Euroopa kavatseb relvastada Aafrika armeesid

Euroopa kavatseb relvastada Aafrika armeesid

97
(Uuendatud 13:39 15.06.2018)
Brüssel teeb Euroopa Liidu riikidele ettepaneku luua veel üks sõjaline fond, mille raha läheks eurooplaste sõjaliste Aafrika-operatsioonide rahastamiseks ja kohalike armeede ümberrelvastamiseks.

ТАLLINN, 15. juuni — Sputnik, Аleksei Toom. Euroopa kavatseb relvastada ja välja õpetada Aafrika riikide armeesid, et tõsta nende valmidust džihhadistidele vastu hakata ja ohjeldada elanikkonna massilist väljarännet. EL üritab ennetada uue pagulaslaine teket oma lõunapiiridel.

Brüssel ei ole seda mõtet liidu liikmesriikidega, kellest nii mõnedki on Euroopa relvastuse Aafrika ebademokraatlikele režiimidele tarnimise vastu, teadaolevalt varem arutanud. Euroopa Komisjon eeldab, et saab sellest murest üle, andes otsustusõiguse relvatarnete ja vägede saatmise kohta EL-i Nõukogule, kus istuvad koos rahvusriikide valitsuste ministrid.

"EL on rakendanud julgeoleku ja riigikaitse valdkonnas selliseid meetmeid, mis seniajani tundusid mõeldamatud," ütles liidu aastaiks 2021–2027. aasta kaitsekultuste peatükki tutvustades liidu välispoliitika eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Federica Mogherini. "Nüüd võime me toetada uuringuid ja (EL-i riikide) koostööd eesmärgiga arendada meie riigikaitselisi võimalusi… Ma soovitan ühtlasi luua Euroopa Rahufond, mis tõhustaks EL-i sõjaliste operatsioonide rahastamist ja meie partnerite toetamist."

Федерика Могерини.
© AP Photo / Charles Caratini
Federica Mogherini.

Varem asutatud Euroopa kaitsekulutuste fond, nagu teatatakse, saab vastavalt Euroopa Komisjoni poolt koostatud tulevasele eelarvele 13 miljardit eurot, millest 4,1 miljardit läheb Euroopa konkurentsivõimeliste kaitsealase ühisuuringute projektide rahastamiseks. Ülejäänud ligi 9 miljardit ning täiendavalt kaasatavaid vahendeid rahvusriikide eelarvetest kavatseb Brüssel kulutada relvastuse ja sõjatehnika prototüüpide väljatöötamises, sertifitseerimise ja katsetuste finantseerimiseks.

Raha-allikas sõjalisteks operatsioonideks välisriikides

Ent sellega Euroopa sõjalised ambitsioonid ei piirdu. Esmajoones saab Mogherini mainitud Euroopa Rahufond 10,5 miljardi euro suuruse eelarve, mis peab saama eelarveväliseks instrumendiks tõstmaks EL-i võimekust relvakonfliktide lahendamisel, rahu saavutamisel ja rahvusvahelise julgeoleku tagamisel, nagu teatab Euroopa Komisjoni pressiteenistus. Pole raske märgata, et loodava uue fondi käsutusse tuleb vaid veidi vähem rahalisi vahendeid kui see summa, mida EL kaitsevajadusteks tervikuna kulutada plaanib.

Eesti sõjaväelane Malis
© AP Photo / Geert Vanden Wijngaert

Ja see raha võib muuhulgas minna ka relvastuse, kaasa arvatud letaalsete relvaliikide tarneteks mitme Aafrika riigi valitsusvägedele (Mali, Somaalia, Kesk-Aafrika Vabariik), nagu EL-i kõrgem esindaja Federica Mogherini pressikonverentsil selgitas.

Praegusel ajal ei ole Brüsselil õigust rahastada liidu liikmesriikide sõjalisi missioone väljaspool tema oma territooriumi, kuid loodava fondi eelarveväline staatus võimaldab seda teha ilma EL-i seadustest ja enamuse otsusest liidu nõukogudes kuigivõrd hoolimata. Välismissioonid hõlmavad ka koostööd kohalike sõjaväelastega, keda mõistagi, nagu Brüssel selgitab, tuleks väljaõppe ja relvastuse osas kaasaegse tasemeni edasi aidata, valmistada neid ette rahuvalvemissioonide tõhusaks täitmiseks.

Euroopa pretendeerib turvalisuse tagaja rollile

"Maailm elab läbi keerulisi aegu ja see nõuab Euroopa Liidu vastutuse suurendamist, tema rolli tugevdamist ülemailmsel tasandil," lausus Mogherini. "Nii eurooplased kui ka meie partnerid eeldavad, et EL asub üha enamal määral tagama turvalisust meie piirkonnas ja selle piiride taga."

Endastmõistetavalt asub Euroopa Aafrikasse tarnima omaenese relvastust (selle üle isegi ei arutleta), aga mitte USA sõjatööstuskompleksi toodangut, mis lisaks kõigele muule hakkab tähendama kasvõi osaliselt Brüsseli tsentraliseeritud kontrolli kehtestamist Euroopa relvade hulgimüügi üle, seega kontrolli tolles väliskaubanduse valdkonnas, mille üle EL-i riik praegu iseseisvalt otsustab.

Möödunud aastal nõustusid Burkina Faso, Tšaad, Mali, Mauretaania ja Nigeeria EL-i ettepanekuga luua ühised sõjalised allüksused, mis said nimeks G5, eesmärgiga osutada vastupanu Saheli piirkonna džihhadistidele. Kuid asi edeneb aeglaselt, seda ilmselt rahalistel põhjustel ja nende riikide sõjavägede viletsa varustuse tõttu.

97
Tagid:
relvastus, Euroopa Komisjon, Federica Mogherini, Aafrika, Euroopa Liit
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega