Hiina prognooside kohaselt USA-st, muutudes maailma suurimaks majanduseks. Majandusliku võimuga kaasneb ka poliitiline vastutus.

Kuigi Hiina on andnud mõista, et toetab mõningaid praeguse süsteemi elemente, eriti neid, mis võimaldavad tal vabalt maailmaga kaubelda, väljendas ta vähem toetust teistes valdkondades, keeldudes näiteks Krimmi annekteerimise eest Venemaad hukka mõistma või tugevdama rahvusvahelisi meetmeid keemiarelva keelustamise osas. 

Ootame Hiinalt järjekindlamat, tugevamat toetust kehtivale maailmakorrale — kus võtmeküsimuseks on õige tasakaalu tagamine konkurentsi ja koostöö vahel, et saaksime koos ühiseid eesmärke saavutada," ütles minister.

Kolmanda probleemina näeb Hunt lääneriikide vähest toetust Lääne demokraatlikele põhimõtetele — paljud eurooplased on hakanud kahtluse alla seadma globaliseerumisprotsessi ilmeksimatuse põhimõtet.

"Mistahes demokraatia keskmes on sõnavabadus, mis võimaldab kodanikel sõltumatut teavet saada. See aitab neil otsustada, kelle poolt hääletada. Libauudiste laialdane levik, sotsiaalvõrgustike mõjutamine ja katsed väljastpoolt valimisi manipuleerida õõnestasid usku selle võimalikkusse," leiab minister.

Neljanda probleemina näeb Hunt islami terrorismi, mille algläteteni pole tema arvates seni jõuda õnnestunud.

Probleemide lahendamiseks peaks ministri sõnul tugevdama olemasolevaid liitusid ühiseid väärtusi toetavate riikide vahel ja arendama lääneriikide majandust.

"Üks suurimaid ohtusid Euroopa ühtsusele on kaootiline Brexit, juhul kui kokkuleppeid ei ole võimalik saavutada,' ütles minister, kutsudes Euroopa Liitu taas kord üles tegema kõiki jõupingutusi lepinguni jõudmiseks.

Hunt rõhutas ka vajadust reageerida eurooplaste väljendatavale rahulolematusele "ühiskonna toimimise" suhtes. 

'Me matame oma pead liiva alla, süüdistades sotsiaalvõrgustikke, teeseldes, et mõned pahameele põhjused ei vasta tegelikkusele: olgu siis tegu paljude ameeriklaste ja eurooplaste elatustaseme langusega, tehnoloogiliste muutustega seotud probleemidega või sisserände tekitatud identiteediküsimustega paljude valijate seas," märgib Hunt.

USA uued sanktsioonid

Kaheksandal augustil kehtestas USA administratsioon Venemaa vastu uued sanktsioonid väidetava keemiarelva kasutamise eest Salisburys, kus Briti ametivõimude väidete kohaselt mürgitati märtsis endine sõjaväeluure ohvitser Sergei Skripal koos tema tütre Juliaga.

Eeldatakse, et esimene sanktsioonide pakett jõustub teisipäeval. Eelkõige on tegu piirangute kehtestamisega topeltkasutusega kaupade Venemaale tarnimisele. 

Kremlis nimetati USA sanktsioonide sidumine Salisbury juhtumiga ebaseaduslikuks ja vastuvõetamatuks. Välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova nimetas uute sanktsioonide väljakuulutamise ettekäänet väljamõelduks.

Dmitri Peskovi sõnul "kahjustavad sellised piirangud loomulikult rahvusvahelist kaubandust". Samal ajal kutsus riigipea pressiesindaja üles "mitte jooksma Venemaa juhtkonna vastukäike prognoosides rongi ees."

Mürgitamisjuhtum Salisburys

Inglise Salisbury linnas, riigi suurima mürkkemikaalide uurimisega tegeleva sõjaväelabori Porton Downi vahetus läheduses, mürgitati 4. märtsil Briti võimude väidete kohaselt endine sõjaväeluure ohvitser Sergei Skripal ja tema tütar Julia, millele järgnes ulatuslik rahvusvahelise skandaali. 

London usub, et Skripalide mürgitamisega aine A234 abil on seotud Venemaa riik, kuid Moskva eitab seda kategooriliselt. Juba mais teatas Sergei Lavrov, et "Skripalide juhtum" laguneb kõikide silme all, sest puuduvad igasugused tõendid Venemaa süülisuse kohta.

Maria Zahharova teatas varem, et Skripalide juhtumi osas saadeti Briti Välisministeeriumi umbes 60 diplomaatilist nooti nõuetega võimaldada Venemaale juurdepääsu uurimisele ja kannatadasaanud venelastele, samuti taotluse õigusabi osutamiseks ja koostööks, sealhulgas ühise uurimise läbiviimiseks, kuid Briti võimud ei reageerinud neile üldse. Selle asemel süüdistati koostöösoovi puudumises Moskvat.

Endine Briti välisminister Boris Johnson süüdistas märtsis Venemaad Skripalide mürgitamises, väites, et Moskva süülisust kinnitavad süütõendid on "rabavad".

"Rabavad" süüdistused osutusid labaseks valeks. Briti kaitseministeeriumi salajase labori juht ütles hiljem, et eksperdid ei suutnud mürgitamise käigus kasutatud materjali allikat kindlaks teha.

Briti välisministeerium tunnistas samal päeval, et järeldus Moskva osalemise kohta Skripalide mürgitamisel tehti muuhulgas ka nende endi hinnangute põhjal.

56
Tagid:
Novitšok, maailmakord, islamiterrorism, Briti Välisministeerium, Porton Down, ÜRO Julgeolekunõukogu, ÜRO, Jeremy Hunt, Julia Skripal, Sergei Skripal, Mike Pompeo, Antonio Guterres, Sergei Lavrov, Euroopa Liit, Salisbury, Ühendkuningriik, Suurbritannia, Hiina, USA, Venemaa
Teema:
"Inglanna õiendab häda" (136)
Samal teemal
Parlament vastas peaminister May kõnele naeruga