Illustreeriv foto

Varastati paljaks ja nimetati "vene värdjateks": uskumatu omavoli Riia lennujaamas

216
(Uuendatud 15:25 23.06.2018)
"Riia lennujaamas röövisid lennujaama töötajad meid paljaks ning politseinikud kaitsesid neid," kirjeldas Facebooki kasutaja, kuidas ümberistumine Läti pealinnas kujunes tõeliseks õudusunenäoks.

TALLINN, 23. juuni — Sputnik. Facebook kasutaja Sasha Angelo avaldas oma kontol hoiatava postituse, kus ta jutustab iseäralikust suhtumisest, mida Riia rahvusvahelise lennujaama töötajad ja politseinikud tema ja ta reisikaaslase suhtes üles näitasid, teatab Sputnik Läti.

Angelo lendas koos oma kaaslannaga laupäeva ööl vastu pühapäeva, 16.–17. juunil Helsingist Berliini ümberistumisega Riias. Ümberistumine oli mõeldud selleks, et reisijatel jääks aega linna vaadata, ent nagu selgus, oli neil parem lennujaamast mitte lahkuda.

"Me jõudsime Helsingist kohale, väljusime lennukist ja andsime asjad pagasi hoiuruumi. Ja läksime tütarlapsega kahekesi Riia peale jalutama. Õhtustasime, vaatasime kõike, mida jõudsime, ja naasime lennujaama. Asju pakihoidlast välja võttes saime aru, et meie sülearvuti on kadunud. Loomulikult pöördusime selle küsimusega hoiukambri töötajate poole, et vaadata turvakaamera salvestist jne. Ja siis algas selline jama, et läptopi kadumine ise tundus meile juba tühisena," kirjutab Angelo.

Seejärel kinnitas hoiuruumi töötaja Angelo pajatuse kohaselt, et oli sülearvutit näinud, kui ta kotti skaneeris ja samuti siis, kui kott tema juuresolekul avanes. Seepeale tuli paariga tegelema veel üks lennujaama töötaja ja viis nad lähedal asuvasse jaoskonda. Selles jaoskonnas ootasid kannatanud 20 minutit politseinikku, kes, nagu selgus, läks välja selleks, et anda neile formular, mille kohaselt tuli juhtunu kohta avaldus kirjutada. Küsimusele, kas saaks vaadata turvakaamera salvestust, vastas politseinik, et enne esmaspäeva, 18. juunit seda teha ei saa.

Kuni turiste veeti politseijaoskonda pabereid täitma, lendas nende lennuk minema, pileteid välja vahetada nad paraku ei jõudnud.

Teil tekib tõsiseid probleeme

Angelo kirjutab, et pärast ebaõnnestunud katset piletiküsimust lahendada läks ta tagasi politseijaoskonda, kus ootasid juba kaks meest. Üht neist kirjeldab kannatanu täidlase, kiila ja lüheldast kasvu mehena. Angelo arvates ei olnud too politseinik, vaid lennujaama töötaja. Teine mees oli vormirõivas. "Pikk, raseeritud oimukohtadega, paremale langeva blondeeritud irokeesiharjaga ja haiglase näojumega," meenutab Angelo.

Niipea kui reisijad taas jaoskonna lävele ilmusid, teatas mundris mees, et vaatas juba kaamerasalvestised läbi ega märganud seal midagi. Siinkohal täheldab Angelo huvitavat asjaolu: oma asjad andsid nad kaaslasega hoiule kell 22.15 ja võtsid välja kell 5.4, politseinik aga vaatas kogu videosalvestise läbi kõigest 15 minutiga, mille vältel kannatanud jaoskonnas ei viibinud.

"Vähe sellest, meiega eelnevalt suhelnud politseinik ütles, et salvestisi hakatakse vaatama alles esmaspäeval. Ma püüdsin ka irokeesisoenguga politseinikul seda asjaolu täpsustada ja ütlesin talle, et hoiuruumi töötaja nägi sülearvutit. Sel hetkel kargas politseinik meile turja, hakkas jakke seljast sikutama, tagasi sikutama, uuesti sikutama. See paistis täitsa jabur. Karjuda ebaadekvaatseid asju, nõuda veenide ettenäitamist ja muud janti.

Politseinik ei reageerinud ei meie rahulikule hääletoonile ega meie muudele katsetele olukorda lahendada. Ta ütles, et Riias saab vaid "ringi tolgendada" ja et me valetame, et oleme turistid. Samuti ütles ta, et "kõik te olete vene värdjad ja teil pole siin mitte midagi teha". Seejärel ütles ta meile, et kui me avalduse kirjutame, tekib meil tõsiseid probleeme ja küll ta veel mõtleb, milliseid," kirjutab Angelo.

Oma ebaadekvaatse käitumisega viis politseinik selle stseeni juures viibinud Angelo kaaslanna hüsteeriani. Seepeale otsustasid kannatanud, et neil on parem suhete klaarimine lõpetada, jaoskonnast kaugemale minna ja Riia lennujaamast lähima reisiga minema lennata, mida nad tegidki.

Algav koolivaheaeg toob lennujaama tavapärasest enam lastega reisijaid, illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Филиппов

Angelo sõnul on ainus, mis talle pärast vahejuhtumit kätte jäi, meiliaadress, mille andis too politseinik, kes paarile esimesena appi kutsuti. Telefoni pihku võtta ja toimuvat üles pildistada Angelo ei riskinud, olles hirmul oma turvalisuse pärast.

Riia turisti meelespea

"Mõistke mind õigesti. Sülearvutist on mul kahju, aga see on sisuliselt köömes. Märksa enam tahan ma aidata kõiki neid, kes riskivad samalaadsesse olukorda sattuda," kirjutab kannatanud.

Ta koostas väikese soovituste nimekirja Riia lennujaama sattuvatele turistidele:

1. Ärge jätke hinnalisi esemeid Riia lennujaama pagasihoidlasse.

2. Suhelge kohalike võimude esindajatega ainult konsuli juuresolekul.

3. Ärge alluge provokatsioonidele, te olete teise riigi kodanikud ja nende ähvardustel ja hirmutamistel ei ole jõudu.

4. Vältige Riia külastamist nädalavahetustel ja pidupäevadel, kui saatkond ei tööta.

"Teenus" AirBalticult

Tasub märkida, et eelnevalt on Facebooki kasutaja Andrei Klimov samuti Riia lennujaamas ebameeldiva olukorraga kokku puutunud, tõsi küll, tookord polnud see seotud õhusadama töötajate, vaid esmajoones lennuettevõttega AirBaltic.

Klimov pajatas, et lennuettevõtte töötaja reageeris ebaadekvaatselt fotole, mille ta tegi selleks, et pagasi lubatud mõõtmeid teada saada. Too töötaja leidis, et reisija otsustas tema näo üles pildistada ja soovimata selgitusi ära kuulata, kutsus kohale turvamehed. Kuni reisija ja lennujaama turvateenistus asjalugu arutasid, lendas lennuk minema.

AirBaltic ei jäta Nordicale elulootust
© Flickr / Luigi Mengato

Lisaks sellele sai Klimov ligitõtanud politseinikelt teada, et nad kutsuti välja "purjus ja agressiivse" reisija manu. Soovides õiglust jalule seada ja piletid kaotsiläinud reisi osas kompenseerida, suundus Klimov AirBalticu kontorisse kaebust kirjutama, kuna politsei keeldus säärast avaldust vastu võtmast. Lennukompanii kontoris koheldi Klimovit taas väga jahedalt, kuid avaldus võeti vastu.

Enne seda on Klimov kõnelnud veel ühest vahejuhtumist AirBalticu reisijaga – Jevgenia Karliniga, kellelt AirBalticu töötajad püüdsid pagasi eest välja pigistada 120 eurot lisatasu. Reisijat mõnitada ei unustatud samuti. Vähe sellest – paljukannatanud pagas läks lõppude-lõpuks kaduma.

216
Tagid:
Air Baltic, lennujaam, Riia, Läti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega