NATO endine peasekretär Anders Fogh Rasmussen

Moskval on läänes palju sõpru - varjatuid ja avalikke

115
(Uuendatud 15:56 12.06.2018)
Tuleb välja, et Moskval on läänes palju sõpru, kuid nad ei tihka seda tunnistada - Noblesse oblige (seisund kohustab). Kuid endine NATO peasekretär ütles ausalt välja, et mõtleb Venemaale ja Ukrainale.

Sergei Iljin, raadio Sputnik

Moskval on palju sõpru. Ja neid tuleb aina juurde. Varjatuid ja avalikke. Isegi selliseid, kes seda ise ei tea. Selles seisneb ilmselt Venemaa maagiline, atraktiivne jõud. Üks sellistest varjatud sõpradest on NATO endine peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Selles pole enam peaaegu mingit kahtlust. Ta ei taha sõja puhkemist Venemaa ja Ukraina vahel — mis iseenesest on loomulikult hea. Kuid tema toodud põhjendusedki pole vähemtähtsad.

NATO endine peasekretär: Venemaal kulub Ukraina hõivamiseks mõni päev >>

Rasmusseni varasem venevastase retoorika võib nüüdsest nulli keerata. See oli suitsukate, mis varjas tema tõelist sümpaatiat. Ta ütles, et tõelise sõjalise konflikti korral suudab Vene armee mõne päeva jooksul Ukraina okupeerida. Kiievi jõupingutusi vabariigi kaitsevõime suurendamiseks ei ole saatnud eriline edu, kuigi ära tehtud olevat palju. Seepärast jõuab Rasmussen sügava veendumuseni, et avalikku sõda Euroopas tuleb vältida iga hinnaga.

Endine Lääne sõjalise bloki juht läks veelgi kaugemale ja tegi ettepaneku, et Brüssel võiks kaaluda Venemaa liitumise küsimust alliansiga. Tagane, saatan! Ja oh häda, nad pole saanud Moskvalt vastavat taotlust, leiab organisatsiooni endine peasekretär. Õigluse huvides tuleb märkida, et ta eksib: 2000. aastal, Bill Clintoni visiidi ajal Moskvasse pakkus Vladimir Putin välja täpselt sellise stsenaariumi. Kusjuures vastastikuse teineteisemõistmiseni pooled tookord, seda enam nüüd ei jõudnud. Lõpuks rõhutas Rasmussen, et konflikte tuleb lahendada diplomaatia abil, kuigi allianss on valmis ka Venemaad ründama. Ja pealegi on tal ju õigus, tõepoolest!

Polegi nagu avaldus, vaid terve mõistuse ja ülima tasakaalukuse ülistuslaul! Ja diplomaatia on üle kõige, ja sõdu tuleb vältida, ja Ukraina ei kannata välja täiemahulist sõjalist konflikti oma naabriga.

Võib-olla, tõsi küll, on selles ootamatus objektiivsuses ka "oma naha päästmise huvi": Anders Fogh Rasmussen külastab Kiievit sageli, sest ta on Porošenko nõustaja. Ja ta ei tahaks olla Ukraina ja Venemaa vahelise sõja tunnistajaks ega osaliseks. Kui saab äkki mürsukillust viga? Või kui langeb vangi? Tema isiklikud kulud võivad osutuda ülemäärasteks.

Muide, nagu ka USA riigidepartemangu eriesindaja Kurt Volkeril, kelle teenistusülesanded on samuti Ukrainasse viinud. Ka tema ütles ju hiljuti, et Kiiev ei suuda taastada oma kontrolli Krimmi ja Donbassi üle. Aga kui eeldada, et nende inimeste imelised kavatsused on kantud üllatest ja kõrgetest aadetest, siis saab neid kindlasti pidada mitte ainult Venemaa, vaid kogu progressiivse inimkonna, eriti selle Euroopa osa sõpradeks. Igatahes selline mulje on jäänud.

Vladimir Putini "Viini valss" >>

Viimase kuu jooksul on Kiiev suisa nahast välja pugemas, et olukorda Donbassis pingestada. Elamukvartalite tulistamised, diversioonigruppide sissetungid, piiratud väeüksuste rünnakud "eikellegimaale" — Ukraina juhtkonna arvates peaks need üritused "laadima" ja motiveerima Ukraina relvajõude ja teisi jõustruktuure suureks sõjaliseks konfliktiks. Mida rohkem on Ukraina poolel ohvreid, seda suurem on soov kätte maksta: loogika on siin lihtne. Ja ka plaan ise on äärmiselt lihtne: jalgpalli maailmameistrivõistluste eel või ajal kaasata Venemaa lahingutegevusse ja seejärel ässitada talle kallale oma koertekari.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron Peterburi majandusfoorumil
© Sputnik / Владимир Астапкович

Kuid esialgu ei edene Kiievil see asi mitte kuidagi. Las Petro Porošenko hoopleb pealegi Ukraina armee võimekusega, nagu ta väljendus, mis "üks tõhusamaid" Euroopas. Ja jõustruktuuride juhid kuulutavad üksteise võidu plaane, kuidas sõjaliste või rahutagamise meetmetega Donbass Kiievi kontrolli alla tagasi tuua. Tühi loba. Lääne ülemused ei ole seni sõjapidamiseks luba andnud. Riskid on liiga suured. Või mõnel muul põhjusel. Näiteks eespool nimetatud salajaste sümpaatiate tõttu Venemaa suhtes. Aeg näitab.

Briti fännid said Kiievis kerepeale. Kuningriik süüdistab venelasi >>

Loomulikult võib Porošenko kolleegidega riskida iseseisva tegutsemisega, arvestades eriti eelseisvaid presidendivalimisi ja elanikkonna tühist toetust praegusele valitsusele. Kuidas siis veel oma reitingut "turgutada", kui mitte juttudega sõjast ja "agressiooni" purustamisest. Kuid miski nagu ütleks: see stsenaarium on vähetõenäoline. Arvatavasti ei ole praegused Kiievi roolimehed ikkagi veel lõplikult mõistust kaotanud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

115
Tagid:
partnersuhted, sõbralik, poliitika, NATO, Anders Fogh Rasmussen, Vladimir Putin, Petro Porošenko, Lääs, Euroopa, USA, Ukraina, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega