Kuidas maailmameistrivõistlused purustavad müüte Venemaast

Lääne meediakanalid paluvad venelastelt laimu pärast vabandust

98
(Uuendatud 22:58 16.07.2018)
Lausa mitu lääne meediakanalit on ilmutanud korraga sähvatust südametunnistusest. Või selle jäljendust.

Irina Alksnis, RIA Novosti

Kõigepealt avaldas brittide The Guardian artikli, kus tunnistati, et lääne meedia on oma ohjeldamatus maailmameistrivõistluste mustamise kampaanias üle pingutanud ja Venemaad "osaliselt" laimanud. Järgmisena ilmus kirjatükk sakslaste Die Welt-is, kus naisajakirjanik kritiseeris läänt üleoleva suhtumise eest Venemaasse.

Tuleb tunnistada, et tegemist on suure sammuga edasi võrreldes Sotši olümpiamängudega. Siis sai Venemaast lääne meedias täpselt samaviisi meeletu vihakampaania objekt. Põhiliseks süüdistuspunktiks sai juba kurikuulsaks kujunenud väide Venemaal valitsevast homofoobista koos kinnitustega, et "midagi ei ole valmis", ja ennustustega, et mänge ootab ees suurejooneline läbipõrumine.

Kuidas maailmameistrivõistlused purustavad müüte Venemaast >>

Aga kui olümpiamängud suure eduga õnnestusid, siis vabandussõnu venevastast hüsteeriat üles kruvinud lääne meedia poolt ei järgnenud. Halvustamise hooratas võttis lihtsalt tuure vähemaks ja lisandus mõningane hulk kirjutisi, mis tahes-tahtmata tunnistasid, et Kremlil õnnestus püstitatud eesmärgid saavutada ja tagada mängude suurepärane korraldus.

Inglise vutifännid
© Sputnik / Виталий Белоусов

Sellel taustal tundub otsekohene ülestunnistus, et lääne meediakanalitel polnud päriselt õigus ja et Venemaad laimati, lausa maalihkena, mis on seda muljetavaldavam, et nii The Guardian kui Die Welt esindavad just sedasama ülemaailmset peavoolumeediat, mis viimastel aastatel ülepea agarasti venevastast joont ajab.

See omakorda sunnib küsima: kas me näeme tõesti maailma teabetrendides teatud murrangut ja kas on lootust edaspidi näha Venemaa suhtes tasakaalukamat toimetuspoliitikat?

Näib nii, et vastuse sellele küsimusele andis Venemaa koondise treener, katkestades neil päevil saksa ajakirjale Spiegel antava intervjuu, kui ajakirjanikud jutuajamise käigus ikka ja jälle pöördusid tagasi sõrmeotsast välja imetud teema juurde vene jalgpallurite võimalikust dopingutarvitamisest.

Ei, mitte mingeid põhimõttelisi – ega kõige väiksemaidki – muudatusi lääne teabepoliitikas Vene riigi suhtes oodata ei tasu. Tema jääb endistviisi peksupoisiks ükskõik millisel, olgu tegelikul või väljamõeldud ettekäändel.

"Vabandust paluvate" kirjutiste taga aga ei seisa sugugi mitte soovi jultunud ülekohut heastada, vaid omaenese vigu ja möödalaskmisi kinni katta.

Lääne peavoolumeedia elab läbi keerulisi aegu. Auditooriumi usaldus tavapäraselt kõige mõjukamate ja lugupeetumate meediakanalite vastu on pidevalt kahanemas, kuna nende vääramatu kaldumine propaganda poole – ka kõige räigemal kujul – on viimastel aastatel liigagi ilmseks muutunud. Kusjuures see ei puuduta üksnes Venemaa, vaid ka paljusid teisi teemasid alates Brexitist kuni Trumpini.

USA Today: Putin on juba MM-i võitnud ja polegi oluline, mis edasi saab >>

See omakorda ei saa jätta mõjutamata auditooriumi arvukust ja vastava tulemusena ka rahalisi näitajaid.

Lääne meedia mure venevastase propagandaga ei seisne selles, et see on tegelikkusest radikaalselt irdu kiskunud, vaid selles, et see lahknevus on saanud liiga suurele osale tema auditooriumist silmanähtavaks. Esiteks on juba – olümpiamängudega võrreldes – õige palju inimesi, kes saabusid Venemaale ja jagasid vaimustusega isiklikke muljeid sotsiaalvõrgustikes, mis nüüdsel ajal heidavad avaliku arvamuse mõjutamise taseme poolest väljakutse traditsioonilisele meediale. Ning teiseks on asi selles, et tohutu hulk vaimustunud pajatusi käib nimelt Venemaa kohta tervikuna.

Olümpiamängudel oli kogu oma läbimurdele ja edule vaatamata siiski lokaalne iseloom, kuna puht-territoriaalselt keskendusid need väikesele maa-alale. Ja pole sugugi juhuslik, et kui sai teatavaks, et Sotši mängud on igati õnnestunud, asusid lääne analüütikud ja meediakanalid kirjeldama neid kui "Kremli ja isiklikult Putini projekti".

2014. aasta olümpiamängud said lääne propaganda tõlgenduses kvintessentsiks Vene riigi tegelikkusest, mis on suuteline oma ressursid mobiliseerima ja rajama jõukuse saare niiöelda "Potjomkini külana" keset vaesuses ja viletsuses virelevat maad. Sisuliselt kulgesid Sotši olümpiamängud – küll päevakajalise kohendusega – lääne silmis täpipealt sama klassifikatsiooni kohaselt nagu Moskva olümpiamängud 1980. aastal ja ka kõik muud mängud, mida andis lükata liigituse alla, et "neetud autoritaarne riik võttis oma viimased jõuvarud kokku ja maalis just väljastpoolt võluvana paistva pildi."

See, muide, selgitabki, mispärast 2014. aastal ei jõudnudki Venemaa laimu eest vabandamist ära oodata, kuivõrd lääne meedial oli mugav varuväljapääs väite näol, et "tõsi, esines mõningaid liialdusi, aga üldiselt on meil õigus."

Äsjalõppenud jalgpalli maailmameistrivõistlused seda lünka nende käsutusse ei jätnud, kuna MM-ile saabunud ei näinud mitte spetsiaalselt OM-iks ümberehitatud Sotšit Krasnaja Poljanaga, vaid lihtsalt Venemaad.

Uute spordirajatiste kõrval nägid nad lausa Venemaa linnu, maanteid, hotelle, kauplusi ja oma igapäevast elu elavaid inimesi. Ja vaimustunud muljevahendused ei kõnelnud niivõrd sellest, kui kaunis on Fišti staadion või kui toredasti vabatahtlikud igal pool abiks on (ehkki oli neidki), kuivõrd Venemaast kui sellisest.

Inglastest orvud: kuningriik hülgas oma alamad >>

Tulemusena osutus võimalus kirjutada maailmameistrivõistluste õnnestumine pelgalt Kremli järjekordse mobilisatsiooniprojekti arvele, kes ülimate jõupingutustega oma seatud eesmärgi saavutas, välistatuks. Kui Sotši olümpiamängud kujunesid lääne tõlgenduses Vene riigi võimaluste demonstratsiooniks, siis jalgpalli MM näitas maailmale Venemaad tervikuna, näitas riiki kui niisugust.

Ja maailmale see riik meeldis.

Kokkuvõttes anti lääne meedia mainele järjekordne hoop – juba liiga suureks oli osutunud lõhe tegelikkuse ja neis meediakanaleis edastatavate müütide vahel. Just kantud kaotuste kompenseerimiseks tuligi lainena kirjutisi, mis tõdevad propagandistlikke liialdusi ja kutsuvad Venemaale pilku heites üles suuremale objektiivsusele.

Ainult et ekslik oleks uskuda nende sisulisse tähenduslikkusesse.

Näiteks sealsamas The Guardiani artiklis lajatati süü lääne meediaväljaannete lehekülgedel Venemaa pihta voolanud laimuvoogude eest… vene ametnike kaela, kellel ajakirjaniku arvates oleks ammuilma tulnud "avaneda ja oma riigi teist külge demonstreerida."

Nii et pole midagi üllatavat, kui üsna varsti ilmub Spiegeli veergudel kirjutis, kus öeldakse, et Stanislav Tšertšessovi poolt katkijäetud intervjuu tähendab süü ülestunnistamist ja seda, et Venemaa koondise edu maailmameistrivõistlustel tulenes unikaalsest dopinguainest, mida tuntakse nime all "nuuskpiiritus".

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

98
Tagid:
laim, vabandamine, peavoolumeedia, meedia, Jalgpalli MM, Olümpiamängud, Kreml, The Guardian, Die Welt, Sotši, Lääs, Euroopa, USA, Venemaa
Teema:
Jalgpalli MM 2018 (84)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega