Euroopa Nõukogu volinik tunneb muret Kirill Võšinski vahistamise üle

Euroopa Nõukogu volinik tunneb muret Võšinski vahistamise üle

30
(Uuendatud 12:54 31.05.2018)
Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Dunja Mijatović väitis, et portaali RIA Novosti Ukraina juhi Kirill Võšinski vahistamine põhjustab sügavat murelikkust.

TALLINN, 31. mai — Sputnik. "Ajakirjandusliku tegevuse piirangud kutsuvad esile minu sügava muretundmise selle ja teiste sarnaste juhtumite puhul, mil mõnedes Euroopa Nõukogu riikides ajakirjanikke kriminaaluurimise alla võetakse," edastatakse tema sõnu Venemaa presidendi juures asuva kodanikuühiskonna arengu ja inimõiguste nõukogu veebilehel, vahendab RIA Novosti.

SBU töötajad on tunginud RIA Novosti Ukraina kontorisse >>

Hersoni oblasti apellatsioonikohus nihutas portaali RIA Novosti Ukraina juhi Kirill Võšinski vahistamist puudutava apellatsiooni menetlemise edasi 1. juunile, teatas asjaomane eesistuja.

Võšinskit kaitsev osapool oli eelnevalt esitanud taotluse tema vahistamist vaidlustava apellatsiooni menetlemise edasilükkamiseks mõnele muule kuupäevale seoses kaitsjate hõivatusega teistes kaasustes.

"Palun määrata kohtuistung teisele ajale seoses minu advokaadi puudumisega," teatas Võšinski kohtus.

Ukraina julgeolekuteenistus on seoses Kirill Võšinski kohtuasjaga kuulanud üle 48 inimest, teatas infoagentuurile Ukrainskie Novosti (Ukraina Uudised – tlk.) Ukraina julgeolekuteenistuse asejuht Viktor Kononenko.

Kremlis kommenteeriti kuuldusi plaanidest Sentsov Võšinski vastu välja vahetada

Küsimust Võšinski väljavahetamisest ei ole keegi algatanud ja mis puudutab Ukraina režissööri Oleg Sentsovi, siis tema on süüdi mõistetud ja kannab tõsise süüdistuse kohast karistust, teatas Venemaa presidendi pressisekretär Dmitri Peskov.

Ukraina välisministeerium lubas Võšinski vahetust Sentsovi vastu >>

"Niipalju kui minule teada, ei ole küsimust väljavahetamisest keegi algatanud. Vähemasti ei ole mul midagi teadaolevat selle kohta, et mingisuguseid vastavaid algatusi oleks tekkinud," lausus Peskov ajakirjanikele, vastates küsimusele, kas Venemaa on valmis süüdimõistetud Sentsovi Võšinski vastu välja vahetama.

Ta meenutas, et Sentsov on süüdi mõistetud ja kannab karistust osaluse eest terrorirünnaku ettevalmistamises. "See on väga tõsine süüdistus ja tegemist pole lihtsalt süüdistuse, vaid kohtuotsusega," lisas Peskov.

Tema sõnul on Võšinski puhul, keda tema kutselise ajakirjandusliku tegevuse pärast süüdistatakse riigireetmises, tegemist hoopis teistsuguse olukorraga ja Venemaa president ongi juba esitanud palve, kõneldes säärastest kaasustest nagu Sentsovi oma, mitte unustada niisuguseid juhtumeid, nagu Võšinskiga seotud kohtuasi. "Vaat see on täiesti ennekuulmatu surveavaldus ajakirjanikele," ütles Peskov.Sõnavabadus kui oht

Nagu kirjutas uudisteportaal Sputnik Eesti 15. mail blokeeris Ukraina julgeolekuteenistus RIA Novosti Ukraina esinduse töö ja arreteeris peatoimetaja Kirill Võšinski kahtlustatuna riigireetmises. Järgmisel päeval viidi ta Hersoni, kus ta võeti kuuekümneks päevaks vahi alla, võimaluseta teda kautsjoni vastu vabastada.

Sellist eriteenistuste tegevust selgitas Ukraina peaprokuratuur sellega, et portaalis avaldatavad materjalid väidetavalt "sisaldavad üleskutseid, mis kahjustavad Ukraina suveräänsust, territoriaalset terviklikkust, riiklikku ja teabealast julgeolekut". Võšinskit, kellel on nii Venemaa, kui ka Ukraina kodakondsus, süüdistatakse "teabealases õõnestustegevuses".

Vene välisministeerium on seoses ajakirjaniku kinnipidamisega väljendanud otsustavat protesti ja pöördunud rahvusvaheliste organisatsioonide poole palvega Ukraina eriteenistuste tegevus hukka mõista. "Venemaa teeb kõik selleks, et Venemaa kodanik vabastatakse ja teiste ajakirjanike suhtes ei rakendataks enam selliseid jõuvõtteid," ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.

Inimõiguslased nõudsid Kiievilt Võšinski kinnipidamise kohta selgitusi >>

Võšinski ja teiste RIA Novosti Ukraina toimetuse töötajate kaitseks toimus 18. mail Moskvas Ukraina saatkonnahoone ees meeleavaldus, kus osales umbes kakssada inimest, sealhulgas RT ja Sputnik peatoimetaja Margarita Simonjan, samuti RIA "Rossija Segodnja" tegevjuht Dmitri Kisseljov, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

30
Tagid:
sõnavabadus, ajakirjandus, inimõigused, vahistamine, RIA Novosti Ukraina, Euroopa Nõukogu, Kirill Võšinski, Dunja Mijatović, Venemaa, Ukraina
Teema:
RIA Novosti Ukraina peatoimetaja vahistamine (61)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega