Venemaa president Vladimir Putin ja Austria kantsler Sebastian Kurz

Vladimir Putini "Viini valss"

67
(Uuendatud 18:02 06.06.2018)
Austriast sai esimene riik, mida Vladimir Putin külastas pärast neljandaks ametiajaks Venemaa presidendi ametisse astumist. Austria visiiti võib nimetada Putini vääriliseks etteasteks, leiab Sputniku kolumnist.

Rostislav Ištšenko, Süsteemse analüüsi ja prognoosikeskuse president agentuurile Sputnik

Juba aastaid suhtus USA juhitud Euroopa Venemaasse avaliku vaenuga. See ei alanud hoopiski mitte 2014. aastal, kui Moskva taastas oma suveräänsuse Krimmis, vaid palju varem. Alates 2000-ndate algusest on eurooplased aktiivselt toetanud kõiki ameeriklaste sepitsusi postsovetlikus ruumis. Selles samas postsovetlikus ruumis, mida 90-ndatel aastatel need samad ameeriklased ja eurooplased avalikult ja ametlikult tunnustasid eranditult Venemaa mõjupiirkonda kuuluvaks ja tõotasid, et ei sekku mitte kunagi endiste NSV Liidu liiduvabariikide omavahelistesse suhetesse.

Aga sekkusid. Ja sellel sekkumisel oli selge vene-vastane suunitlus.

Tegelikult keegi ei varjanudki, et Venemaad püütakse sulgeda oma piiridesse ja eraldada ta muust maailmast endiste vaenulike liiduvabariikide vööga. Selle nimel korraldasid ameeriklased aktiivselt värvilisi revolutsioone ja eurooplased aitasid oma "vanemaid seltsimehi" jõudumööda.

Kurz EL-ile: Ukraina kriisi peab lahendama koos Venemaa ja USA-ga >>

Ligi kakskümmend aastat on Vladimir Putin Lääne survega võidelnud. Alguses oli Venemaa vastupanu peaaegu nähtamatu, kuna Moskva võime kollektiivsele Läänele vastu seista oli väga piiratud. Alates 2007. aastast, Müncheni kõnest saadik rünnati Venemaad üha ägedamalt, üha avalikumalt ja kompromissitumalt. Samal ajal üritas Moskva kogu aeg veenda Euroopat, et meil pole midagi jagada, et ameeriklased hävitavad mitte ainult Venemaa, vaid ka Euroopa rahu ja heaolu.

Austria kantsler Sebastian Kurz
© Sputnik / Евгений Биятов

Alles pärast 2014. aastat, kui Ukraina muutus ameerikameelseks, täiesti kontrollimatuks ja kõikidele naaberriikidele ohtlikuks, saanud tunda laostavaid Venemaa-vastaseid sanktsioone ja vastusanktsioone, hakkasid eurooplased järk-järgult endale teadvustama Putini hoiatuste aktuaalsust.

Alates sellest hetkest hakkas Euroopa esialgu häbelikult, kuid seejärel üha tungivamalt otsima teid suhete taastamiseks. Viimastel aastatel on Euroopa teinud Moskvas suunas mitu sammu. On kõlanud Tšehhi Vabariigi presidendi ja Ungari peaministri avaldused. Saksamaa kaitseb jätkuvalt ja sihikindlalt oma huve "Nord Stream-2"-s. Üha rohkem erinevate ELi riikide parlamendiliikmeid on hakanud pooldama suhete normaliseerimist Venemaaga. Itaalia uus valitsus teatas ametlikult soovist Venemaa-vastased sanktsioonid kaotada. Selle taustal ei pruugi 5. juunil Viinis toimunud ollagi eriline läbimurre. Kuid tegelikult toimus nüüd koguse üleminek kvaliteediks.

Bulgaaria tahab taas otse Venemaalt gaasi saada >>

See ei olnud mitte ainult edukas visiit ega ainult edukad läbirääkimised. Austria juhtkond suisa säras rõõmust ja õnnest, püüdes rõhutada sündmuse tähtsust, alates kohtumise pretsedenditutest, Austriale mitteomastest turvameetmetest kohtumistel ja lõpetades vastuolude puudumise ja täieliku konsensuse rõhutamisega Euroopa ja maailma poliitika võtmeküsimustes.

Austerlased ei tahtnud olla lihtsalt läbirääkimiste külalislahked võõrustajad ja konstruktiivsed partnereid. See oli nende tegelik sisemine vajadus. Nii juhtub, kui inimene, kes on pikka aega pidanud oma tõelisi tundeid varjama, saab äkki võimaluse neid avalikult väljendada. Ta tunneb samaaegselt nii rõõmu, kergendust, rahulolu, kui ka rahuldust.

Austerlased mitte ainult ei pikendanud veel 22 aastaks lepingut Gazpromiga Venemaa gaasi tarnimiseks. President Alexander van der Belen tegi selles olukorras üldsegi mitte kohustusliku, vaid pigem märgilise tähendusega avalduse. Ta rõhutas, et USA nõudis Euroopalt Vene gaasi ostude vähendamist, sest sõltuvus Venemaa gaasist on "liiga suur", kuid jättis mingil põhjusel märkimata, et Ameerika vedelgaas, mida nad asemele pakuvad, on Vene omast 2-3 korda kallim.

Sellest on juba varem rääkinud eksperdid, sosistanud erinevate foorumite kuluaarides diplomaadid, Venemaa ametnikud on korduvalt pööranud Euroopa partnerite tähelepanu sellele asjaolule, kuid esmakordselt lükkas Euroopa riigipea ilma igasuguse puiklemiseta Ameerika ahistavad nõudmised avalikult tagasi. Pealegi ütles Austria OMV ("Gazpromi" osanikpartner) juht Rainer Seele, et aastaks 2030 impordib Euroopa 80% tarbitavast gaasist, ning et Austria loodab rahuldada kasvava gaasinõudluse Venemaa abiga.

Macron tunnistas Venemaa kodanike ees USA süüd >>

Austria ei oleks saanud oma gaasi puudutavaid otsuseid langetada, kui ta ei oleks kindel oma peamiste EL partnerite — Saksamaa ja Itaalia positsioonides. See aga tähendab, et Viinis ollakse kindlad, et Berliin mitte ainult ei taga "Nord Stream – 2" ehituse lõpuleviimise, vaid et lõunast tuleb gaas ka "Turkish Stream" teist haru pidi ja siis võib juhtuda, et tullakse tagasi ka "South Stream" projekti juurde, kui prognoos EL-i gaasiimpordi järsu suurenemise kohta õigeks osutub.

Ukrainlaste nõudmisi ignoreeriti, kuigi viimastel päevadel ajasid Kiievi diplomaadid kõigile ägedalt keelt kõrva. Keegi ei rääkinud midagi Ukraina gaasitranspordisüsteemi transiitgaasiga koormamise täiendavatest tagatistest. Ainult kantsler väljendas lootust, et Venemaa kui üliriik suudab kuidagi Ida-Ukrainas korra majja lüüa.

Ja kirsina tordil tänas Putin Austria juhtkonda valmisoleku eest osaleda Süüria taastamisel. Venemaa on juba pikka aega vihjanud Euroopa Liidule, et oleks vaja kuidagi kompenseerida Süüria kodusõja õhutamine ja tema majanduse hävitamine. Austria on nendest pattudest peaaegu puhas ja sellepärast on tal lihtsam esimesena seda hea tahte žesti teha.

Muide, räägiti ka sanktsioonidest. Stiilis, mis viimasel ajal on Euroopas muutunud traditsiooniliseks. Kohalikud ajakirjanikud ja ärimehed hakkasid Putinilt pärima, millal siis ometi "meie omad" teilt sanktsioonid maha võtavad, sest muidu pole võimalik töötada. Millele saadi tavapärane vastus, et me oleme juba kohanenud, nii et me enam ei kiirustagi – küllap nad kaotavad, kui mõistavad, et ägavad nende all ilmaasjata.

Viimane kord oli Austrias sellist konstruktiivsust ja siirast rõõmu tunda, kui imperaator Aleksandr I (Õnnistegija) pärast võitu Bonaparte üle Euroopas rahu kehtestas. Täna aga avaldab Bonaparte (Ameerika Ühendriigid) alles vastupanu, kuid Viin juba tähistab. Küllap austerlased teavad midagi.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

67
Tagid:
poliitika, russofoobia, EL, Sebastian Kurz, Vladimir Putin, Austria, Euroopa, USA, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega