Austraalias hakkas nädalavahetusel kehtima ühekordse plasti kasutamise keeld, illustreeriv foto

Austraalia kilekotikeeld tekitas ostjates pahameelt

35
(Uuendatud 11:45 02.07.2018)
Austraalias hakkas nädalavahetusel kehtima ühekordse plasti kasutamise keeld, mis on ostjates tekitanud pahameelt ja agressiivsust.

TALLINN, 2. juuli — Sputnik. Austraalia kauplustekett Woolworths kehtestas kilekotipiirangu 20. juunil ehk juba enne 1. juuli tähtaega, hakates kilekotte müüma 15 sendi eest. Klientide pahameele tõttu otsustas kett oma poliitika aga kiirelt tagasi võtta ja pakkuda taaskasutatavaid kotte tasuta 8. juulini, vahendab ERR viitega BBC-le.

Suurbritannia plaanib vatipulgad ja plastikust joogikõrred ära keelata >>

BBC andmetel on kliendid pahased ja agressiivsed: näiteks haaras üks ostja müüjal kõrist ja teine nimetas töötajaid "rahaahneks rämpsuks".

Pakendiseadus piirab kilekottide tasuta jagamist, illustratiivne foto
© Sputnik / Александр Кряжев

Pakendiseadus piirab ka Eestis kilekottide tasuta jagamist, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu kevadel. Teema on olnud aktuaalne terves Euroopa Liidus juba pikemat aega.

Seadus näeb ette keelata alates 2019. aastast poodides suuremate kilekottide tasuta jagamine. Esmajoones puudutab see müügikampaaniate ajal ostude jaoks massiliselt jagatavaid kilekotte.

Kehtima jääb erand, mille järgi tohib kasutada väiksemaid õhukesi kilekotte lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, näiteks liha või köögiviljade ostmisel või hügieeni otstarbel kilepakendis piima ostmisel.

Mikroplastiku mõjud ka inimorganismile võivad olla väga erinevad, alates vähist, mutageenide tekkest, sisemiste organite töö häiretest kuni viljakuse kahanemiseni, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Pomerants: plastik on ressurss, mitte mereprügi >>

"Plastiku jäägid jõuavad inimese organismi ka suhkru, soola, mee või erinevate mereandide söömise kaudu," väidab Taani keskkonnatehnoloogia ehitusinsener Mads Altermann Sörensen.

Hinnanguliselt pärineb 80% merre sattunud prügist maismaalt, kusjuures tänapäeval domineerib prügis just plast, mis laguneb looduses väga aeglaselt ning võib olla ka toksiline. Mereprügisse võivad loomad, linnud ja kalad kinni jääda (näiteks võrgusarnase ehitusega pakendiümbrised) või seda alla neelata, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu kevadel.

Iga aasta 22. märtsil tähistatakse Läänemere päeva, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Mereprügi teemat on käsitletud Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivis, mille järgi peavad liikmesriigid hiljemalt aastaks 2020 tagama oma mereala hea keskkonnaseisundi. Lisaks käsitletakse mereprügi vähendamise meetmeid ka ringmajanduse tegevuskavas ning selle ühes meetmes ehk plastistrateegias, mis aitab kaasa plastide ringlussevõtu suurendamisele.

4.–5. juunil toimus Tallinnas Kultuurikatlas Euroopa Liidu Läänemere strateegia üheksas aastafoorum, kuhu tuli ligi 700 osalejat Eestist ja Euroopast. Aastafoorumi peamine teema oli Läänemere piirkond pärast aastat 2020.

Tai rannavetes leitud prügisaar liigub suvitusalade suunas >>

Foorumil tutvustatati Välisministeeriumi tellitud uuringut "EL Läänemere strateegia pärast 2020", mis analüüsib Läänemere strateegia (LMS) võrgustike ja projektide tööd ning tulemuslikkust strateegia eesmärkide täitmisel.

35
Tagid:
teenindus, klient, agressioon, ühiskond, kilekott, pakendiseadus, BBC, kauplus, pood, Austraalia