Läti pealinn Riia

Läti hakkab Venemaad tükeldama: keda küll sõjakad klounid ähvardavad

124
(Uuendatud 20:21 30.07.2018)
Taas kord tehti ettepanek lammutada Venemaa "rahvusliku kuuluvuse järgi väikesteks osadeks". Selle käis välja sisuliselt küllaltki kentsakas tegelane – Läti seimi saadik Aleksandrs Kiršteins. Tema arvates tuleb peale Venemaa kokkuvarisemist "sõjalistele konfliktidele lõpp ning Euroopas hakkab kehtima rahu paljudeks aastateks".

Irina Alksnis agentuurile RIA Novosti

Antud arvamusavaldust võinuks ignoreerida. Lõppude-lõpuks ju nõukogudejärgsete "Euroopale orienteerunud" venevastaste vabariikide poliitikute ütlustele tõsist vastukaja eeldada ei ole.

Nii et ainult seesinane kommentaar on omal kombel "jõukohane panus" lakkamatusse absurdsete väidete voolu Venemaa vastutusest, mis on tingliku "lääne" ja läänemeelse maailma eri tasanditel üha kõlavad. Võib avada uudistevoo ja näha, näiteks, teadaannet: "Ukraina välisminister Pavlo Klimkin kritiseeris Föderatsiooninõukogu otsust kiita heaks seadus Krimmi Venemaa koosseisu võtmise päeva tähistamise kohta ja nimetas Venemaad "arenenud maailma" ees "nõrgukeseks".

Läti seimis tehti ettepanek Venemaa tükeldada >>

Esktsentriline russofoobist rahvasaadik tühisest riigist Euroopa ääremailt, ekstsentrilise russofoobse riigi minister, tuumariigi Suurbritannia minister, USA Kongressi liikmed – kõik nad üheskoos sunnivad tahes-tahtmata mõtlema: kas pole seda venevastast ekstsentrilisust nende maailmas vahest paljuvõitu?

Asi pole sugugi selles, et kõik need juba täiesti harjumuspärased Venemaa-vastased rünnakud on Venemaale halvad või ohtlikud. Küsimus on selles, mida need väljaütlemised meie naabreiks olevatele konkreetsetele vabariikide jaoks sümboliseerivad.

Sümboliseerivad nad aga vastutusest keeldumist. Juhul kui Venemaa on kõiges süüdi – alates konkreetse inimese karjäärimuredest kuni Euroopa destabiliseerumiseni, siis on see kahtlemata väga mugav seisukoht. Ainult et täiskasvanuliku ja teovõimelise maailmakäsitusega ei ole sellel mingit pistmist. Ning poliitikasse, mis iseenesest on tegusa, vastuvõtliku ja ümberkujundava maailmasuhtumise kvintessentsiks, ei puutu see seda enam.

Õigustust, et poliitikas on alati neid, kes võtavad endale ohvri ja kannatajate rolli, võinuks aktseptreerida tavapäraste "Vene agressiooni tõttu" kannatanute suhtes.

Aga sedasama rolli kohaldab enesele ka eilne (ja paljude arvates tegus) ameeriklasest maailmavalitseja, kellele selle staatuse olemuse kohaselt on nõrkus ja enese ohvriks tunnistamine vastunäidustatud.

Harjumuspärased argumendid, et "kõik juhtumid on privaatsed" või et "neist ei tohi teha üldistavaid järeldusi," ei toimi samuti, sest enam ammugi pole vahet, kas tegemist on väikese ja naeruväärse või suure ja tõsiseltvõetava riigiga.

EP saadik: kui Venemaa ja USA suhted paranevad, vahetab Läti kiiresti "jalatseid" >>

Pole vahet Ukrainal tükkis tema "võitlusega agressori vastu" ja Suurbritannial tema Skripalide juhtumiga, kus iga järjekordne kannapööre sunnib tema suhtes hämmastuses tarretuma. Pole vahet endisel USA suursaadikul Venemaal McFaulil, kes süüdistas teda kogu oma teaduskarjääri hävitamises, ja limitroof-riigi lihtsal rahvasaadikul, kes seletab, mismoodi tuleks naaberriik osadeks jaotada.

Pole vahet oma riigis vene keele väljajuurimise eest võitleva varjamatult ebaadekvaatse ukraina naiskirjaniku ja USA Kongressi liikme vahel, kes esitas resolutsiooni Putini ja Trumpi "salakohtumiste" hukkamõistmiseks.

Läti ja Venemaa lipud
© Sputnik / Alexey Tikhomirov

Ja kõik see on heldelt maitsestatud kurikuulsa ekstsentrilisusega, kus üksteist püüavad üle trumbata Boris Johnson, Donald Trump ja purumuru limitroofriikide poliitikuid.

Teisest küljest, juhul kui läänt – kogu tema mitmekesisuses – on maailma liidriks olemine ära tüüdanud, on tüüdanud selle ja omaenese saatuse eest vastutust anda, kui ta enam ei suuda muud kui ka Venemaa hübriidrünnaku ees käpad püsti ajada, mis siis ikka. Loodus tühja kohta ei salli.

Maailmas on riike, kes mäletavad, et suur poliitika tähendab lõputut rasket tööd, tohutut vastutust, hoopiski mitte Twitteris laigitavate lihtsate lahenduste puudumist ja ränkrasket koormat, mida vähesed on suutelised kandma. Ja veel ei unusta nad, et huumor on vaieldamatult hädavajalik elu osa, ent poliitika on esmajoones väga tõsine ja koguni traagiline, sest rajaneb alati nende inimeste eludel, kes väärivad seda, et neisse suhtutaks piisava lugupidamisega.

Ja need riigid tunnevad usaldusväärseid vahendeid, mis võimaldavad olla enesekindlad: venevastased meediarajud ei ulatu üle meediakanalite piiride. Need vahendid on ammu teada – sõjavägi ja laevastik.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

124
Tagid:
tükeldamine, jagamine, poliitika, russofoobia, NSV Liit, Läti Seim, Aleksandrs Kiršteins, Läti, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega