Soome president Sauli Niinistö

Niinistö: soomlased ei toeta liitumist NATO-ga ja mina olen soomlane

74
(Uuendatud 19:38 07.06.2018)
Soome president Sauli Niinistö ütles intervjuus Briti väljaandele Financial Times, et soomlased ei toeta liitumist NATO-ga ja tema on soomlane. Samas märkis Niinistö, et juba kutse NATO-sse tagab teatud julgeoleku.

TALLINN, 7. juuni — Sputnik. President Niinistö ütles intervjuus, et tunneb muret rahvusvahelise olukorra pärast, kuna maailmas mängivad üha enam rolli tugevad riigid nagu USA, Venemaa ja Hiina ning Euroopa Liidu kui väikeste riikide liidu roll väheneb, vahendab portaal Eestinen.

Eesti saaks sõja korral Soomelt tuge ainult gei-presidendilt >>

Samuti on Niinistö mures transatlantilise liidu murenemise pärast, seda pärast USA taandumist Iraani tuumaleppest, mis murendas Lääne ühtsust ja andis Venemaale vabamad käed Euroopas tegutsemiseks.

Suhetes Venemaaga tuletas Niinistö meelde vana kasakate ütlust: mis ripakil, see ära. Ta andis mõista, et suhetes Venemaaga tuleb jääda endale kindlaks ning olla konkreetne, samas ei tohi välistada vastastikust lugupidavat suhtlemist.

Soome Turu linn on siiani Peterburi sõpruslinn veel ajast, mil Vladimir Putin töötas Peterburi linnavalitsuses ja president Putin kutsub siiani Moskvasse Turu endisi linnavalitsuse töötajaid, kes on juba pikalt pensionil. See näitab, et Putin ei unusta oma sõpru, kes tema suhtes on käitunud lugupidavalt.

Soome hoiab Venemaaga samuti vana lugupidavat joont ja ei ärrita Venemaad NATO-ga.

Venemaa on Soomele oluline ekspordipartner ning on Soome jaoks tähtsuselt 5. ekspordimaa ja aastane eksport Soomest Venemaale moodustab üle 3 miljardi euro.

Niinistö ütles, et Euroopa Liit vajaks tugevamat ühise julgeoleku lepet, suuremat solidaarsust NATO-ga ja ühist pagulaspoliitikat koos tugevama piirikontrolli ja selgemate põhimõtetega pagulaste osas. Soome üksi on vastu võtnud ligi 30 000 pagulast alates 2015. aastast.

Soome ja Rootsi mõistavad Venemaa tähtsust Euroopa jaoks >>

Niinistö ei näe probleemi Brexitis ja nii nagu tõid Briti meresõitjad Soome jalgpalli, kui nad 1890. aastal Turu linnas maabusid, nii on britid pööranud Euroopas tähelepanu julgeolekule, mida vahepeal peeti enesest mõistetavaks.

Niinistö ütles, et kõigele vaatamata pole Soome loobunud kohustuslikust ajateenistusest ning küsimusele, kas ollakse valmis oma kodumaad kaitsma vastas jaatavalt 75 protsenti soomlastest, erinevalt 18 protsendist sakslastest. Soomlaste motiveeritus oma kodumaad kaitsta on kõrgeim Euroopas.

Seoses Venemaa sanktsioonidega otsib Soome võimalusi, kuidas pingeid leevendada. Soome on praegu Arktika nõukogu eesistuja ning seal on lisaks Põhjamaadele ja Kanadale liikmed veel USA ja Venemaa – läbirääkimised ongi käimas.

Soome näeb, et Arktika nõukogu kaudu on võimalik pingeid maha jahutada. Arktika kohta ütleb Niinistö samas, et tegemist on tõsise probleemiga: kui kaotame Arktika, kaotame kogu planeedi – nii lihtne see ongi.

Soomel on õnnestunud tänu oma positsioonile kaitsta piirikoostöö projekte Venemaa Föderatsiooniga ning vältida sanktsioone ja piiranguid, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti esmaspäeval.

Miks Tallinnast kutsutud lugupeetud külalised Moskvasse ei taha sõita >>

Venemaa Föderatsioni Riigiduuma regionaalpoliitika ning Põhja ja Kaug-Ida küsimuste komisjoni aseesimehe Valentina Pivnenko sõnul on Soome jõudnud selleni, et poleks sanktsioone ega piiranguid.

74
Tagid:
sõprus, poliitika, majandus, sanktsioonid, eksport, NATO, Sauli Niinistö, Soome, Venemaa
Samal teemal
Niinistö: Venemaa ei ründa Eestit
Venemaa ja Soome suhteid hinnatakse suurepärasteks
Artistid laulsid Venemaa ja Soome piiril "Katjušat"
Soome kaitseministeerium Venemaa raketikomplekse ei pelga
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega