Leedu hirmutab läänemaailma Moskva agressiooniga

"Venemaa on rünnakuks valmis": Leedu hirmutab läänemaailma "Moskva agressiooniga"

67
Vilnius hirmutab Läänt taas Moskva "agressiivsete plaanidega". See "habemega anekdoot" on juba ammu kõiki ära tüüdanud. Kuid Leedu juhtkond ketrab seda kadestamisväärse järjekindlusega. Arvestus on tehtud sellele, et tähelepanu tõmmata ja järjekordne ports Lääne abi saada.

Sergei Iljin, raadio Sputnik

Endine aktiivne komsomolitegelane ja nüüdne üsnagi edukas Leedu president Dalia Grybauskaite on järjekordselt, ei teagi mitmendat korda, väljendanud valmisolekut end Venemaa sõjalise "sissetungi" korral kaitsta. Loomulikult väljendas ta seda tüütut mõtet intervjuus Saksa ajakirjanikele. Kellele siis veel, ega ometi hiina omadele. Venemaa rünnaku tõenäosust Leedule hindas Grybauskaite "märkimisväärseks". Edasi jõudis ta täiesti läbimurdelisele järeldusele: tema riik peab olema kindlalt kaitstud, nii vaimselt, poliitiliselt kui ka tehnoloogiliselt. Ja isegi iga leedulase "südame ja hingega".

Riigipea märkis Venemaa sõjalist ülekaalu (nagu seda ilmset fakti keegi ei teaks) ja ütles, et lääneriigid alahindavad Venemaa Föderatsiooni ja suhtuvad temasse liiga pehmelt. Pretensioonid olid tavapärased: sekkumine teiste siseasjadesse, spionaaž, valimistega manipuleerimine.

Ausalt öeldes on kõik juba ammu sellistest tiraadidest Venemaa "agressiivsuse" kohta, mida ta väidetavalt on valmis laiendama muuhulgas Balti riikidele, väsinud. Liigutama sinna tankiarmaadasid, jalaväge, tõstma õhku lennuväe, et vallutada väikesed, kuid uhked rahvad.

Krimmi Venemaaga taasühendamise argument siin ei tööta. Moskva on juba tuhat korda maailmale seletanud, et need sündmused olid vastuseks riigipöördele Ukrainas ja poolsaarel elava venekeelse elanikkonna kaitseks, kes pealegi vägagi selgelt väljendasid oma tahet rahvahääletusel. Mingist varem ettevalmistatud salakavalast võõra territooriumi vallutusplaanist polnud lõhnagi: Moskva reageeris ainult välisele tegevusele. Ja hiljuti teatas Venemaa president Vladimir Putin ühes oma intervjuudest, et võib-olla viis keegi Venemaa teadlikult piirini, mille juurest end leides, pidi ta tegutsema nii, nagu ta tegutses. Nii et rääkimine Venemaa agressiivsetest kavatsustest naaberpiirkondade hõivamiseks on täielik mõttetus, võlts ja väärtusetu fantaasia.

Kuid Vilnius, ja mitte tema üksi, haarab ikka ja jälle selle tühja retoorika järele. Ja selles on oma loogika. Leedu on Euroopa sügav poliitiline provints. Ta seisab kõikide protsesside kõrvalteedel ja kindlasti ei moodusta ta ühist tegevuskava. Noorem ja keskmise põlvkond lahkub sealt esimesel võimalusel arenenumatesse riikidesse tööle, õppima ja mis tahes muul eesmärgil, mistõttu Leedut nimetatakse naljatades isegi vanurite ja laste riigiks.

Leedu president Dalia Grybauskaite
© AFP 2019 / EMMANUEL DUNAND

Ainus võimalus endale tähelepanu tõmmata on kuulutada Venemaast lähtuvatest ohtudest ja kutsuda Läänt üles abi, sealhulgas sõjalist abi osutama. Arvestus on lihtne – mistahes taristu, sealhulgas ka NATO oma, eeldab teatavat majandusaktiivsust, mis on seotud sõjaväebaaside ülalpidamise ja teenindamisega. Nendesse protsessidesse kaasatakse kohalik elanikkond ja seega lahendatakse samal ajal ka tööpuuduse probleemi.

Tundub, et Leedu juhtkonna jaoks ei ole üldse oluline, et nende riigi militariseerimine teeb temast automaatselt Venemaa ja NATO vahelise sõjalise kokkupõrke "lahinguvälja", kui see, Jumal hoidku, puhkema peaks. Mis siin veel rääkida "tühistest" kulutustest, NATO sõjaväelaste, nende samade ameeriklaste või brittide lugupidamatust ja mõnikord isegi solvavast suhtumisest kohalikesse elanikesse, nende traditsioonidesse ja kommetesse. Selliseid juhtumeid on terve autotäis ja väike vanker veel lisakski.

Peaasi, et Leedu on tähelepanu keskpunktis ja talle kukub väike kopikas, õigemini sent, või pigem eurotsent oma isanda taskust. Selle nimel võib ohverdada ka tegelikud riiklikud huvid, mis kaugeltki mitte viimases järjekorras hõlmavad ka sõbralike ja lugupidavate suhete hoidmist naabritega ja uhkust, millest kohalikud poliitikud nii palju ja kaunilt rääkida armastavad. Igal juhul on Vilnius juba mitu aastat vägagi otsekoheselt üles näidanud suurimat valmisolekut igal ajal need põhimõtted ohverdada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

67
Tagid:
Dalia Grybauskaitė, Venemaa, Leedu
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega