Juutide hauad Leedus

Tuntud Leedu "KGB ohver" osutus juutide mõrvariks

172
(Uuendatud 20:19 18.07.2018)
Ameerika ajakirjanik oli šokeeritud, kui kuulis üksikasju oma vanaisast, keda peetakse Leedus rahvuskangelaseks ja "KGB ohvriks".

TALLINN, 18. juuli — Sputnik. Ameerika võrguväljaanne Salon avaldas tänapäeva Leedu "rahvuskangelase" Jonas Noreika lapselapse, ajakirjanik Silvia Foti pihtimuse, vahendab RIA Novosti. Foti kirjutab, et pidas oma vanaisa kuni viimase ajani kommunistliku režiimi ohvriks, kes langes 37-aastaselt KGB poolt tapetuna võitluses Leedu vabaduse eest.

Chiesa: Euroopa püüab kokku sobitada natsismi ja demokraatiat >>

Ta teadis sellest sugulaste juttude põhjal. Tema sõnul muutus tema suhtumine vanaisasse pärast seda, kui ta jätkas oma ema alustatud Noreika raamatu kirjutamist. Silvia meenutab, et tema vanaema palus tema surnud abikaasast mitte midagi kirjutada.

Pärast vanaema surma 2000. aastal tuli Silvia Foti Ameerika Ühendriikidest Leetu, et oma sugulase säilmed kodumaa mulda sängitada. Ta oli väga üllatunud austusavaldustest, mida talle kui "kindral Vetra lapselapsele" (Noreika pseudonüüm sõja ajal) osutati – "matustel oli isegi Leedu Seimi esimees Vytautas Landsbergis".

Külaline osales ka tema vanaisale Leedu Teaduste Akadeemia raamatukoguhoone seinale paigutatud mälestustahvli avamisel. Talle näidati ka teisi mälestusmärke. "Kõik minu ümber suhtusid vanaisasse kui rahvuskangelasse ja innustasid mind tema mälestuseks raamatut kirjutama," kirjutab Silvia Foti.

Esimest korda hakkas ta kahtlema, et Noreika ei ole üldse see, kelleks tütretütar teda pidanud oli, kui Šiauliai gümnaasiumi direktor ei soovinud kooli tema vanaisa auks ümber nimetamist. Direktor rääkis, et "kindral Vetrat", kes natside okupatsiooni ajal oli riigi loodeosas maavanem, süüdistati pärast sõda juutide mõrvamises. Foti otsustas välja selgitada, kas see oli nii.

Pärast USA-sse tagasipöördumist leidis ta brošüüri "Tõsta pea, leedulane!", mille autoriks oli Jonas Noreika. Selles süüdistas ta juute erinevates pattudes ja kutsus üles nendelt mitte midagi ostma.

"Mu käed hakkasid värisema. Ma ei tahtnud endale vanaisa, kes oli selle brošüüri autor," rääkis oma tunnetest Noreika lapselaps.

2013. aastal külastas Silvia Foti Leedut uuesti ja hakkas koos holokausti eksperdi Simon Dovidavičiusega otsima teavet Noreika osalemisest juutide hävitamises. Uurimise käigus selgus, et Sylvia vanaisa sanktsioneeris isiklikult üle kümne tuhande juudi tapmise Leedus. Samuti õnnestus tuvastada, et natside okupatsiooni ajal elas "kindral Vetra" majas, mis oli enne holokausti kuulunud juudi perekonnale.

Euroopa veerekese peal: Balti riikide elanikke piinavad kahtlused >>

Naasnud USA-sse tutvus Silvia Foti Leedust välja rännanud Grant Gochiniga, kes rääkis talle umbes sajast sugulasest, kes holokausti läbi kannatasid. Uurimise käigus selgus, et Noreika osales isiklikult nende tapmises. Vaatamata Gochini jõupingutustele, meedia ja Leedu ühiskonna silmapaistvate esindajate toetusele ei õnnestunud tal saavutada Noreika mälestustahvli eemaldamist Teaduste Akadeemia raamatukogu seinalt.

Foti tuletab meelde, et okupatsiooni ajal tapeti fašistide ja nende käsilaste poolt Leedus rohkem kui 200 000 juuti. Seoses sellega on ajakirjanik šokeeritud Leedu ametivõimude poliitikast, mis toetab Teise maailmasõja ajal okupatsioonivõimudega koostööd teinud rahvusliku kaadri heroiseerimist.

"Arvestades Leedu valitsuse aktiivset vastupanu, saab tema veenmine oma rolli tunnustamises holokaustis olema raske. Kuid Leedus maetud 200 000 juudi hinged nõuavad arvete klaarimist," võtab Silvia Foti jutu kokku.

172
Tagid:
juudid, mõrvar, rahvuskangelane, Teine maailmasõda, KGB, Jonas Noreika, Silvia Foti, Vytautas Landsbergis, Leedu, USA