Zuckerberg tegi avalduse, mis põhjustas skandaali

Zuckerbergil on valida - kas tsensuur või antisemitism

74
(Uuendatud 15:23 26.07.2018)
Facebooki juht Mark Zuckerberg tegi avalduse, mis põhjustas skandaali mõlemal pool Atlandi ookeani.

TALLINN, 26. juuli — Sputnik. Üle kahe miljardi kasutajaga sotsiaalvõrgustik ei blokeeri enam holokausti eitavaid postitusi. Sellest, kuidas valik tsensuuri ja juutide solvamise vahel ettevõtte lahendamatute probleemideni viis — RIA Novosti materjalis.

"Facebooki karistatakse"

Loomulikult mõistab Zuckerberg holokausti eitajad hukka, nimetades neid "naiivseteks" ja "eksinuteks". "Ma ei kavatse kaitsta inimeste kavatsust seda eitada," ütles ta intervjuus Recode podcast'ile. Kuid ettevõtte poliitika on tema arvates selline, et selliseid sõnumeid kustutama ei hakata. Järgmisel päeval pärast skandaalse intervjuu avaldamist hakkas Zuckerberg ennast õigustama ja rääkima võitlusest kurikuulsate libauudistega.

"Meie eesmärk ei ole takistada kedagi valet rääkimast, vaid lõpetada valeandmete levitamine meie platvormi kaudu," kinnitas ta. Kuid kõik piirduski vaid sõnadega.

Rahumäe juudi kalmistul mälestati holokausti ohvreid>>

Ja siis läks lahti: ühena esimestest mõistis Zuckerbergi hukka autoriteetne Simon Wiesenthali keskus, mis juba 1977. aastast võitleb kõige erinevamate antisemitismi ilmingutega. Miljardärile tuletati meelde, kuidas firma juhid kinnitasid 2009. aastal keskusele, et nad võtavad endale vastutuse võitluse eest holokausti eitamise eest sotsiaalvõrgustikes.

"Natside toimepandud holokaust on ajaloo kõige dokumenteeritum metsikus ja sellepärast ei saa sotsiaalmeedia sellist asja õigustada "vaba eneseväljendamisega"," ütles keskuse esindaja, rabi Abraham Cooper.

Euroopa juudikogukonnale tuletati meelde, et erinevalt USAst, võib Austrias või Šveitsis holokausti eitamise eest vangi minna.

"Euroopa holokausti-alaste õigusaktide olemus seisneb ka Euroopa poliitikute arusaamises, et Shoahi (holokausti nimetus heebrea keeles — toim.) eitamine on otseselt seotud selle kordumise võimalusega. Valdavale osale juutidest on Euroopa suhtumine ainus vastuvõetav lähenemine," ütles Euroopa rabide nõukogu esimees Pinchas Goldschmidt agentuurile RIA Novosti.

Kuid kõige ägedamalt võtsid Facebooki asutaja ette Saksamaa ametivõimud. Justiitsminister Katharina Barkley tuletas Zuckerbergile meelde, et selline poliitika on vastuolus Saksa õigusega, seega tuleb tal arvestada suurte trahvidega. Lisaks kontrollib Saksamaa juba mitu kuud ettevõtet seoses kasutajate isikuandmete võimaliku lekkimisega.

Poola võib loota Saksamaale ajaloomoonutuste hukkamõistmisel>>

"Antisemitismile pole (Saksamaal) kohta. See puudutab juutidele tehtavaid verbaalseid ja füüsilisi rünnakuid ning holokausti eitamist. Viimane vajaks samuti ranget karistamist seaduse alusel," rõhutas minister väljaandele Politico antud intervjuus.

Unustasid katastroofi

Zuckerbergi olukord pole kadestamisväärne, see pole esimene tema sotsiaalvõrgustikku puudutanud tsensuur. Nii näiteks ütles Ameerika kodanikuõiguste kaitse liidu esindaja Vera Eidelman, et praegune olukord sarnaneb Ameerika Ühendriikide värvilise elanikkonna õiguste kaitsjate omaga.

Telekanal Interi hoone.
© Sputnik / Стрингер

"Eelmisel aastal, kui värviliste ja valgete õiguste kaitsjad avaldasid samasuguseid seisukohti (vastastikuseid solvanguid — toim.), siis tsenseerisid Facebooki moderaatorid ainult "värvilisi aktiviste". Veelgi enam, kui mustanahalised naised riputasid üles kuvatõmmiseid solvangutest, siis nende kontod suleti või need postitused kustutati," ütles inimõiguste aktivist.

Vähem kui nädala eest puhkes üleeuroopalise ja ülemaailmse taseme skandaal. Poliitikud, ühiskonnategelased, teadlased, meedia ja sotsiaalvõrgustike tavakasutajad vaidlevad selle üle, mis on olulisem, kas sõnavabadus või kaitse vihailmingute eest. Kui esimene, siis kuidas võidelda libauudistega? Ja kui teine, siis kus on tsensuuri piirid? Eriti, kui arvestada, et see sõna põhjustab Euroopas ja USA-s ärritust.

Dachau koonduslaagri varastatud värav jõudis tagasi>>

Vaidlus hoogustub veelgi hirmutavate tendentside taustal. Esiteks teab üha vähem ameeriklasi ja eurooplasi üldse midagi holokaustist. Hiljutised uuringud USA-s näitavad, et peaaegu pooled kodanikud (45%) ei oska nimetada ühtegi 40 000 natside koonduslaagrist ega getost. Teiseks, halveneb pidevalt suhtumine juutidesse, kusjuures just neis riikides, kus karistused antisemitismi eest on kõige karmimad. Autoriteetse sotsioloogilise uuringukeskus Pew uuringu kohaselt ei soovi viiendik austerlastest (21%), sakslastest (19%), šveitslastest (17%) ja peaaegu veerand brittidest (23%) juute enda pereliikmeteks.

Kas süüdi on ajaloolased?

Teadaolevalt võimaldab anonüümsus, olgugi tingimuslik, veebis rääkida karistamatult. Eksperdid väidavad, et just see raskendab oluliselt võitlust antisemitismiga internetis.

Maailma Juudi Kongressi andmetel avaldati ainuüksi 2018. aasta kahel esimesel päeval suurimatel internetiplatvormidel (Facebook, Instagram, Twitter, YouTube) 23 antisemiitlikku sõnumit tunnis. Viimase kahe aasta jooksul on antisemiitliku sisu maht võrgustikes kasvanud, kusjuures 11% sellistest postitustest on seotud holokausti eitamisega.

"Zuckerberg nimetab neid, kes eitavad holokausti "naiivseteks" ja "eksinuteks". Seda võib nimetada "Kapitooliumi mäe" seisukohaks: Ameerikas, kus holokaust kuulub enamikus osariikides kooli kohustuslikesse õppekavadesse, saavad selliseid "naiivneid vigu" teha vaid marginaalid — kas harimatud või ajaloo veealuseid karisid otsivad inimesed. Need, kes holokausti eitavad, ei ole eksituses. Nad on sügavalt veendunud, et see on müüt, mis loodi spetsiaalselt poliitilistel või ideoloogilistel eesmärkidel," ütles holokausti keskuse kaasesimees, ajaloolane Ilya Altman.

Eksperdi sõnul ei ole veebis levinud mitte juutide massilise hävitamise täielik eitamine, vaid selle ulatuse vähendamine.

Tallinna linnakohus mõistis Tiit Madissoni süüdi riigipöörde ettevalmistamises>>

"On oluline mõista, et holokausti ei ole kaasaegsete poliitikute ja teadlaste väljamõeldis. See oli rassiline natsi-poliitika, kogu rahva täieliku hävitamise idee. Juutidega tahtsid natsid kogu maailmas ees läbi viia eksperimendi — kaasaegse ajaloo enneolematu katse. Ja selle eitamine on natsismi vabandamine," selgitab ta.

Paraku pole seda ideed "kaugeltki mitte alati esitatud selgelt", sealhulgas ajaloolaste poolt. Ja kokkuvõtteks leiab Altman, et pole päris selge, kuidas holokausti eitamisega sotsiaalvõrgustikes internetis võidelda. See ei õnnestu isegi sellisel meediahiiglasel nagu Facebook. Või ta lihtsalt ei taha seda.

74
Tagid:
holokaust, YouTube, Twitter, Instagram, Maailma Juudi Kongress, Facebook, Mark Zuckerberg