Tänavusel suplushooajal avatakse 51 avalikku supluskohta, illustreeriv foto

Eestis avatakse 51 avalikku supluskohta

186
(Uuendatud 12:28 01.06.2018)
Juunis algaval suplushooajal avatakse üle Eesti 51 avalikku supluskohta, mis on ühe võrra vähem kui möödunud suplushooajal.

TALLINN, 1. juuni — Sputnik. Endiselt paistab avalike supluskohtade rohkuse poolest silma Järvamaa, kus avatakse kokku seitse avalikku supluskohta, teatab Terviseamet. Tallinn, Hiiu-, Pärnu- ja Tartumaa avavad viis, Läänemaa ja Valgamaa neli, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Võrumaa kolm, Saaremaa ja Viljandimaa kaks ning Jõgevamaal, Põlvamaal ja Harjumaal avatakse üks avalik supluskoht.

Tallinnas toimub Läänemere strateegia aastafoorum >>

Ühtegi avalikku supluskohta ei ole endiselt Raplamaal. Haldaja soovi kohaselt ei ole sel aastal avalike supluskohtade nimekirjas Ida-Virumaal asuvat Karepa lastelaagri randa.

Vetelpääste on kohal alates 1. juunist
© Sputnik / Вадим Анцупов

Avalik supluskoht peab enne suplushooaja avamist olema hooldatud ja korrastatud, varustatud piisaval hulgal riietuskabiinide, tualettruumide või kuivkäimlate ja prügiurnidega. Suplejatele nähtavas kohas peab olema info suplusvee kvaliteedi ja supluskoha valdaja kohta.

Kuna inimesed on lisaks avalikele supluskohtadele harjunud suplemas käima ka mitteavalikes supluskohtades, soovitab Terviseameti keskkonnatervise peaspetsialist Knut Tamm suplejatel alati ka ise vee puhtuses visuaalse vaatluse teel veenduda.

„Veekogu sobivuses on põhjust kahelda näiteks siis, kui vees on näha mistahes materjalist hõljuvaid esemeid, nähtav õlikile, vesi on läbipaistmatu, ebatavalist värvi, ebatavalise lõhnaga või kui veekogu lähedal asub võimalik reostusallikas nagu kanalisatsiooni väljalasketoru või sadam," ütles Knut Tamm. Lahtiste haavade olemasolul tuleks suplemist vältida aga ka nõuetele vastavas avalikus supluskohas.

Terviseamet jälgib suplusvee kvaliteeti kõigis avalikes supluskohtades terve hooaja vältel. Lisaks võetakse proove ka enam kui viiekümnest suplusvee seirepunktist, kus varem on asunud supelrand ning kus inimesed on harjunud käima suplemas.

Võetud proovides jälgitakse kahe indikaatorbakteri Escherichia coli ehk kolibakteri ja soole enterokokkide hulka. Tegemist on tavaliste ja levinud bakteritega, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus.

Terviseamet alustas supluskohtade seiret >>

Kuna soole enterokokid ja kolibakterid võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas, on nad head indikaatororganismid võimaliku hiljutise fekaalse reostatuse määratlemisel.

Supluskohad klassifitseeritakse nelja kvaliteediklassi: väga hea, hea, piisav ja halb. Supluskoha vee klassifitseerimiseks koostatakse seireandmete kogu, mis koosneb minimaalselt kuueteistkümnest viimase nelja järjestikuse aasta jooksul võetud suplusvee proovist.

Eelmise suplushooaja vältel võttis terviseamet kokku 470 suplusveeproovi, neist ligi kolmsada avalikest supluskohtadest. Terviseameti järelevalve käigus võeti 166 suplusvee proovi.

Stroomi rand on populaarne puhkepaik
© Sputnik / Вадим Анцупов

Eelmisel aastal avaldas suplusvee kvaliteedile negatiivset mõju vihmane ja jahe suvi, mistõttu liigitas terviseamet 2017. aastal neli Eesti supluskohta halba kvaliteediklassi. Sel aastal võetud proovide kohaselt vastab Eesti suplusvee kvaliteet aga kõigis randades nõuetele.

Avalike supluskohtade veekvaliteedi andmetega on võimalik tutvuda terviseameti kodulehel.

Ametlik suplushooaeg kestab 1. juunist kuni 31. augustini.

Tallinna supelrandades algab rannahooaeg Sinilipu heiskamisega

Kuigi linlased kasutavad Tallinna supelrandu juba aktiivselt, avatakse rannad ametlikult 1. juunil, mil tööd alustab ka rannavalve, teatas Tallinna linnavalitsus.

Tallinnas on viis avalikku supelranda: Harku järve, Kakumäe, Pirita, Stroomi ja Pikakari. Pirita ja Pikakari randades on see juba viies kord, kui suvisel rannahooajal sinilipp heisatakse.

Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on rahvusvaheliselt tuntud ökomärgise Sinilipp saamine tunnustus, mis tõendab kahe Tallinna supelranna teenuste ja veekvaliteedi kõrget taset.

"Sinilipuga pärjatakse vaid rannad, mis vastavad kindlatele keskkonna, teenuste ja ohutuse kriteeriumitele. Seega on Pirita ja Pikakari rannad sooja suvepäeva veetmiseks kindlasti head kohad," ütles abilinnapea.

Reedest valvavad Tallinna randasid 40 vetelpäästjat >>

"Sinilipu saamine sõltub paljuski veekvaliteedist ja Läänemere seis pole kahjuks kiita. Selles osas seisab Tallinnal ning teistel Läänemere-äärsetel piirkondadel veel suur hulk tööd ees. Loodetavasti saab lähiaastatel Sinilipu heista ka teistes Tallinna randades," lisas Izmailova.

Mõlemad rannad on suviseks rannahooajaks valmis – liiv on puhtaks sõelutud, hooldatud ja paigaldatud on prügikastid ja kiiged, Pirital on liivast puhastatud promenaad.

Suplejatele on tehtud nähtavaks info nii supluskoha kui suplusvee kvaliteedi kohta. Suplusveele ja supluskohtadele esitatavate nõuetega saab tutvuda Terviseameti kodulehe kaudu.

Kakumäe rand
© Sputnik / Вадим Анцупов

Sinilipp heisati Pikakari rannas 1. juunil kell 10 ja Pirita rannas kell 11. Pikakari rannas toimub lisaks lipu heiskamisele ka lastekaitse päeva tähistav matk linnaosa nelja lasteaia lastele.

Sportlikult astuvad rannahooajale vastu ka kepikõndijad, kes pärast liputseremooniat teevad trenni Paljassaare hoiualal. Kõik loodushuvilised on oodatud Paljassaare hoiualale tagasi 13. juuni õhtul, mil sinilipuga tähistatud rannaalal ja selle ümbruses toimub õhtumatk "Öö hääled". Matka juhendab Meelis Uustal Tallinna Linnuklubist. Matka korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet.

2018. aastal heisatakse Sinilipp 45 riigis enam kui 4500 supelranda ja väikesadamasse üle maailma. Eestis taastati võimalus taotleda Sinilipp 2014. aastal Tallinna linna ja Eesti Looduskaitse Seltsi koostöö raames.

Tallinnas koordineerivad Sinilipuga tunnustatud randade haldamist Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosavalitsused ning keskkonnateadlikke tegevusi Tallinna Keskkonnaamet.

Vetelpääste on randades valves alates 1. juunist kuni 31. augustini, alates kella kümnest hommikul kuni kella kaheksani õhtul. Vajadusel saab G4S rannavalvega ühendust G4S juhtimiskeskuse numbril 1911, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti neljapäeval.

Rannavalve jagab sarnaselt varasemate aastatega Tallinna randades lastele käepaelu, kuhu lapsevanem saab oma telefoninumbri kirjutada juhuks, kui laps mängutuhinas vanemad silmist kaotab või ära eksib.

186
Tagid:
suplushooaeg, rand, suvi, ühiskond, rannavalve, Järvamaa, Eesti, Tallinn
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega