Trump G7-l: Krimm kuulub Venemaale.

Trump G7-l: Krimm kuulub Venemaale. USA uued vaenlased

154
Donald Trumpi ja USA varasemate administratsioonide vahel valitseb ideoloogiline kuristik. Nood olid täis mingeid amoraalseid idealiste, kes suhtusid maailma eelkõige kui ideoloogilise võitluse areeni.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor

Kaks diplomaatilist allikat teatasid Ameerika meediale, et Donald Trump ütles oma kolleegidele G7-s Krimmi kuulumisest Venemaale, sest enamus sealsest elanikkonnast räägib vene keeles. Nagu arvata oligi, puhkes USA meediaruumis ja sotsiaalvõrgustikes selle peale hüsteeria, mis süvenes pärast Valge Maja pressiesindaja Sarah Hakabi Sandersi loobumist nende teadete kommenteerimisest.

Ta ei saavat kommenteerida "eraviisilisi läbirääkimisi", milles ta ise ei osalenud. Ameerika eksperdid ja ajakirjanikud on endiselt teadmatuses, kas nende president mõtles oma avaldust tõsiselt või tahtis oma kolleege "Krimmi teemal" veidi trollida.

Arvestades, et Trump väljendas varem avalikult rahulolematust Venemaa puudumise üle tippkohtumiselt, kahtlustavad paljud, et ta on tõesti asunud poliitilise realismi piirile ja sellest tulenevalt hindab poolsaare kuuluvust selle elanikkonna tegelike eelistuste ja etnilise koosseisu põhjal. Loomulikult on nendes ekspertides ja meediategelastes, kes algselt nägid Donald Trumpis mingit Putini agenti, see veendumus veelgi tugevnenud, kuid, nagu nad ütlevad, "ei saa leket meediasse asja juurde võtta".

Sõltumata sellest, kas USA presidendi avaldus oli siiras või lihtsalt järjekordne torge, tuleb sellised lekkeid pidada vägagi positiivseks. Põhjus on lihtne: Trump, meeldigu see meile või mitte, märkis vaieldamatut tõsiasja, millest Lääne meedia ja poliitikud vaikida eelistavad.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova
© Sputnik / Валерий Мельников

Kui te vaatate Krimmi küsimust tingliku CNN või Fox Newsi pilguga, siis tundub keskmisele ameeriklasele, et seal elavad "tõelised ukrainlased", kes annekteeriti sõjalise jõuga ja kes on nüüd ägavad "Putini režiimi" põhjustatud tohutute kannatuste all. Märkimisväärne osa läänemaailma publikust sai "skandaalsest Trump lekkest" üllatusega teada, et Krimmis elavad vene keelt kõnelevad inimesed ja see kutsus Lääne elanikes esile vaimse šoki. Sõltumata sellest, millega kogu lugu lõpeb, jääb "okas hinge" — ja see on juba väga hea tulemus.

Veel üheks positiivseks tagajärjeks on see, et "Trumpi leke" avab taas küsimuse, mis Lääne poliitilise koorekihi jaoks on juba täielikult ja pöördumatult suletud. Kui Lääne meedial, nagu näiteks Business Insider"il, tuleb läbi hammaste tunnistada, et isegi vastavalt kunagise Ukraina rahvaloenduse andmetele on enamus Krimmi elanikkonnast venelased, siis domineeriv Lääne narratiiv "Krimmi annekteerimisest" variseb kaardimajana kokku ja Lääne propagandal tuleb end välja keerutada rahvusvahelise õigusega, mida Venemaa väidetavalt rikkunud on.

Samal ajal on Lääne propaganda viimase kahe aastakümne jooksul teinud kõik endastoleneva, et diskrimineerida rahvusvahelise õiguse olemust ja selle asemel edendada ideed, et õigluse kaitse ja teatud "kõrgemate väärtuste" kaitse selle rikkumist õigustab. Selles kontekstis ei näe isegi tavainimese vaatevinklist vaadatuna jutt sellest, et "Venemaa oleks seal midagi rikkunud" eriti veenev.

Tuleb arvestada, et Donald Trumpi ja USA varasemate administratsioonide vahel valitseb ideoloogiline kuristik. Nood olid täis mingeid amoraalseid (või isegi ebamoraalseid) idealiste, kes suhtusid maailma eelkõige kui ideoloogilise võitluse areeni ja neile oli oluline hävitada isegi mõte sellest, et ajalugu ei lõpe, nagu "Fukuyamal". (Francis Fukuyama — Ameerika politoloog, kes väidab oma tuntuimas teoses "Ajaloo lõpp ja viimane võitlus on maailma jõudmisega liberaalse demokraatiani pärast Berliini m[[ri langemist ja külma sõja lõppu suuremalt jaolt lõppenud – Wikipedia).

Nende jaoks oli vastuvõetamatu, et maailmas eksisteerivad muud väärtused ja ideoloogilised süsteemid, mis erinevad "Riigidepartemangu ja Sorose heakskiidetud liberaalsest demokraatiast". Just sellepärast põhjustab Washingtoni koorekihis sellist allergiat mistahes geopoliitilised vastased ja konkurendid, kes jutlustasid avalikult teistsugustest väärtussüsteemidest, sotsialist Chávezist paremkonservatiiv Orbanini.

Šanghai Koostööorganisatsiooni tippkohtumine Hiinas
Пресс-служба Президента РФ

Trumpi eelkäijate perspektiivist lähtudes olid Venemaa ja Hiina ohtlikud sellepärast, et nad pakkusid alternatiivset vaadet maailmale, ühiskonnale, inimesele ja isegi traditsioonilisele perekonnale. Ega siis ilmaasjata ei olnud Venemaa Obama administratsioonile väljakutse "Läänemaailma korra alustele" ja oli tema vaenlaste esirinnas kõrvuti terrorismi ja Ebola epideemiaga. Trumpi administratsioon on selles mõttes palju lähemal "reaalpoliitika" koolkoolkonna põhimõtetele (realpolitik) ja tajub maailma mitte kui ideoloogiate konkurentsi, vaid eelkõige riikide majandusliku konkurentsi areenina.

Trumpil ei ole ametlikku "Ameerika vaenlaste" nimekirja, nagu Obamal, kuid kõik tema teod ja avaldused viitavad sellele, et tema arvates langeb USA vaenlaste nimekiri kokku riikide pingereaga, mille kaubandusbilanss USA-ga on ülejäägis. Ta näeb neis riike, mis justkui "imevad" USA.st välja töökohti ja raha. Selles loetelus (vastavalt USA kaubandusministeeriumi 2016. aasta andmetele) on suure edumaaga esikohal Hiina, mis müüb USA-le 347 miljardit dollari eest aastas rohkem võrreldes sellega, mida ta sealt ostab. Muide, just Pekingi vastu kehtestas Trumpi administratsioon ikkagi kaitsetollid. Teisel kohal on Euroopa Liit — 146 miljardit dollarit aastas, millest ainuüksi Saksamaa arvele tuleb 64 miljardit. Venemaal on selles "Trumpi vihkamise reitingus" alles kaugel 18. kohal tühise 8,7 miljardi USA dollari negatiivse (USA jaoks) kaubandusbilansiga.

Isegi Washingtoni administratsiooni sanktsioonide poliitika on puhtalt majanduslik: sanktsioonid "RusAli" vastu olid vajalikud tema USA turult "väljasöömiseks" ja tõenäolised sanktsioonid "Nord Stream – 2" vastu puhastaksid teed Ameerika vedelgaasile Euroopa turul. Ei mingit ideoloogiat, ainult äri. Ei saa välistada, et selles paradigmas on Ameerika presidendil, kes on harjunud suhtuma põlgusega kõikidesse "kirjutamata reeglitesse" ja mõistab vaid toorest jõudu ja karmi reaalsust, tõesti keeruline mõista, miks Krimmi ei saa pidada Venemaa territooriumiks ja miks kollektiivne Läänemaailm pidi tõukama Moskva Pekingi embusesse vaidluse pärast territooriumi üle, kus elavad vene keelt rääkivad elanikud.

On väga tõenäoline, et tal on veelgi raskem mõista, miks kollektiivne Lääs toetab Ukrainat, millest ei ole mingit majanduslikku kasu, ning mis on lootusetu investeering tema totaalse korruptsiooni tõttu, mida USA president samuti G7 kõnelustel mainis. Eestoodu alusel võib eeldada, et kui USA-s tekivad soodsad poliitilised tingimused, püüab Trump ise "müüa" meile Krimmi tunnustamist ja samal ajal anda Ukraina Venemaa ülalpidamisele. See saab olema ettepanek, millest oleks väga soovitav viisakalt keelduda. Krimm on niigi meie oma ja Ameerika tunnustus ei ole väärt Venemaa järeleandmisi. Ja las Ukraina korruptsiooniga tegelevad Washington ja Brüssel ise.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

154
Tagid:
Donald Trump, Krimm, Venemaa, USA
Teema:
G7 vs G8 (14)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega