Dessantsoomuk väljub suurest maabumislaevast Admiral Nevelskoi

Luugid sulgeda! Kuidas merejalaväelased soomustehnikal lahingusse lähevad

114
(Uuendatud 17:29 23.06.2018)
Ületada laeval tuhandeid miile, sukelduda soomustransportööril või dessantlahingumasinal mitme kilomeetri kaugusel rannast merre - selleks on võimeline ainult merejalavägi. Mitu tonni kaaluvad masinad prantsatavad üksteise järel soolasesse vette ja suunduvad kalda poole, kaitstes end kahuri- ja kuulipildujatulega.

TALLINN, 23. juuni — Sputnik. Sellest, kuidas maabumisoperatsioonid merel kulgevad ja mida merejalaväelased soomustehnikal kogevad, räägib uudisteagentuur RIA Novosti

Tulnukad merelt

Dessandi maabumine rannikul on keerukas sõjaline operatsioon. Plaan töötatakse välja eelnevalt, kuid seda võidakse sündmuste käigus korrigeerida. 

Тактические учения бригады морской пехоты ТФ и и мотострелковой бригады 5-й общевойсковой армии ВВО
© Sputnik / Виталий Аньков
Jalaväe ja merejalaväe brigaadide ühisõppused Vaikse ookeani ääres

"Merejalaväelased ei võitle pea peaaegu kunagi täiesti üksi," selgitas Põhjamere laevastiku endine komandör Vjatšeslav Popov RIA Novostile, "Kogu tegevust maal ja merel toetatakse kindlasti õhust. Esmalt alustatakse ettevalmistava suurtüki- ja lennuväelöögiga ranniku pihta, maabumispiirkonnas asuvad tugilaevad. Rannikule saadetakse alati ka rünnakrühmad, sealhulgas ka õhust."

"Sõjamehed ja lahingutehnika tuuakse operatsioonipiirkonda suurtel maabumislaevadel. Väikese süvise tõttu võivad mõned dessantlaevad vööriga praktiliselt kaldasse sõita ja tehnika liigub läbi laevaninas olevate väravate otse rannale. Mõnikord saadetakse nad rannale pontoone mööda. Lahinguolud või keerukas merepõhja reljeef ei võimalda meremeestel alati kaldale lähedale tulla — sel juhul lastakse soomukid otse merre ja nad läbivad ülejäänud vahemaa ujudes."

"Niisugust maabumismeetodit kasutatakse ebasobival rannikul, kus meresõidutingimused ei võimalda laevadel kalda lähedale tulla. Soomukite väljalaadimispaik jääb siis rannajoonest keskmiselt viiesaja kuni tuhande meetri kaugusele, kuid teatavatel tingimustel võib distants olla ka pikem. Lahingut alustab merejalavägi juba vees olles — vaenlane osutab kindlasti vastupanu, avades kaldale lähenevate soomukite – soomustransportööride, dessandi lahingumasinate ja muu tehnika — pihta tule." 

Высадка с большого десантного корабля Цезарь Куников десанта морской пехоты Черноморского флота РФ во время проведения тактических занятий
© Sputnik / Сергей Пятаков
Soomukite väljumisoperatsioon suurelt Projekt-775 maabumislaevalt "Tsesar Kunikov" Mustal merel

Peamine oht seisneb selles, et tabamuse saanud soomuk võib koos meeskonnaga uppuda. Seepärast õpivad mereväelased hädaolukorras kiiresti masinast lahkuma ja operatsiooni piirkonnas asuvad alati ka päästelaevad.

Vettehüpe

"Kui te laevalt merre sukeldute, on tunded väga mitmetähenduslikud," ütles agentuurile RIA Novosti merejalaväelane, BTR-82A juht, vanemmadrus Ruslan Arhidzjanov, "Peamine eesmärk on mitte segadusse sattuda ja kõik seadmed aegsasti sisse lülitada. Toiminguid juhib soomuki komandör, kuid loomulikult on väga oluline ka sõidukijuhi koolituse tase. Tänu "veekahuritega" jõuallikale arendab BTR kiirust kuni 12 kilomeetrit tunnis. Transportööri juhitakse rooliga, mis mootori veejoa suunda muudab. Vees liigume nagu kaatriga, maismaal hakkavad aga tööle rattad."

"Meie peale mõeldakse kohe, kui olukord raskeks läheb" — kuidas sõdib Venemaa Laevastiku merejalavägi. 
Бронетранспортеры с морскими пехотинцами выходят на берег мыса Клерка залива Петра Великого во время высадки морского десанта
© Sputnik / Виталий Аньков
Merejalaväe soomustransportööride maabumine Klerki neeme ääres Peeter Suure lahes

Sevastoopolis asuva Musta Mere laevastiku üksikus Kaardiväe merejalaväebrigaadis teenis Arhidzjanov umbes aasta. Tal on selja taga juba 5 edukat maabumisoperatsiooni suurtelt dessantlaevadelt.

"Olime hästi ette valmistatud, nii et ootamatuid ega ohtlikke olukordi ei tekkinud. Ei juhtunud, et keegi segadusse sattunuks, või oma kohustused lõpuni täitmata jätnud oleks. Paljusid operatsioone teostame juba neile mõtlemata — mehaaniliselt. Teinekord on ka veidi hirmus, sest kallas võib olla kaugel ja sügavus suur. Samas on me tehnika uus, kaasaegne, sisseehitatud ohutus- ja päästesüsteemidega, "ütleb BTR juht.

Ise on ta pärit Kaasanist, lõpetanud Suvorovi sõjakooli, kavatseb pärast ajateenistuse lõppu kõrgemasse sõjakooli astuda ja oma elu merejalaväega siduda.

Täna on merejalaväelaste käsutuses mitut tüüpi ujuvat soomustehnikat, mis suudab ka sügavaid veetakistusi ületada. Peamiselt on tegu eri sorti soomustransportööridega. Kõige kaasaegseim neist on BTR-82A, mis relvastatud 30-mm kiirlaskekahuriga 2A72 ja 7.62-mm Kalašnikovi kuulipildujaga.

Juhtimiskontrolli parandamiseks on need masinad varustatud viienda põlvkonna sidevahenditega ja tõhusa topograafilise orienteerumissüsteemiga. BTR-82A-l on oma eelkäijatega võrreldes tugevam soomus, parandatud tulekustutussüsteem ja, mis pole sugugi vähem tähtis, tänu konditsioneeridele on nad meeskonna jaoks mugavamad. 

  • Uute soomukite BTR-82A proovimine õppustel
    Uute soomukite BTR-82A proovimine õppustel
    © Sputnik / Виталий Аньков
  • Dessandi maabumine
    Dessandi maabumine
    © Sputnik / Виталий Аньков
  • Tutvumine uute soomukitega BTR-82A
    Tutvumine uute soomukitega BTR-82A
    © Sputnik / Виталий Аньков
  • Soomustransportööride maabumine Peeter Suure lahes
    Soomustransportööride maabumine Peeter Suure lahes
    © Sputnik / Виталий Аньков
  • Vaikse ookeani merejalaväebrigaadi suurtükiväelased
    Vaikse ookeani merejalaväebrigaadi suurtükiväelased
    © Sputnik / Виталий Аньков
  • Rünnakrühma maandanud Mi-8 merejalaväe õppustel
    Rünnakrühma maandanud Mi-8 merejalaväe õppustel
    © Sputnik / Виталий Аньков
  • Väike dessantväe hõljuk Mordova
    Väike dessantväe hõljuk "Mordova"
    © Sputnik / Игорь Зарембо
1 / 7
© Sputnik / Виталий Аньков
Uute soomukite BTR-82A proovimine õppustel

Maabumislaev võib soomukeid maha laadida nii ahtrist kui vöörist. Mõni minut enne väljumist käivitavad meeskonnad lahingumasinate mootorid ja asunud oma istekohtadele, sulevad tihedalt luugid. Laevatrümm täitub heitgaasidega, meremeeste lämbumise vältimiseks avatakse tuulutuseks ülemine lastiluuk.

Suurte maabumislaevade konstruktsioon võimaldab soomukeil väljuda isegi neljapallise lainetuse puhul. Tõelistes lahinguoludes toimub maabumine reeglina kaldalt antava intensiivse tõkketule all — vastane püüab dessandi maalejõudmist takistada. Sihturite peamiseks ülesandeks on vastase laskepositsioonide ning jalaväe õigeaegne avastamine ja mahasurumine soomuki relvade abil.

"Kui ma näen vastast, siis teatan sellest rühmaülemale, kes võtab vastu otsuse tule avamise osas," ütleb BTR-82A sihtur Vitali Patjuk. "Aga kui minu pihta tulistatakse – on tegu otsese rünnakuga, millele ma võin vastata komandörilt luba küsimata. 30-millimeetrise kahuri laskekaugus on 4,5 kilomeetrit. Sellelt vahemaalt on täiesti võimalik sihtmärki tabada — on vaja objektist pisut kõrgemale sihtida, varuga. Et oleks näha, kuhu mürsud lendavad, on osa neist trasseerivad."

"Mustade barettide" tehnikapargis on ka raskemaid masinaid – tanke T-72 ja T-80. Ujuda nad ei suuda, seega väljuvad nad otse kaldale, kus nende võimsam tulejõud hõlbustab dessandil sillapea hõivamist ja selle julgestamist, valmistades ette platsdarmi vastase territooriumi sügavusse liikumiseks.

Mahukas ja universaalne

Laevastiku koosseisus on umbes kakskümmend projektide 1171 (näiteks "Nikolai Filtšenkov") ja 775 (nagu "Tsesar Kunikov") alusel valmistatud maabumislaeva.

Riiklikud laevaehitajad alustasid juba 1950.-ndate aastate lõpul sõjalise varustuse veoks ja dessandi maandamiseks mõeldud spetsiaalsete aluste projekteerimist ja ehitamist. Esimese suure projekti 1171 põhjal valmistatud maabumislaeva "Voronežskii Komsomolets" ehitust alustati 1964. aastal Balti laevatehases "Jantar."

Venemaa merejõududele ehitatud kaasaegseim ja moodsaim maabumislaev on projekt 11711 alus "Ivan Gren." Ta liitub laevastikuga lähitulevikus (Põhja Mere laevastikuga käesoleval aastal – Toim). "Gren" mahutab rohkem kui 300 sõjaväelast, 13 tanki või 40 soomukit. 

Большой десантный корабль Иван Грен
© Sputnik / Игорь Зарембо
Suur maabumislaev "Ivan Gren"

Püha Andrease lippu kandvaid Venemaa maabumislaevu võib pidevalt näha pikkadel merereisidel maailmamere eri piirkondades. Vahemerel tegutsevad nad Venemaa merejõudude operatiivse püsikoosseisu osana.

Ilma maabumislaevadeta ei saada hakkama üheski suuremas sõjalises operatsioonis. Neid kasutati Jugoslaavias ja Gruusias ning nad mängisid olulist rolli Süüria kampaanias. Seejuures on dessantlaevad multifunktsionaalsed, neid kasutatakse mitte ainult merejalaväelaste kaldaletoimetamiseks. Sageli muutuvad nad sõjaliste konfliktide piirkondades tsiviilelanike päästelaevadeks. Nende abil evakueeriti 1986. aastal Jeemenis puhkenud kodusõja jalust Nõukogude kodanikke; 1990. aastate alguses – Nocras asunud Nõukogude mereväebaasi personal Etioopiast ja 2008. aastal tsiviilpõgenikke Gruusia-Abhaasia konfliktipiirkonnast.

114
Tagid:
dessant, sillapea, dessantlaev, Maabumislaev, BMD-4, BMD-3, BMD, dessantüksus, Merejalavägi, Barentsi meri, Kaliningrad, Läänemeri, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega