Tänavusel suplushooajal avatakse 51 avalikku supluskohta, illustreeriv foto

Eestis avatakse 51 avalikku supluskohta

147
(Uuendatud 12:28 01.06.2018)
Juunis algaval suplushooajal avatakse üle Eesti 51 avalikku supluskohta, mis on ühe võrra vähem kui möödunud suplushooajal.

TALLINN, 1. juuni — Sputnik. Endiselt paistab avalike supluskohtade rohkuse poolest silma Järvamaa, kus avatakse kokku seitse avalikku supluskohta, teatab Terviseamet. Tallinn, Hiiu-, Pärnu- ja Tartumaa avavad viis, Läänemaa ja Valgamaa neli, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Võrumaa kolm, Saaremaa ja Viljandimaa kaks ning Jõgevamaal, Põlvamaal ja Harjumaal avatakse üks avalik supluskoht.

Tallinnas toimub Läänemere strateegia aastafoorum >>

Ühtegi avalikku supluskohta ei ole endiselt Raplamaal. Haldaja soovi kohaselt ei ole sel aastal avalike supluskohtade nimekirjas Ida-Virumaal asuvat Karepa lastelaagri randa.

Vetelpääste on kohal alates 1. juunist
© Sputnik / Вадим Анцупов

Avalik supluskoht peab enne suplushooaja avamist olema hooldatud ja korrastatud, varustatud piisaval hulgal riietuskabiinide, tualettruumide või kuivkäimlate ja prügiurnidega. Suplejatele nähtavas kohas peab olema info suplusvee kvaliteedi ja supluskoha valdaja kohta.

Kuna inimesed on lisaks avalikele supluskohtadele harjunud suplemas käima ka mitteavalikes supluskohtades, soovitab Terviseameti keskkonnatervise peaspetsialist Knut Tamm suplejatel alati ka ise vee puhtuses visuaalse vaatluse teel veenduda.

„Veekogu sobivuses on põhjust kahelda näiteks siis, kui vees on näha mistahes materjalist hõljuvaid esemeid, nähtav õlikile, vesi on läbipaistmatu, ebatavalist värvi, ebatavalise lõhnaga või kui veekogu lähedal asub võimalik reostusallikas nagu kanalisatsiooni väljalasketoru või sadam," ütles Knut Tamm. Lahtiste haavade olemasolul tuleks suplemist vältida aga ka nõuetele vastavas avalikus supluskohas.

Terviseamet jälgib suplusvee kvaliteeti kõigis avalikes supluskohtades terve hooaja vältel. Lisaks võetakse proove ka enam kui viiekümnest suplusvee seirepunktist, kus varem on asunud supelrand ning kus inimesed on harjunud käima suplemas.

Võetud proovides jälgitakse kahe indikaatorbakteri Escherichia coli ehk kolibakteri ja soole enterokokkide hulka. Tegemist on tavaliste ja levinud bakteritega, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus.

Terviseamet alustas supluskohtade seiret >>

Kuna soole enterokokid ja kolibakterid võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas, on nad head indikaatororganismid võimaliku hiljutise fekaalse reostatuse määratlemisel.

Supluskohad klassifitseeritakse nelja kvaliteediklassi: väga hea, hea, piisav ja halb. Supluskoha vee klassifitseerimiseks koostatakse seireandmete kogu, mis koosneb minimaalselt kuueteistkümnest viimase nelja järjestikuse aasta jooksul võetud suplusvee proovist.

Eelmise suplushooaja vältel võttis terviseamet kokku 470 suplusveeproovi, neist ligi kolmsada avalikest supluskohtadest. Terviseameti järelevalve käigus võeti 166 suplusvee proovi.

Stroomi rand on populaarne puhkepaik
© Sputnik / Вадим Анцупов

Eelmisel aastal avaldas suplusvee kvaliteedile negatiivset mõju vihmane ja jahe suvi, mistõttu liigitas terviseamet 2017. aastal neli Eesti supluskohta halba kvaliteediklassi. Sel aastal võetud proovide kohaselt vastab Eesti suplusvee kvaliteet aga kõigis randades nõuetele.

Avalike supluskohtade veekvaliteedi andmetega on võimalik tutvuda terviseameti kodulehel.

Ametlik suplushooaeg kestab 1. juunist kuni 31. augustini.

Tallinna supelrandades algab rannahooaeg Sinilipu heiskamisega

Kuigi linlased kasutavad Tallinna supelrandu juba aktiivselt, avatakse rannad ametlikult 1. juunil, mil tööd alustab ka rannavalve, teatas Tallinna linnavalitsus.

Tallinnas on viis avalikku supelranda: Harku järve, Kakumäe, Pirita, Stroomi ja Pikakari. Pirita ja Pikakari randades on see juba viies kord, kui suvisel rannahooajal sinilipp heisatakse.

Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on rahvusvaheliselt tuntud ökomärgise Sinilipp saamine tunnustus, mis tõendab kahe Tallinna supelranna teenuste ja veekvaliteedi kõrget taset.

"Sinilipuga pärjatakse vaid rannad, mis vastavad kindlatele keskkonna, teenuste ja ohutuse kriteeriumitele. Seega on Pirita ja Pikakari rannad sooja suvepäeva veetmiseks kindlasti head kohad," ütles abilinnapea.

Reedest valvavad Tallinna randasid 40 vetelpäästjat >>

"Sinilipu saamine sõltub paljuski veekvaliteedist ja Läänemere seis pole kahjuks kiita. Selles osas seisab Tallinnal ning teistel Läänemere-äärsetel piirkondadel veel suur hulk tööd ees. Loodetavasti saab lähiaastatel Sinilipu heista ka teistes Tallinna randades," lisas Izmailova.

Mõlemad rannad on suviseks rannahooajaks valmis – liiv on puhtaks sõelutud, hooldatud ja paigaldatud on prügikastid ja kiiged, Pirital on liivast puhastatud promenaad.

Suplejatele on tehtud nähtavaks info nii supluskoha kui suplusvee kvaliteedi kohta. Suplusveele ja supluskohtadele esitatavate nõuetega saab tutvuda Terviseameti kodulehe kaudu.

Kakumäe rand
© Sputnik / Вадим Анцупов

Sinilipp heisati Pikakari rannas 1. juunil kell 10 ja Pirita rannas kell 11. Pikakari rannas toimub lisaks lipu heiskamisele ka lastekaitse päeva tähistav matk linnaosa nelja lasteaia lastele.

Sportlikult astuvad rannahooajale vastu ka kepikõndijad, kes pärast liputseremooniat teevad trenni Paljassaare hoiualal. Kõik loodushuvilised on oodatud Paljassaare hoiualale tagasi 13. juuni õhtul, mil sinilipuga tähistatud rannaalal ja selle ümbruses toimub õhtumatk "Öö hääled". Matka juhendab Meelis Uustal Tallinna Linnuklubist. Matka korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet.

2018. aastal heisatakse Sinilipp 45 riigis enam kui 4500 supelranda ja väikesadamasse üle maailma. Eestis taastati võimalus taotleda Sinilipp 2014. aastal Tallinna linna ja Eesti Looduskaitse Seltsi koostöö raames.

Tallinnas koordineerivad Sinilipuga tunnustatud randade haldamist Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosavalitsused ning keskkonnateadlikke tegevusi Tallinna Keskkonnaamet.

Vetelpääste on randades valves alates 1. juunist kuni 31. augustini, alates kella kümnest hommikul kuni kella kaheksani õhtul. Vajadusel saab G4S rannavalvega ühendust G4S juhtimiskeskuse numbril 1911, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti neljapäeval.

Rannavalve jagab sarnaselt varasemate aastatega Tallinna randades lastele käepaelu, kuhu lapsevanem saab oma telefoninumbri kirjutada juhuks, kui laps mängutuhinas vanemad silmist kaotab või ära eksib.

147
Tagid:
suplushooaeg, rand, suvi, ühiskond, rannavalve, Järvamaa, Eesti, Tallinn