Helsingi

Kohtumispaika tohib muuta: neli võimalust Putinile ja Trumpile Helsingis

54
(Uuendatud 17:18 03.07.2018)
Turvalisuse huvides Venemaa ja USA riigipeade läbirääkimiste täpset toimumispaika ei avalikustata, mis aga ei takista uudishimulikke Soome ajakirjanikke sel teemal oma isiklikke oletusi välja pakkumast.

ТАLLINN, 3. juuli — Sputnik. Venemaa presidendi Vladimir Putini ja USA presidendi Donald Trumpi eeloleva, 16. juulil Helsingis korraldatava kohtumise täpset toimumispaika ei ole seni avalikustatud, kuid Soome ajaleht Iltalehti tegi ära omaenese uurimistöö sedasorti sündmuseks kõige sobivamate variantide asjus.

Valitsuse mõis

Putini ja Trumpi kõige tõenäolisemaks kohtumiskohaks peab Iltalehti Soome valitsuse Königstedti residentsi, mis asub Helsingi eeslinnas Vantaas. Sedasama arvab ka Helsingi linnapea Jan Vapaavuori.

Правительственная резиденция Кёнигстедт в городе Вантаа
© CC BY 4.0 / JUKKA LEHTINEN
Soome valitsuse Königstedti residentsi, mis asub Helsingi eeslinnas Vantaas.

Esindusmõis sobib ideaalselt nii turvalisuse kui liikluse korraldamise aspektist, kuna paikneb pealinna lennujaamast mõne minutilise sõidu kaugusel ning linnakärast ja Helsingi kesklinnast eemal. 2018. aastal on nimelt siin toimunud tähtsad rahvusvahelised kohtumised: Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ja USA delegatsiooni läbirääkimised, samuti Venemaa Relvajõudude peastaabi ülema Valeri Gerassimovi ja USA staabiülemate ühendkomitee esimehe Joseph Dunfordi kohtumine.

Presidendi residents

Järgmise võimalusena ajaloolise kohtumise läbiviimiseks on nimetatud Soome presidendi Sauli Niinistö residentsi Mäntyniemit, mis paikneb küll Helsingis, kuid samuti kesklinnast kaugemal. Residents koosneb kolmest peahoonest: eluhoone põrandapinnaga ligi 680 ruutmeetrit, ligi 916 ruutmeetrine haldushoone ja 416 ruutmeetrine büroohoone.

Резиденция финского президента Саули Нийнистё — Мянтюниеми
Soome presidendi Sauli Niinistö residentsi Mäntyniemit.

Residentsi territooriumil on ka president Niinistö isiklikud eluruumid, tema kantselei, lao- ja tehnoruumid. Iltalehti arvates on residentsi plussiks tõsiasi, et Mäntyniemis saab Trumpi ja Putini kohtumise korraldada lühema ettevalmistusajaga kui teiste objektide puhul.

Hotellituled säravad nii peibutavalt

Veel üheks oletatavaks võimaluseks on osutunud pealinna hotell Hilton Helsinki Kalastajatorppa, mis paikneb mere kaldal, Helsingi keskusest umbes 15-minutilise sõidu kaugusel. 2014. aastal toimus selles hotellis Põhjamaade peaministrite kohtumine ning 2012. aastal Euroopa riigipeade kohtumine, kus arutati Kreeka kriisi küsimust.

Отель Hilton Helsinki Kalastajatorppa расположен примерно в 15 минутах езды от центра Хельсинки
Hotell Hilton Helsinki Kalastajatorppa.

RIA Novosti info kohaselt ei olnud 3. juuli seisuga Hilton Helsinki Kalastajatorppa hotellis enam saadaval vabu numbritube 16. juuliks.

Presidendipalee

Viimaseks variandiks osutus Presidendipalee otse Helsingi südames. Hoone pindala ulatub ligi kolme tuhande ruutmeetrini, seal leiab aset iga-aastane Soome iseseisvuspäeva auks korraldatav vastuvõtt, mille külalisteks on tuhat inimest.

Президентский дворец в центре Хельсинки
Presidendipalee Helsingi südames.

Iltalehti meelest võib põhiprobleemiks palee valiku puhul kujuneda liikluskorralduse aspektist ebamugav asukoht. See aga ei seganud just seal korraldamast USA presidendi George Bushi ja NSV Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi kohtumist 1990. aastal.

Maailma kahe liidri esimene täisväärtuslik kohtumine

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Venemaa presidendi Vladimir Putini ja USA presidendi Donald Trumpi kahepoolne kohtumine leiab aset Soome pealinnas Helsingis 2018. aasta 16. juulil.

Maailma liidrid arutavad Venemaa ja USA suhete arengu edasisi perspektiive ning päevakorralisi aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi.

Helsingi tippkohtumine on maailma kahe suurriigi juhi esimene täisformaadis ametlik kohtumine. Selle ettevalmistamiseks saabus Moskvasse USA presidendi riikliku julgeoleku nõunik John Bolton, kes kohtus Vladimir Putiniga, Venemaa välisministri Sergei Lavroviga ja Venemaa Julgeolekunõukogu esindajatega.

Soome president Sauli Niinistö on juba teatanud, et oma isiklikus suhtluses Venemaa ja USA presidentidega tahab tema omalt poolt väljendada muret pingelise olukorra pärast Läänemerel ja ühtlasi meenutada Soome sihiseadeid Arktika piirkonnas, eriti ühiseid jõupingutusi võitluses süsinikdioksiidi heitmete vähendamise eest.

54
Tagid:
Sergei Lavrov, John Bolton, Donald Trump, Vladimir Putin, Helsingi, Soome
Teema:
Putini ja Trumpi kohtumine Helsingis (46)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega