Bulgaaria rahvaarv on kahanenud allapoole seitset miljonit

Arvamus: Bulgaaria on sõna otseses mõttes suremas

126
(Uuendatud 14:38 06.07.2018)
ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu andmetel on Bulgaaria rahvaarv kahanenud allapoole seitset miljonit. Viimase kolme aastakümne jooksul kaotatud kaks miljonit inimest, kusjuures praegu on olukord hullem kui vahetult pärast Teist maailmasõda.

Irina Alksnis, RIA Novosti

ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu andmetel on Bulgaaria rahvaarv kahanenud allapoole seitset miljonit. Nagu seda uudist kommenteeris Bulgaaria akadeemik Pjotr Ivanov, "Bulgaaria on kliinilises demograafilises surmas, ta on suremas… Me oleme kõige kiiremini hääbuv rahvas maailmas."

Euroopa demograafia: muutuva maailma stsenaariumid >>

On tähelepanuväärne, et 1946. aasta rahvaloenduse kohaselt elas toona riigis 7 029 349 inimest, aastal 1985 aga oli elanikke 8 948 649. Nõnda on viimase kolme aastakümne jooksul kaotatud kaks miljonit inimest, kusjuures praegu on olukord hullem kui vahetult pärast Teist maailmasõda.

Antud uudis võiks anda ainest tõsisele arutelule tänapäevase maailmakorralduse võtmeküsimustes. Ühest küljest on Bulgaaria rahvastiku rängima, kui mitte öelda – katastroofilise kahanemise põhjused igati ilmsed – ja need on äärmiselt ebasoodsad Euroopa Liidu suhtes, kuivõrd toimuv on selle riigi "euroopaliku valiku" otseseks tagajärjeks.

Veel võrdlemisi hiljuti õitsenguline, põllumajanduslikult ja tööstuslikult arenenud Bulgaaria on nüüdseks osutunud lihtsalt väljakurnatuks tänu EL-i poliitikale tükkis tema kvootide, subsiidiumide ja rangete ettekirjutustega. Selle tulemuseks sai Bulgaarias praktiliselt kõigi konkurentsivõimeliste ettevõtete hävitamine ja majanduse laastamine, mis on omakorda fataalselt mõjutanud demograafilisi protsesse – töövõimelise elanikkonna massilist väljarännet, sündimuse langust ja nii edasi.

Samalaadsete olukordadega seisavad silmitsi peaaegu kõik riigid, kes kuuluvad EL-i ääremaade hulka ja alles pürgivad sellega alles liituma. Eriti märgatav on see nõukogudejärgses areaalis – Baltikumist kuni Ukrainani.

Teisalt võib keegi vastu vaielda, et pole Venemaa asi Bulgaaria probleemidele näpuga näidata ega Euroopa pärast muret tunda, arvestades, et temal enesel on kujunenud vägagi ebasoodus demograafiline olukord. Kusjuures käesoleval aastal ähvardab see olukord tõsiselt halveneda ja huvi Bulgaaria probleemide vastu tähendab üksnes kellegi teise silmas pinnu nägemist.

Lätis on võrreldes 1990. aastaga 230 000 noort vähem >>

Tuleb tunnistada, et sel "kellelegi" on õigus – teatud määrani. Olgugi et Venemaa ei ole Bulgaaria kombel kaotanud veerandit elanikkonnast, on Venemaa demograafilised probleemid hästi teada. Näiteks Baškorostanis sündis tänavuse aasta jaanuarist maini 759 last vähem kui möödunud aasta samal perioodil, Udmurtias aga vähenes sündide arv 525 võrra.

Baltimaad ei adu kõigi demograafiliste probleemide tõsidust, illustratiivne foto
© AFP 2019 / BJÖRN LINDGREN/TT / TT NEWS AGENCY

Venemaa on tõepoolest libisemas ennustatud demograafilisse auku, mis on tingitud 1990. aastate katastroofiliselt madalast sündimusest – see põlvkond on jõudnud aktiivsesse fertiilsusikka. Praegused sotsiaalmajanduslikud mured avaldavad kahtlemata samuti oma mõju kodanike demograafilisele käitumisele.

Muuses võiks märkida, et igasugune arutelu Bulgaaria (Või Venemaa) demograafia halvenemise üle eraldatult ülejäänud maailmast ei oler tõsiseltvõetav, kuna kogu arenenud (ja juba oluline osa mitte eriti arenenud) maailm seisab selles valdkonnas silmitsi kõige keerulisemate probleemidega, kaasa arvatud elanikkonna vananemine, sündimuse langus ja nii edasi.

Nii et Läti, Jaapani, Bulgaaria, Prantsusmaa, Venemaa ja kümnete teiste riikide muredel on sisuliselt üks-sama alus. Lihtsalt kohalik eripära asetab igale riigile oma pitseri, mis lõpuks annabki mõneti – ja märgatavalt – erineva tulemuse. Näiteks sihipärane ulatuslik sisserändajate Euroopasse importimise poliitika on mõeldud justnimelt lahendamaks lääneriikide elanikkonna vananemise ja tööjõu vähenemise probleemi, mille tulemusena demograafia-alane statistika "vanas" Euroopas näitab märksa paremaid tulemusnäite kui EL-i idaosas.

See vaatenurk on samuti täiesti põhjendatud. Kriisil on tõepoolest ülemaailmne ulatus, kus iga riik näitab ette selle erinevaid variatsioone.

Aga on üks põhimõtteliselt oluline nüanss: ilmneb otsene seos selle kriisi sügavuse ja ühe või teise riigi suveräänsuse taseme vahel.

Lõpptulemusena kannatavad riigid kõrgemalseisvate struktuuride jäigas alluvuses olevad riigid (olgu Bulgaaria või Leedu EL-i suhtes või Jaapan Ameerika Ühendriikide suhtes) palju keerulisemate rahvastikuprobleemide käes kui need, kes püüavad ajada iseseisvat poliitikat.

Ratas: Eesti rahvastikuprobleemid jäävad suurimaks väljakutseks >>

Põhjused on ilmselged. Liberaalse üleilmastumise õitsenguperioodi heleroosad illusioonid on hääbunud ja on selgunud, et nende taga peitusid neokolonialistlikud tavad, kus domineerivad suurriigid pumpavad harjumuspäraselt välja alluvate riikide ressursse, seejuures nii looduslikke kui majanduslikke kui ka inimressursse. Kusjuures Bulgaaria on selles mõttes eredaim näide: majandus on laastatud, elanikkond on läände ära läinud, aidates seeläbi "vana" Euroopa muresid lahendada.

Bulgaaria ja EL-i lipud
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Võib arutleda, kuivõrd edukas ja õige oli otsus tohutuid sisserändajate masse Aafrikast ja Lähis-Idast EL-is vastu võtta, kuid ei saa eitada, et liidu juhtkond on tegutsenud täiesti sihipäraselt, üritades lahendada nende ees seisvaid rahvaarvuga seotud probleeme ning seejuures oli tal tolle kampaania tarvis poliitilist tahet ja vahendeid.

Sarnased on asjalood ka Venemaa puhul, kellel on selles küsimuses Euroopa nõukogudejärgsete riikide seas (erandiks ainult Kesk-Aasia riigid) parim olukord. Kusjuures meetmed, mida Venemaa juhtkonna poolt olemasolevate probleemide lahendamiseks rakendatakse, on samuti laialdaselt teada – alates sisserändajate ligimeelitamisest kuni sündimuse stimuleerimiseni.

Ent mis peamine, Moskval on olemas nende meetmete realiseerimiseks hädavajalik suveräänsuse aste, mis kokkuvõttes annabki viimastel aastatel tulemusi, hoolimata mis iganes raskustest ja negatiivsetest teguritest.

Tegelikult on Bulgaarial (ja teistel raske rahvastikukriisi kütkes riikidel) olemas retsept, tänu millele ta võib olukorrast jagu saada ja omaenese "väljasuremise" peatada. Tarvis on "ainuüksi" riiklik suveräänsus enesele tagasi saada.

Ainult et küsimus, kas riigi valitsejatel sellist soovi ja, mis veel olulisem, võimalust jagub, on lahtine.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

126
Tagid:
demograafia, suveräänsus, poliitika, rahvastik, ühiskond, EL, ÜRO, Bulgaaria, Euroopa, Ukraina, Balti riigid, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega