ISISi lipp

Terrorirünnakute arv Euroopa riikides kasvab

37
(Uuendatud 15:51 21.06.2018)
Europol täheldab EL riikides toimepandud terrorirünnakute ohvrite arvu vähenemist, kuid samaaegselt ka selliste rünnakute arvu suurenemist. Oodata on nii džihaadi, kui ka äärmuslaste uusi rünnakuid, kes püüavad sellega Euroopa "islamiseerimisele vastu seista".

TALLINN, 21. juuni — Sputnik. Üleeuroopalise politseiametkonna Europol eksperdid on veendunud, et vaatamata ISIS-e* lüüasaamisele Iraagis ja Süürias on terrorirünnakute oht Euroopas endiselt kõrge, teatas ametkonna pressiteenistus.

Ligi seitsekümmend süütut inimest hukkus Euroopa Liidu territooriumil 2017. aastal terrorirünnakute tulemusena, teatab Europol, märkides, et kuigi terroriohvrite arv on võrreldes kahe aasta taguse kurva statistikaga langenud, ei ole õiguskaitsjatel kaalukaid põhjusi avalikkuse rahustamiseks.

Lisaks võime rääkida küll ohvrite arvu, kuid kahjuks mitte rünnakute arvu kui sellise vähenemisest. Pigem vastupidi, džihaadirünnakuid on fikseeritud enam kui kaks korda rohkem. Enamik nendest rünnakutest, nagu märgitakse 20. juunil avaldatud raportis "Terrorismi olukord ja selle suundumused" (TE-SAT), on sooritatud Euroopa riikide "kodukootud" moslemite poolt, kes džihaadi propaganda mõju all on nakatunud terrori ideedest. Enamik neist ei ole kunagi viibinud ISIS-ga* toimunud relvastatud kokkupõrgete piirkonnas.

"Arvud selles raportis ei ole ainult pelk statistika. Me ei tohi kunagi unustada, et iga arvu taga on süütu ohver. Seepärast jääb Euroopa Liidu riikide toetus terrorismivastasele võitlusele Europoli prioriteediks ka edaspidi," ütles hiljuti ametisse nimetatud Europoli tegevdirektor Catherine De Bolle.

Vahistatud on peaaegu tuhat kahtlustatavat

Üheksa EL riiki on 2017. aasta jooksul teatanud umbes 205 tõkestatud, ebaõnnestunud või igasuguste äärmuslaste toime pandud terrorirünnakutest (aasta varem oli selliseid teateid 142 rünnaku kohta). Nende rünnakute tõttu kaotas Euroopa 68 inimest surnute ja 844 haavatutena. Ja suurem osa nendest inimestest sai kannatada just nimelt džihaadirünnakutes (33 korral), mitte aga parem- või pahempoolsete ekstremistide, rahvuslaste või anarhistide rünnakute läbi, kes erinevat "Kalifaadi" poolehoidjatest ei sea enamasti oma eesmärgiks tappa võimalik rohkem möödakäijaid, jalgpallivaatajaid ja tõmmata sellega võimalikult rohkem tähelepanu oma tegevusele.

Kahekordne terrorirünnak Liibüa suurimas mošees Benghazis>>

2017. aastal arreteeriti Euroopa riikides terroriaktides osalemise eest 975 inimest. Enamikku neist kahtlustati džihaadirünnakute propageerimises, koolituses, rahastamises, ettevalmistamises, täideviijate värbamises või toimepanemises. Europoli eksperdid rõhutavad, et EL riikide eriteenistustel ja õiguskaitseasutustel ei ole mingeid tõendeid terroristide poolt keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete või tuumarelvade kasutamise ohu kohta.

Terroristide peamiseks relvaks jääb nuga ja auto, käepärased tulirelvad ja isevalmistatud lõhkematerjal. Samuti märgitakse, et kasvab natsionalistlike äärmusrühmituste arv, mille eesmärk on võitlus Euroopa "islamiseerimisega".

Balti riikides ei toimunud 2017. aasta jooksul ühtegi terrorirünnakut, ei vahistatud ühtegi isikut kahtlustatavana terroristlikus tegevuses. Suurim arv terrorirünnakuid või nende katseid, 107 juhtu, fikseeriti Ühendkuningriigis, Prantsusmaal registreeriti 2017. aastal 54 terrorirünnakut ning arreteeriti 411 inimest.

* EL-s, VF-s ja USA-s keelustatud Terroriorganisatsioon.

37
Tagid:
terrorirünnak, ISIS, Europol, terrorist, USA, EL, Euroopa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega