Prantsusmaa president Emmanuel Macron Peterburi majandusfoorumil

Macron tunnistas Venemaa kodanike ees USA süüd

157
(Uuendatud 16:44 28.05.2018)
Ivan Danilov
Prantsuse president tegi Peterburi majandusfoorumil NATO kohta unikaalse avalduse, süüdistades suhete halvenemises Venemaaga just kollektiivset Läänt.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter ajakirjanik

Peterburi majandusfoorumil toimus mitmeid olulisi sündmusi. Venemaa poolt kõlasid kaugeleulatuvate geopoliitiliste tagajärgedega tõsiseid ettepanekud. Peaministri esimene asetäitja Anton Siluanov pakkus Euroopa Liidule Venemaa tuge "nafta-euro" loomisel, näidates sellega Venemaa valmisolekut korraldada kaubandussuhted ELiga nii, et viimane ostaks ka naftat ning gaasi peamiselt euro, mitte aga dollarite eest. 

Macron tunnistas Venemaa asendamatust >>

Enamgi veel: vastuseks Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni kaebusele, mis märkis Prantsusmaa julgeolekualast sõltuvust USAst, teatas Venemaa president Vladimir Putin oma valmisolekust tagada Euroopa Liidule tõhus kaitse. Hoolimata asjaolust, et ettepanek esitati Putinile omase huumoriga, ei olnud see mõeldud naljana.

Lääne ajakirjandus püüab selle olulisust minimeerida ja toonitab, et "Macron väljendas oma pühendumust sõjalisele liidule Ameerika Ühendriikidega." Samal ajal tuleb rõhutada, et Prantsuse president tegi NATO kohta unikaalse avalduse, süüdistades (vähemalt osaliselt) suhete halvenemises Venemaaga just kollektiivset Läänt. 

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Сергей Гунеев

See on väga tähtis, sest tegu on Lääne poliitilise diskursuse jaoks revolutsioonilise avaldusega — milletaolisi võisid endale veel hiljuti lubada vaid poliitpensionärid, kelle karjäär juba läbi — Lääs rikkus oma suhted Venemaaga NATO ambitsioonikate laienemiskatsete tõttu idas ja oma võtud kohustuste korduva rikkumiste pärast.

Macron on ainus kõrgetasemeline Euroliidu tegevpoliitik, kel jätkus julgust või meeleheidet tunnistada, et klassikaline Euroopa väide "agressiivsest Venemaast, kes end ise tsiviliseeritud rahvusvahelisest kogukonnast isoleeris", on vale ja kahjulik.

Näha Lääne poliitikut, kes Lääne vigu tunnistab, on sama haruldane, nagu loteriivõit. Näha Lääne tegevpoliitikut, kes tunnistab, et Lääs on Venemaa suhtes amoraalselt käitunud ja seisab nüüd silmitsi teenitud tagajärgedega, oleks nagu pärit ulmekirjandusest.

"Arvan, et viimase 20 aasta jooksul toime pandud viga, millest ma avalikult räägin, seisnes selles, et NATO ei täitnud omal ajal võetud kohustusi. See tekitas Venemaal põhjendatud hirmu. Me ei loonud usalduse keskkonda, mida Venemaal oli õigus oodata ja see süvendas kartusi," teatas Emmanuel Macron.

Probleemi olemasolu tunnustamine, samuti oma rolli nägemine selle tekkimises, on esimene hea samm selle lahendamiseks. Vaatamata rituaalsetele avaldustele soovimatusest "USA-le selga pöörata", selgub nüüd, et NATOs on kaks vastuolulist seisukohta: Ameerika ja Prantsusmaa (Euroopa) oma.

Ameerika versiooni kohaselt on NATO peaaegu pühaduse kehastus, mis on vajalik Läänemaailma kaitsmiseks agressiivse Venemaa eest, kes soovib revanši külma sõja kaotusele ja keeldub käitumast vastavalt oma kaotajastaatusele — nagu USA poliitikud seda nõuavad. 

Denissov: isoleeritud pole mitte Venemaa, vaid need, kes foorumile ei tulnud >>

Vastavalt prantslaste versioonile selgub, et kollektiivne Lääs on Venemaale antud lubadusi rikkunud — mis väljendub NATO laienemises itta – ja esile kutsunud Venemaa loomuliku vastureaktsiooni koos vastavate globaalpoliitiliste tagajärgedega.

Lääne ajakirjanduse rõõm selle üle, et Prantsuse president ei pööranud NATO-le selga, tundub veider, sest kaks seisukohta Põhja-Atlandi liidu mineviku osas näitavad, et ka alliansi tulevikul on kaks vastuolulist vaatevinklit. On Ameerika versioon: NATO probleem seisneb selles, et eurooplased ei maksa ameeriklastele piisavalt raha – mistõttu ei ole ka võimalik Venemaad korralikult maha suruda. 

Президент РФ Владимир Путин и президент Французской Республики Эммануэль Макрон (слева)
© Sputnik / Михаил Климентьев
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Venemaa riigipea Vladimir Putin Peterburi majandusfoorumil

On olemas prantsuse (Euroopa) versioon, mis tuleneb Macroni avaldustest: NATO probleem ei ole rahas ega "Venemaa ohus", vaid selles, et NATO ei pidanuks üldse laienema. Ja nüüd, selle asemel, et Moskvale survet avaldada, tuleks koos Venemaaga välja ehitada seesama "usalduse ruum", millest Prantsuse president Peterburi foorumil nii emotsionaalselt rääkis.

Eriti tasub rõhutada Macroni soovi võtta endalt (ja ka kogu Euroopalt) lõviosa vastutusest NATO laienemise ja Venemaaga rikutud suhete eest. Kui Prantsuse juht ütleb avalikult, et Euroopa viimaste aastakümnete "suveräänsus on olnud ebapiisav" — on see palju väärt ja veel karmimaid väljendeid ei ole mõtet oodata. 

Macronile ja Merkelile pakutakse "naftaeurot" — Moskvata ei mängi välja >>

Euroopa poliitilise eliidi jaoks on ainuüksi Euroopa piiratud suveräänsuse fakti tunnistamine ja selle olukorra parandamise soovimine juba ülisuur samm edasi. Et Prantsusmaa riigipea paneb vastutuse ameeriklastele, on esiteks loomulik ja teiseks peame tunnistama, et kollektiivse Lääne Venemaa-vastase tegevuse peamiseks mootoriks on alati olnud Washington.

Eurooplastele saab vaid ette heita, et nad ameeriklaste russofoobiale piisavat vastuseisu ei osutanud, kuigi nende piiratud enesemääramisõiguse juures on raske ette kujutada, kas nad suutnukski üldse USA Vene-vastast poliitikat tõhusalt saboteerida. Protsessi juhtis ju mitte päris terve mõistus, vaid Bržežinski- ja Albrighti-suguste puhas russofoobia.

Vaadates asju pragmaatilise külje pealt, on Venemaale nüüd palju kasulikum panustada Euroopa Liidu vabastamisse Ameerika Ühendriikide "embusest", mitte klaarida Euroopa poliitilise juhtkonnaga arveid nende idapartnerluse poliitika eest või Euroopa kaastunde pärast Ukraina kriisile. Kõiki Moskva-Brüsseli vahelisi sellekohased probleeme (mida kindlasti leidub) on võimalik palju lihtsamalt lahendada rahulikul ja tõhusal viisil, kui EL hakkab lõpuks tegutsema iseenese, mitte Ameerika huvides.

Emmanuel Macron näitas Peterburis üles väga suurt julgust ja see pole ilmselt tema enda poliitiline isetegevus. Euroopa poliitiline õhkkond on muutunud ja kui minevikus oli Ameerika poliitikaga rahulolematuse korral arutelude peamiseks teemaks see, kuidas Washingtonis armulikkust esile kutsuda, siis nüüdseks diskuteeritakse peamiselt selle üle, kuidas Euroliitu reformida ja eriti — kuidas tugevdada eurot, et dollari hegemooniale adekvaatselt vastu seista.

Suurbritannia Financial Times usub, et selleks peab Euroopa Liit minema reformide ja tsentraliseerimise teed, mida toetab ka Prantsusmaa president. Venemaa ulatab Euroopale oma abikäe, mis võib pakkuda nii sõjalist kaitset kui ka enneolematuid perspektiive Euroopa valuutale. On vägagi tõenäoline, et Euroopa jaoks on tegu viimase võimalusega tõelist suveräänsust saavutada — ja jääb üle loota, et ta seda ka kasutab.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

157
Tagid:
poliitika, majandus, majandusfoorum, EL, NATO, Emmanuel Macron, Vladimir Putin, Peterburi, Lääs, Prantsusmaa, USA, Venemaa
Teema:
Peterburi rahvusvaheline majandusfoorum 2018 (9)