BMD-3 IL-76MD

"Seda suudavad vaid venelased": kuidas mehitatud soomustehnika maandub

268
(Uuendatud 20:01 04.06.2018)
Sellest, kuidas Venemaa "tiivuline jalavägi" dessanteerub lahingutehnikas ja miks kusagil mujal maailmas seda järgi teha ei suudeta - järgnevas RIA Novosti materjalis.

Nikolai Protopopov, RIA Novosti

Mitmetonnine lahingumasin veereb 800 meetri Kõrgusel lennukist välja ja on enne langevarjude avanemist mitu sekundit vabalanguses. Maapinna lähedal käivituvad reaktiivmootorid, langevarjutropid vabanevad, lahingumasin BMD puudutab õrnalt maapinda ja… võtab järsult kohalt, andes samal ajal rünnakule minevate langevarjurite kaitseks tihedat kattetuld.

Peaaegu kosmonaudid

Dessanteerumine BMD-s on ohtlik ja keeruline protseduur, mille iga element on üksikasjalikult juhistes ja standardprotseduurides lahti kirjutatud. Isegi kogenud langevarjurid läbivad selleks erikoolituse.

Venemaa dessantvägi kasvatab soomuskihti >>

Meeskond valmistab isiklikult soomuki ette: kinnitab langevarjud, paigaldab kompleksi komponendid, kontrollib kinnitusi ja kõikide sõlmede korrasolekut. Langevarjurid harjutavad esialgu väljaspool soomukit olevates spetsiaalsetes amortiseeruvates istmetes "oote-" ja "valmisoleku" asendeid. See on nagu kosmonautide treening.

"Kui komplekteeritud soomuk on lennukisse laaditud, võtavad võitlejad istmetel kohad sisse, kinnitavad rihmad ja jäävad väljahüppesignaali ootama," räägib agentuurile RIA Novosti lahingutegevuse veteran Aleksandr Šerin. "Mõni minut enne allaheitmist saab meeskond korralduse võtta sisse valmisolekuasend – rihmad peavad olema pingul, pea ja selg tihedalt vastu seljatuge. Tegelikult on mehitatud soomustehnika õhust dessanteerimise tehnoloogia praegu ainult Venemaal. Teised ei julge."

Lennukist eraldunud soomuk sukeldub järsult alla, meeskond on mõne hetke justkui kaaluta olekus ja kui langevari avaneb ning BMD horisontaalasendi sisse võtab, tunnevad võitlejad, nagu veereksid nad mäest alla. See kõik on juhendis üksikasjalikult kirjas. Sellest, et BMD on maandunud, saavad langevarjurid aru tugeva ülekoormuse ja maapinnalt saadava matsu põhjal. Kohe käivituvad püropadrunid ja tuul tõmbab langevarju küljele maha. Meeskond ronib spetsiaalistmetest välja, võtab sisse oma tavapärased kohad ja alustab ülesande täitmist.

Esimene lend 
Venemaa merejalaväel on uued käsitulirelvad, illustreeriv foto
© Sputnik / Виталий Аньков

Esmakordselt toimus mehitatud soomuki dessanteerimine 1973. aasta jaanuaris Tuula lähedal asuvas 106. õhudessantdiviisis sõjaväe transpordilennukilt An-12. "Väljatõmmatav langevari avanes tüürimehe käskluse peale ja hakkas välja sikutama "Kentavri"," meenutas legendaarse õhudessantvägede ülema poeg, Venemaa kangelane Aleksandr Margelov. "Nagu suur pendel, kõikus masin keskmise langevarju ümber 135- kraadise nurga all horisondi suhtes, seejärel kõikumise amplituud järjest vähenes. Avanesid pidurdus- ja seejärel põhilangevarjud." 

Tema sõnul kaotasid võitlejad masinas kaaluta olekus viibides orientatsiooni ja jäid pea alaspidi. "Eriti ebasobivaks osutus pirakas mutter, mis ilmus otse meie vahele," rääkis Margelov, "Maandumise hetkel tundsime tugevat, mööda kogu keha levivat valu. Pead kaitsekiivrites hakkasid vastu peatugesid "morset lööma" ja siis tardus kõik.

Saabus vaikus. Mõne hetke pärast hakkasime nagu kokkuräägitult end kinnitussüsteemidest vabastama. Nii langemise, maandumise, ümberistumise, kui ka liikumahakkamise ajal olime täielikus lahinguvalmiduses ja tõestasime, et langevarjurid suudavad võidelda suurima võimaliku tõhususega."

Aeg on elu

Mehitatud lahingutehnikat lennukitelt  dessanteerima ei õpitud dessantvägedes kohe. Kuni 1970.-ndate aastate alguseni tegutseti eraldi – Il-idelt heideti alla soomustehnika ja järgmistest lennukitest inimesed. Sellel skeemil on üks tõsine puudus — meeskond võis maanduda kuni viis kilomeetrit oma sõidukist eemal. Sõidukite otsimiseks ja relvade valmisolekusse seadmiseks kulus liiga palju aega. See vähendas rünnaku tõhusust — vaenlane võis hävitada suurema osa üksusest kohe pärast maandumist. 

Venemaa Lõuna-sõjaväeringkonna õhutõrjeüksused harjutasid S-400 kiirkorras ülesseadmist
© Министерство обороны РФ

Dessantvägede ülem, armeekindral Vassili Margelov andis korralduse vähendada oluliselt maandumisjärgset tehnika valmisolekusse viimise aega. Ainuke võimalik lahendus oli lahingumasinate allaheitmine koos meeskonnaga.

Õhudessantvägede teadus- ja tehnikakomitee alustas 1971. aasta suvel spetsiaalse langevarjude süsteemi "Kentavr" väljatöötamist. Pärast lennukist väljaheitmist avanevad automaatselt viis langevarjukuplit, millest igaühe pindala on 760 ruutmeetrit ja platvormile paigaldatud soomuk langeb maapinnale. Sõidukite maandumisel saadava ülekoormuse vähendamiseks paigaldati nendesse kosmonautide jaoks välja töötatud "Kazbek-D" amortistmete lihtsustatud analoogid. Mannekeenide ja koertega läbi viidud tehnilised katsetused andsid positiivse tulemuse. Süsteem töötas, kuid kaitseministeeriumi arvates oli risk liiga suur. Langevarjusüsteemi rikke korral oleks kõik masinas olevad inimesed surmale määratud — meeskond ei oleks suutnud end nendes ebaharilikes tingimustes päästa. 

Vene õhutõrjeüksused harjutasid S-400 kiirkorras ülesseadmist >>

NSV Liidu kaitseminister Andrei Gretškot õnnestus kindral Margelovil mehitatud lahingutehnika dessanteerimise ohutuses veenda alles siis, kui ta nimetas üheks meeskonnaliikmeks – relva sihturiks oma poja.

1972. aasta lõpul kiitis kaitseministeerium süsteemi "Kentavr" heaks. Esimesel dessanteerumisel Tuula all suudeti saavutada peamine eesmärk — BMD oli lahinguks valmis ja võimeline tuld avama juba mõni sekund pärast maandumist. Kuid reaalseteks lahingutingimusteks polnud langevarjusüsteem "Kentvr" veel kaugeltki sobiv. Esiteks kaalus see üle kahe tonni (kusjuures BMD-1 enda mass oli seitse tonni).

Teiseks, süsteemi transportimine ja laadimine õhusõidukisse nõudis palju transpordivaheneid, personali ja mis kõige tähtsam, selleks kulus kolm kuni viis tundi. Dessantvägede juhtkonda ei rahuldanud ka mitmekuplilise langevarjusüsteemiga lahingutehnika väike langemiskiirus.

Reaktiivne tõmbejõud

Seepärast hakkasid konstruktorid välja töötama kaasaegsemat, platvormita reaktiivlangevarjusüsteemi "Reaktavr".

Sujuvaks ja kiireks soomuki laskumiseks maapinnale kasutatakse selles kerget langevarjukuplit pinnaga umbes 540 ruutmeetrit, süsteem monteeritakse ja transporditakse vahetult BMD peal ja laskumiskiirus, kuni 25 meetrit sekundis, pidurdatakse maapinnale jõudes peaaegu nullini reaktiivmootoritega.

"Reaktavri" katsetused toimusid 1976. aasta talvel Pihkva lähedal 76. õhudessantdiviisi lennuväljal. Need olid edukad ja süsteem võeti relvastusse. Projekti, mis suurendas kordades dessanteerumise efektiivsust lahinguülesannete täitmisel, arendamine jätkus. 1990.-ndate aastate lõpul loodi õhudessantvägedes keerukas langevarjudekompleks PBS-950 "Bahtša", mille peamine eelis on võimekus maandada BMD-3 koos terve meeskonnaga. Venemaa kaitseministeerium jätkab tööd mehitatud sõidukite maandumiseks ettenähtud langevarjusüsteemide parandamiseks ja täiustamiseks.

  • Dessant
    Dessant
    © Sputnik / Vitaliy Timkiv
  • BMD-3 IL-76MD
    BMD-3 IL-76MD
    © Sputnik / Виталий Аньков
  • Dessantväe õppused
    Dessantväe õppused
    © Sputnik / Николай Хижняк
  • Maandumine
    Maandumine
    © Sputnik / Evgeny Biyatov
  • Ülesande täitmisele asumine
    Ülesande täitmisele asumine
    © Sputnik / Николай Хижняк
  • Lahingvalmidus
    Lahingvalmidus
    © Sputnik / Николай Хижняк
  • Lahingusse
    Lahingusse
    © Sputnik / Игорь Руссак
1 / 7
© Sputnik / Vitaliy Timkiv
Dessant

Sel aastal peaks dessantvägede relvastusse jõudma uus platvormita langevarjusüsteem "Bahtša-U-PDS", mis on mõeldud BMD-4M ja BTR-MDM maandamiseks koos selles oleva meeskonnaga.

Välisriikide armeedes ei ole lahingutehnika maandamine koos meeskonnaga veel juurdunud. Mõnede andmete kohaselt püüdsid Nõukogude eksperimenti korrata prantslased. Katsealuseks kutsuti surma mõistetud kurjategija — kui katse oleks olnud edukas, oleks talle armu antud, kuid "vabatahtlik" hukkus maandumisel.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

268
Tagid:
BMD, lahingvalmidus, dessantüksus, langevari, transpordilennuk, meeskond, Dessanteerimine, VDV, õhudessantbrigaad, õhudessantvägi, Pihkva, Venemaa
Teema:
Õppused (114)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega