Jaapanis mälestati 73 aasta taguse USA tuumarünnaku ohvreid

Jaapan mälestas Hiroshima tuumarünnaku ohvreid

61
(Uuendatud 14:26 06.08.2018)
Ühendriikide pommitajad viskasid 1945. aastal Teise maailmasõja lõpupäevil Jaapanile kaks aatompommi: esimese 6. augustil Hiroshimale ja teise kolm päeva hiljem Nagasakile. Hiroshimas hukkus 140 000, Nagasakis üle 70 000 inimese.

TALLINN, 6. august — Sputnik. Jaapanis Hiroshima linnas mälestati 73 aasta taguse USA tuumarünnaku ohvreid. Linnapea Kazumi Matsui kutsus Hiroshima Rahupargis peetud kõnes liikuma tuumarelvadeta maailma suunas ja hoiatas rahvusluse kasvava ohu eest, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

USA kahtlustab: Põhja-Korea peidab "kastis lambatalle" >>

Hiroshima linnapea Kazumi Matsui hoiatas, et "mõned riigid väljendavad varjamatult enesekeskset rahvuslust ja kaasajastavad oma tuumaarsenale", läites seeläbi uuesti külma sõja lõpu järel vähenenud pingeid.

Nimesid nimetamata hoiatas ta, et "mõned riigid väljendavad varjamatult enesekeskset rahvuslust ja kaasajastavad oma tuumaarsenale", läites seeläbi uuesti külma sõja lõpu järel vähenenud pingeid.

Matsui üleskutse kaotada tuumarelvad langeb ajale, kui USA president Donald Trump on lubanud riigi tuumaarsenali suurendada.

"Kui inimkond unustab ajaloo või lõpetab sellega vastamisi seismise, võime taas sooritada suure vea. Just seetõttu peame jätkama Hiroshimast rääkimist," lausus ta, lisades, et jõupingutused tuumarelvade kaotamiseks peavad jätkuma.

USA president Donald Trump
© AP Photo / Evan Vucci

Liitlasriigid on väitnud, et tuumapommirünnak Jaapanile tegi Teisele maailmasõjale lõpu ja sundis Jaapani kiiresti alistuma, tänu millele hoiti ära miljonid ohvrid, mis oleksid maismaainvasiooniga vältimatult kaasnenud.

Jaapan alistus 15. augustil ning kirjutas kapitulatsiooniaktile alla 2. septembril.

Jaapani valitsuse positsioon tuumarelvade suhtes on ambivalentne. Selle ametnikud väidavad harjumuspäraselt, et ei toeta tuumarelvade olemasolu, kuid riigi kaitsepoliitika toetub USA tuumavihmavarjule.

Peaminister Shinzo Abe, kelle valitsus on otsustanud mitte osaleda ÜRO tuumarelvade keelustamise lepingus, ütles tseremoonial, et Jaapanil lasub vastutus ületada lõhe tuuma- ja mittetuumariikide vahel.

Jaapani peaminister Shinzo Abe külastab Pearl Harborit >>

"Viimastel aastatel on saanud ilmsiks, et riikide vahel on erimeelsused selles, kuidas tuumarelvastuse vähendamisega edasi minna," lausus Abe. "Meie riik töötab oma põhimõtteid säilitades kannatlikult sillana kahe poole vahel ja juhib rahvusvahelise kogukonna jõupingutusi tuumarelvade vähendamiseks."

Barack Obama külastas 2016. aasta mais esimese ametisoleva Ühendriikide presidendina Hiroshimat.

© RIA Novosti.
Hiroshima tragöödia

Uudisteportaal Sputnik Eesti kirjutas aasta algul Jaapani insenerist Tsutomu Yamaguchist, kes elas üle kaks aatomipimmi ja suri 93-aastaselt 4. jaanuaril 2010.

Yamaguchi, kes töötas Mitsubishi Heavy Industriesi insenerina, astus 6. augustil 1945 välja trammist hetkel, kui tuumapomm Little Boy plahvatas Hiroshima linna kohal temast 3 kilomeetri kaugusel 580 m kõrgusel õhus. Hiroshimas viibis mees tööreisil.

Mees, kes elas üle kaks aatomipommi, suri 4. jaanuaril >>

Plahvatus purustas mehe vasaku trummikile ja põhjustas talle tõsiseid põletushaavu keha ülemises vasakus osas. Ta jäi ka ajutiselt pimedaks ning veetis öö sidemetesse seotuna pommivarjendis. Ta juuksed langesid välja.

Järgmisel päeval saadeti ta rongiga tagasi oma kodulinna Nagasakisse. Ta saabus sinna 8. augustil. 9. augustil kell 11:02 oli Yamaguchi jällegi vaid 3 kilomeetri kaugusel kohast, kus plahvatas teine tuumapomm Fat Man.

61
Tagid:
mälestamine, tuumapomm, tragöödia, ajalugu, ohvrid, Teine maailmasõda, Kazumi Matsui, Shinzo Abe, Donald Trump, Hiroshima, Nagasaki, Jaapan, USA
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega