MIG-29, illustreeriv foto

Venemaa "lendava hollandlase" lend üle NATO

150
(Uuendatud 11:22 08.07.2018)
See pole mingi hale Hollywoodi soperdis!.. Tundus, et MiG-il toimus minge rike ja piloot katapulteerus. Kuid ootamatult lennuki kõrgus stabiliseerus ja see jätkas pikka lendu üle NATO riikide autopiloodil.

Vladimir Bõtškov, raadio Sputnik

4. juulil 1989. aastal toimus lennuõnnetus, millel võinuksid olla kõige raskemad tagajärjed. NSV Liidu õhujõudude polkovnik Nikolai Skuridin tõusis lennukil MiG-23 õhku Poolas asuvalt lennuväljalt, kuid juba 41. sekundil kadus lennuki mootoril tõmme — mootori pöörded langesid järsult. Lennuk hakkas kõrgust kaotama.

Su-57 maksab 2,5 korda vähem kui F-35 >>

Piloot nägi, et mootor sureb kohe-kohe välja ja palus lennujuhilt luba katapulteeruda. See käsk anti. Ja siis läks asi imelikuks. Kuus sekundit pärast katapulteerumist hakkas hävituslennuki mootor äkki uuesti tuure üles võtma. Veelgi enam — lennuki langus peatus, ta asus horisontaalkursile ja jätkas autopiloodi juhtimisel lendu lääne suunas.

Lennuk ületas raskusteta Poola ja Saksa DV territooriumi, kuna tal oli "oma-võõras" tunnustussüsteem. Lääne-Saksamaa piirile lähenedes tuvastasid MiG-i NATO radarid. Hollandis asuvast lennubaasist tõusid tuvastuslennule kaks Ameerika hävitajat F-15 Eagle. Nad lähenesid Nõukogude hävitajale ja imestasid, et piloodikabiin on tühi… lendav hollandlane! (Nii ristisid lennuki hiljem NATO sõjaväelased).

Kui Ameerika piloodid sellest dispetšerile ette kandsid, kahtlustas too alguses, et nad mõlemad läksid korraga peast segi. Siis jagasid nad asja ära. Ja mida siis nüüd edasi teha? MiG lendas üle tihedalt asustatud piirkondade. Lisaks kartis NATO, et Nõukogude hävitaja allalaskmine, isegi kui see on kontrollimatu, võib viia ettenägematute sõjalis-poliitiliste tagajärgedeni.

Selle aja peale kui NATO olukorda klaaris, oli lennuk juba Hollandi õhuruumi sisenenud. Ameerika Eagle"d jätkasid kummalise ja ettearvamatu vene lennuki eskortimist. Otsustati, et kui ta jõuab ohutult Belgiasse ja lendab edasi Prantsusmaa suunas – lastakse ta alla… Kuid sel hetkel lõppes MiG-il kütus ja see varises taevast alla Belgias Kortrijki talu lähedal. Õnnetuseks kukkus plahvatuses 19-aastane talupoiss. Tühi MiG oli läbinud autopiloodil 900 kilomeetrit!

Vene hävitajad MiG-31 tõrjusid õppuste käigus raketirünnaku >>

NSV Liidu õhujõudude ülem ja hilisem kaitseminister marssal Jevgeni Šapošnikov nimetas seda ainulaadseks juhtumiks lennunduse ajaloos: "Vähemalt ma ei mäleta, et piloodita jäänud lennuk oleks lennanud kontrollimatult nii kaugele, oleme isegi imestunud selle vahemaa üle, mille lennuk läbis. Vahemaa oli eeldatust palju pikem"…

Kuigi 1989. aasta polnud liigaasta, toimus tol aastal sõjalennuväes palju õnnetusi. USA õhujõudude andmetel kaotasid ameeriklased 49 lennukit, hukkus 76 õhuväelast. Sellist asja ei olnud USA õhujõudude ajaloos kunagi varem juhtunud!

Sõjaväeõppused Zapad NSV Liidus, illustratiivne foto
© Sputnik / Sergey Pivovarov

Nõukogude MiGiga toimunud juhtum lõppes enam-vähem õnnelikult – küllap aitasid "perestroika" ja "glasnost". NSV Liit maksis Belgiale 685 tuhat dollarit hüvitist. Polkovnik Nikolai Skuridin avaldas välisministeeriumi kaudu isiklikult kaastunnet hukkunu perekonnale. Nõukogude spetsialistid lubati katastroofi sündmuskohale. Hävitaja rusud viidi Nõukogude Liitu, kuid MiG-i intsidendi põhjust ei ole seni avalikustatud. Ilmselt sellepärast ta "lendavaks hollandlaseks" ristitigi.

Vähem traagiliselt lõppes Ameerika püüdurhävitaja lend 1970. aasta veebruaris. Õppelennu ajal Montanas sattus USA õhujõudude lennuk pöörisesse millest piloot ei suutnud lennukit välja tuua. Ta katapulteerus. Lennuk aga väljus hämmeldunud sõjaväelaste pilkude all iseseisvalt pöörisest ja kukkus maha lumega kaetud maisipõllule.

Piire rikkudes: NATO hävitajad jälitasid Läänemere kohal Venemaa õhujõudude lennukeid >>

Esimesena saabus sündmuskohale kohalik šeriff. Ta oli oma maailmamõistmise alusteni vapustatud, nähes tühja, kuid töötava mootoriga lahingulennukit. See vaatepilt oli ilmselt kummastavam, kui banaalne "Texase mootorsaemõrvar".

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

150
Tagid:
lendav hollandlane, katapulteerumine, MiG-23, NATO, NSV Liit, Nikolai Skuridin, Belgia, USA, Poola, Venemaa
Teema:
Relvastus (196)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega