Läti eliit suudab väga kiiresti muuta oma suhtumist Venemaasse, illustreeriv foto

EP saadik: kui Venemaa ja USA suhted paranevad, vahetab Läti kiiresti "jalatseid"

85
(Uuendatud 10:17 18.07.2018)
Läti eliit suudab väga kiiresti muuta oma suhtumist Venemaasse ja kõigesse Venemaaga seonduvasse, kui Moskva ja Washingtoni suhted lähevad positiivsesse voolusängi, arvab Euroopa Parlamendi saadik Miroslav Mitrofanov.

TALLINN, 18. juuli — Sputnik. Kui Moskva ja Washingtoni suhted muutuvad, hakkab Läti eliit suhteid Venemaaga üles ehitama teisiti, ütles Euroopa Parlamendis Lätit esindav Läti Vene liidu kaaspresident Miroslav Mitrofanov intervjuus portaalile Rubaltic, vahendas Sputnik Latvija

Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis >>

Euroopa Parlamendi saadiku arvates on Venemaa ja Läti suhteid praegu tasemel, kus nende parandamiseks tuleb rakendada tervet meetmete kompleksi. Samal ajal on Moskva ja Riia vahelise dialoogi parandamise väga oluline tegur välispoliitiline taust, konkreetsemalt, millised on Venemaa ja Ameerika Ühendriikide suhted.

"Läti eliit on väga tundlik jõu suhtes ja kui Venemaa ja USA suhted muutuvad, siis hakatakse suhteid Venemaaga üles ehitama teisiti," ütles Mitrofanov. Ta märkis, et Läti eliit on alati olnud valmis "jalatseid vahetama".

See käib tema sõnul muuhulgas ka 1940. aasta sündmuste kohta, kui Läti astus NSV Liitu. "Kui oli kasulik oma orientatsiooni muuta ja end tugevamate võimu alla koolutada, siis Läti valitsejad seda alati ka tegid. Ja pärast seda oli 50-aastane nõukogude periood, mil täheldati täiesti konfliktivaba suhtlust Läti eliidi ja Nõukogude võimu vahel. 1990. aastate algul toimus nende samade inimesed järsk ja täielik muutus, lähenemine läänemaailmale ja asumine venevastastele positsioonidele," ütles eurosaadik.

Filosoofiadoktor ja politoloog Eduard Tinn
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kes hoiab lätlasi Venemaa-hirmus >>

Kui rahvusvaheline konjunktuur taas muutub, toimub uus hüpe, on Mitofanov kindel. "Paljud imestavad, kuidas küll inimesed, kes alles hiljuti olid nii vaenulikud kõige venemeelse suhtes, on oma suhtumist täielikult muutnud," leiab eurosaadik.

Läti võimud on pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja riigi saamist EL ja NATO liikmeks püüdnud distantseeruda oma nõukogude minevikust ja kujutavad Moskvat "agressorina".

Nende avalikkuse veenmise meetodid on sageli demokraatia põhimõtetega vastuolus. Asi läheb tihti poliitikute avalikult russofoobsete avalduseni, Venemaa süüdistamiseni propagandas, piirangute panemiseni meediale, Venemaale mitte-sisenevatest isikutest "musta nimekirja" koostamiseni.

Euroopa Parlamendis nimetati Läti haridusseadust arulageduseks >>

Surve all on ka vene keel. 2021. aastaks peaksid Läti haridusministeeriumi programmi kohaselt kõik rahvusvähemuste koolid üle minema läti õppekeelele. Vene keeles saavad lapsed õppida ainult kirjandust ja teisi aineid, mis on seotud kultuuri ja ajalooga. Vene keele õpetamine keelatakse isegi eraülikoolides.

Venemaa võimud suhtuvad Läti haridusministeeriumi katsetesse välja juurida vene keel haridussüsteemist negatiivselt. Venemaa välisministeerium on korduvalt juhtinud inimõiguste organisatsioonide, ÜRO, EL, OSCE ja Euroopa Nõukogu tähelepanu Läti võimude diskrimineerivale poliitikale keelevaldkonnas.

Lätis on samuti säilinud mittekodanike instituut. Mittekodanikud on endised Nõukogude Liidu kodanikud, enamasti venekeelsed, kes pärast Läti iseseisvumist jäid Lätti elama, kuid kelle esivanemad ei elanud riigis enne 1940. aastat. Mittekodanikud on vabariigi alalised elanikud, kuid nende õigused on piiratud. Täna on Lätis ligikaudu 250 000 mittekodanikku.

Lätlaste võitlus Vene propaganda tuuleveskitega >>

Venemaa pool on erinevatel rahvusvahelistel kohtumistel, sealhulgas OSCE-l, korduvalt juhtinud tähelepanu vene keelt kõnelevate inimeste olukorrale nii Lätis kui ka teistes Balti riikides. Venemaa välisministeerium kutsub Balti riike üles "häbiväärne mittekodaniku instituuti likvideerima".

85
Tagid:
võim, vene keel, poliitika, suhtumine, mittekodanikud, russofoobia, NSV Liit, Euroopa Parlament, Miroslav Mitrofanov, Donald Trump, Vladimir Putin, Helsingi, Soome, Läti, USA, Balti riigid, Venemaa
Teema:
Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis (46)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega