EL ja Eesti lipud

Tallinnas toimub pikett Euroopa poliitvangide toetuseks

100
(Uuendatud 15:31 18.06.2018)
Teisipäeval, 19. juunil toimub Euroopa Liidu maja ees protestimeeleavaldus EL-s vahi alla võetud meelsusvangide – poolaka Mateusz Piskorski, lätlase Aleksandr Gaponenko ja ukrainlase Kirill Võšinskii toetuseks.

TALLINN, 18. juuni — Sputnik. Brüsseli poolt laialt kuulutatava demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtted ei taga kahjuks inimõiguste ja sõnavabaduse austamist "kohapeal" — ei Euroopa Liidu liikmesmaades, kui ka aktiivsete kandidaatriikide territooriumil. 

Selline on Tallinnas "Kaasaegse Euroopa poliitvangide toetuseks" toimuva meeleavalduse korraldajate Aleksei Jessakovi ja Sergei Tšaulini seisukoht. Tõendeid väidetu kohta on nende arvates täiesti piisavalt.

RIA Novosti Ukraina peatoimetaja vahistamine >>

Näiteks vahistas Poola sisejulgeolekuamet 2016. aasta mais ilma igasuguse aluseta kohaliku poliitiku, lektori, politoloogi, publitsisti ja ajakirjaniku, Seimi V koosseisu rahvasaadiku Mateusz Piskorski, süüdistades viimast koostöös Vene luureteenistusega "Poola Vabariigi vastu suunatud" tegevuses, samuti "Venemaa huvide kaitsmises ja Poola ühiskonna meelsusega manipuleerimises."

Матэуш Пискорски
© AP Photo / Marijan Murat
Poliitik, lektor, politoloog, publitsist ja ajakirjanik, Seimi V koosseisu rahvasaadik Mateusz Piskorski on teist aastat "eeluurimiseks" vahi all

Rohkem kui kaks aastat hoitakse teda vanglas "uurimise all", kuna Poola ametiasutused ei suutnud tema vastu esitatud absurdseid süüdistusi kuidagi tõestada, kuid vabadusse nad Piskorskit ei lase.

Sarnases olukorras on Läti inimõiguste aktivist, majandusteaduste doktor, professor Aleksandr Gaponenko, kes arreteeriti 2018. aasta aprillis Läti Kaitsepolitsei poolt, süüdistatuna "Riigi suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse, riigivõimu või riigikorra vastu suunatud tegevuses." 

Александр Гапоненко на акции в защиту русских школ в Риге 14 декабря 2017 года
© Sputnik / Sergey Melkonov
Majandusteaduste doktor, professor Aleksandr Gaponenko on vahi all kolmandat kuud

Läti ametivõimud, kes ei leidnud Gaponenko väidetavalt riigivastase tegevuse kinnitamiseks mingeid tõestusmaterjale, kasutasid Poola võimude "lahendust", jättes süüdistatava vahi alla ja pikendades aresti regulaarselt "uurimise huvides."

Lätimaa Vene Liidu juhi ülekuulamine kaitsepolitseis: küsimused ja vastused >>

Ka Euroliitu püüdlev Ukraina võttis "euroopalikelt" Poolalt ja Lätilt eeskuju, vahistades 2018. aasta mais infoagentuuri RIA Novosti Ukraina režiimile ebamugava ajakirjaniku ja peatoimetaja Kirill Võšinski, süüdistades teda riigivastases tegevuses.

Piketi korraldajate arvates peaks Euroopa Liidu juhtkond pöörama inimõiguste ja sõnavabaduse tõsisele rikkumisele kõrgendatud tähelepanu – seda esineb nii ELi liikmesmaades kui ka riikides, mis aktiivselt liikmestaatust taotlevad. 

Kuna korduvad pöördumised ja üleskutsed konkreetsete riikide ametivõimude poole dissidentide vastu suunatud tagakiusamise ja omavoli lõpetamiseks on seni tulutuks jäänud, valiti poliitvangide toetuseks mõeldud Tallinna meeleavalduse toimumiskohaks just Euroopa Liidu maja ees asuv väljak asukohaga Rävala pst. 4.

Püstoliga varustatud ajakirjanikust "diversant": Ukraina sundis Lääne vaikima >>

Pikett toimub teisipäeval, 19. juunil kell 17.00-18.00. Ürituse korraldajad kutsuvad kõiki, kes pole kaasaegse Euroopa poliitvangide — Mateusz Piskorski, Aleksandr Gaponenko ja Kirill Võšinskii — saatuse suhtes ükskõiksed, sõnavabadust oma meeleavaldusel osalemisega toetama.

Sarnased sündmused, toimuvad Aleksei Jessakovi ja Sergei Tšaulini sõnul samal päeval ka teistes maailma linnades, inimõigusi rikkuvate riikide saatkondade ees.

100
Tagid:
kahepalgelisus, Euroopa Liidu maja, poliitvang, pikett, Protestimeeleavaldus, Euroopa Inimõiguste kohus, EL, Sergei Tšaulin, Kirill Võšinskii, Aleksandr Gaponenko, Mateusz Piskorski, Aleksei Jessakov, Euroopa Liit, Poola, Brüssel, Läti, Ukraina
Samal teemal
Tallinna linnakohus mõistis Tiit Madissoni süüdi riigipöörde ettevalmistamises
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega