Elusaks osutunud Babtšenko pressikonverents SBU-s 30.mail Kiievis

Verine tsirkus: miks Ukraina eriteenistused "tapsid" Babtšenko

73
(Uuendatud 14:13 31.05.2018)
Kiievis elav Vene ajakirjanik Arkadi Babtšenko pääses Ukraina võimude teatatud "mõrvast" eluga.

TALLINN, 31. mai — Sputnik. Kolmapäeval, 30. mail ilmus ta täie tervise juures avalikkuse ette ja ütles, et tema "tapmiskatse" oli osa Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) erioperatsioonist, vahendas RIA Novosti.

Esimesena teatas sellest, et Babtšenko on tegelikult elus, Kiievis toimunud infotunnis SBU juht Vassili Gritsak. Tema sõnul sai ametkond ajakirjaniku mõrvamise kavatsusest teada ja suutis kuriteo ära hoida.

Kui ei tea, mida öelda, ütle: "Venemaa" — Ukrainas "otsitakse" Babtšenko tapjat >>

Siis tuli ajakirjanike ette ka "tapetud" Babtšenko ise ja palus kõigilt, keda ta muretsema oli pannud, andestust. Gritsak õnnitles teda kolmanda sünnipäeva puhul ja avaldas mõned erioperatsiooni üksikasjad, teatab RIA Novosti. Babtšenko mõrva korraldaja oli keegi Ukraina kodanik, kelle olid värvanud Venemaa eriteenistused. Tema ülesandeks oli sobiva täideviija leidmine, kes oleks valmis mõnekümne tuhande dollari eest ajakirjaniku tapma. 

SBU tuvastatud täideviija nõustus uurimisega koostööd tegema, muutudes sellega võimalikust kurjategijast tunnistajaks. "Tähendab eilne täideviija on seaduse järgi osa operatiivsest kombinatsioonist," ütles Vassili Gritsak.

Babtšenko mõrva matkimisega õnnestus SBU-l jõuda kuriteo korraldajani, kes on juba kinni peetud, lisas ta. Tema sõnul pidi Babtšenko mõrv olema "prooviürituseks", kokku kavatsesid tellijad Ukraina territooriumil tappa ligi kolmkümmend inimest.

Provokatsioon Kiievi moodi

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova nimetas oma Facebooki lehel teadet Babtšenko "elluärkamisest" "parimaks uudiseks". Samal ajal märkis ta, et kogu lugu oli kavandatud selgelt propagandaeesmärgil.

Venemaa senaator Aleksei Puškov nimetas Babtšenko mõrva lavastamist oma Twitter lehel kommenteerides "tüüpiliseks ja küüniliseks Kiievis vodevilliks". Puškovi sõnul jättis Kiievi sellega oma Lääne liitlased lolli olukorda. "Oli varemgi teada, et Kiievit ei saa usaldada. Nüüd on selge, et teda ei saa üldse uskudagi," kirjutas senaator. 

Tema kolleeg Föderatsiooninõukogus Franz Klintsevitš kirjutas Facebookis, et "ajalugu ei tunne selliseid vastikuid lavastusi". "Ukraina valitsus tahtis jahmatada kogu maailma ja jahmataski. Keegi ei osanud seda temast oodata. Peteti miljoneid inimesi, nende parimaid tundeid — kaastunnet ja haletsust mõnitati kõige häbematumal viisil," märkis ta.

Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste suhete komitee esimene asejuhataja, FSB kindral Vladimir Džabarov teatas, et Kiiev pani Venemaa vastu toime äärmiselt rumala provokatsiooni, häbistas end kogu maailma ees.

"Ukraina võimud ei jõudnud isegi Venemaad "korralikult" süüdistada, tuli välja, et ajakirjanik on elus. Isegi seda nad ei suutnud," ütles Džabarov, kelle sõnul ei saa välistada "Ukraina jälge" ka "Skripalide asjas". 

Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste suhete komitee juht Konstantin Kossatšov nimetas Babtšenko mõrva lavastamist veel üheks episoodiks Ukraina võimude Venemaa-suunalises tegevuses. "Mul on kahju, et Babtšenko osales Ukraina eriteenistuste provokatsioonis," ütles ta. 

Telekanali RT ja uudisteportaali Sputnik peatoimetaja Margarita Simonjan märkis talle iseloomulikul iroonilisel moel Telegrami kanalil, et "maailm muutub humaansemaks", sest geopoliitiline provokatsioon ei vaja enam inimeste tapmist. "Nüüd on kõik lihtsam ja armsam — peidad mõned skripalbabtšenkod paariks päevaks ära ja kogu lugu, loe aga punktid kokku. See ei saa minu kristlase hinge mitte rõõmustada," lisas ta.

Rahulolematus Kiieviga kasvab
Ajakirjanik Arkadi Babtšenko on elus
© REUTERS / VALENTYN OGIRENKO

Rahvusvahelised inimõiguste kaitse organisatsioonid väljendasid Ukraina eriteenistuste tegevuse suhtes nördimust. Nii avaldas OSCE meediavabaduse volinik Arlem Desire kahetsust Kiievi otsuse pärast lavastada Babtšenko mõrv. Ta rõhutas Twitteris, et iga riigi kohustus on anda üldsusele õiget infot. 

Organisatsiooni "Piirideta reporterid" peasekretär Christophe Deloir väljendas sügavat nördimust "seoses Ukraina eriteenistuste selgunud manipuleerimisega infosõjas". "See on alati väga ohtlik, kui riigid mängivad faktidega, eriti ajakirjanike seljataga", kirjutas ta Twitteris.

Ka Eesti politseil on tapmise lavastamise kogemus >>

Arkadi Babtšenko, kes lahkus Venemaalt 2016. a. detsembris, pärast seda, kui oli väljendanud mitmetähenduslikku arvamust Sotši lähedal Venemaa lunnukiga Tu-154 toimunud lennuõnnetuse ohvrite kohta. Kiievis sai ajakirjanik telekanali ATR programmi "Prime: Babtšenko" saatejuhiks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

73
Tagid:
ajakirjanike tapmine, Vene jälg, lavastus, provokatsioon, ajakirjanik, opositsioon, sõnavabadus, mõrv, SBU, Arkadi Babtšenko, Kiiev, Ukraina, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega