Prantsusmaa president Emmanuel Macron Peterburi majandusfoorumil

Macron tunnistas Venemaa kodanike ees USA süüd

164
(Uuendatud 16:44 28.05.2018)
Prantsuse president tegi Peterburi majandusfoorumil NATO kohta unikaalse avalduse, süüdistades suhete halvenemises Venemaaga just kollektiivset Läänt.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter ajakirjanik

Peterburi majandusfoorumil toimus mitmeid olulisi sündmusi. Venemaa poolt kõlasid kaugeleulatuvate geopoliitiliste tagajärgedega tõsiseid ettepanekud. Peaministri esimene asetäitja Anton Siluanov pakkus Euroopa Liidule Venemaa tuge "nafta-euro" loomisel, näidates sellega Venemaa valmisolekut korraldada kaubandussuhted ELiga nii, et viimane ostaks ka naftat ning gaasi peamiselt euro, mitte aga dollarite eest. 

Macron tunnistas Venemaa asendamatust >>

Enamgi veel: vastuseks Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni kaebusele, mis märkis Prantsusmaa julgeolekualast sõltuvust USAst, teatas Venemaa president Vladimir Putin oma valmisolekust tagada Euroopa Liidule tõhus kaitse. Hoolimata asjaolust, et ettepanek esitati Putinile omase huumoriga, ei olnud see mõeldud naljana.

Lääne ajakirjandus püüab selle olulisust minimeerida ja toonitab, et "Macron väljendas oma pühendumust sõjalisele liidule Ameerika Ühendriikidega." Samal ajal tuleb rõhutada, et Prantsuse president tegi NATO kohta unikaalse avalduse, süüdistades (vähemalt osaliselt) suhete halvenemises Venemaaga just kollektiivset Läänt. 

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Сергей Гунеев

See on väga tähtis, sest tegu on Lääne poliitilise diskursuse jaoks revolutsioonilise avaldusega — milletaolisi võisid endale veel hiljuti lubada vaid poliitpensionärid, kelle karjäär juba läbi — Lääs rikkus oma suhted Venemaaga NATO ambitsioonikate laienemiskatsete tõttu idas ja oma võtud kohustuste korduva rikkumiste pärast.

Macron on ainus kõrgetasemeline Euroliidu tegevpoliitik, kel jätkus julgust või meeleheidet tunnistada, et klassikaline Euroopa väide "agressiivsest Venemaast, kes end ise tsiviliseeritud rahvusvahelisest kogukonnast isoleeris", on vale ja kahjulik.

Näha Lääne poliitikut, kes Lääne vigu tunnistab, on sama haruldane, nagu loteriivõit. Näha Lääne tegevpoliitikut, kes tunnistab, et Lääs on Venemaa suhtes amoraalselt käitunud ja seisab nüüd silmitsi teenitud tagajärgedega, oleks nagu pärit ulmekirjandusest.

"Arvan, et viimase 20 aasta jooksul toime pandud viga, millest ma avalikult räägin, seisnes selles, et NATO ei täitnud omal ajal võetud kohustusi. See tekitas Venemaal põhjendatud hirmu. Me ei loonud usalduse keskkonda, mida Venemaal oli õigus oodata ja see süvendas kartusi," teatas Emmanuel Macron.

Probleemi olemasolu tunnustamine, samuti oma rolli nägemine selle tekkimises, on esimene hea samm selle lahendamiseks. Vaatamata rituaalsetele avaldustele soovimatusest "USA-le selga pöörata", selgub nüüd, et NATOs on kaks vastuolulist seisukohta: Ameerika ja Prantsusmaa (Euroopa) oma.

Ameerika versiooni kohaselt on NATO peaaegu pühaduse kehastus, mis on vajalik Läänemaailma kaitsmiseks agressiivse Venemaa eest, kes soovib revanši külma sõja kaotusele ja keeldub käitumast vastavalt oma kaotajastaatusele — nagu USA poliitikud seda nõuavad. 

Denissov: isoleeritud pole mitte Venemaa, vaid need, kes foorumile ei tulnud >>

Vastavalt prantslaste versioonile selgub, et kollektiivne Lääs on Venemaale antud lubadusi rikkunud — mis väljendub NATO laienemises itta – ja esile kutsunud Venemaa loomuliku vastureaktsiooni koos vastavate globaalpoliitiliste tagajärgedega.

Lääne ajakirjanduse rõõm selle üle, et Prantsuse president ei pööranud NATO-le selga, tundub veider, sest kaks seisukohta Põhja-Atlandi liidu mineviku osas näitavad, et ka alliansi tulevikul on kaks vastuolulist vaatevinklit. On Ameerika versioon: NATO probleem seisneb selles, et eurooplased ei maksa ameeriklastele piisavalt raha – mistõttu ei ole ka võimalik Venemaad korralikult maha suruda. 

Президент РФ Владимир Путин и президент Французской Республики Эммануэль Макрон (слева)
© Sputnik / Михаил Климентьев
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Venemaa riigipea Vladimir Putin Peterburi majandusfoorumil

On olemas prantsuse (Euroopa) versioon, mis tuleneb Macroni avaldustest: NATO probleem ei ole rahas ega "Venemaa ohus", vaid selles, et NATO ei pidanuks üldse laienema. Ja nüüd, selle asemel, et Moskvale survet avaldada, tuleks koos Venemaaga välja ehitada seesama "usalduse ruum", millest Prantsuse president Peterburi foorumil nii emotsionaalselt rääkis.

Eriti tasub rõhutada Macroni soovi võtta endalt (ja ka kogu Euroopalt) lõviosa vastutusest NATO laienemise ja Venemaaga rikutud suhete eest. Kui Prantsuse juht ütleb avalikult, et Euroopa viimaste aastakümnete "suveräänsus on olnud ebapiisav" — on see palju väärt ja veel karmimaid väljendeid ei ole mõtet oodata. 

Macronile ja Merkelile pakutakse "naftaeurot" — Moskvata ei mängi välja >>

Euroopa poliitilise eliidi jaoks on ainuüksi Euroopa piiratud suveräänsuse fakti tunnistamine ja selle olukorra parandamise soovimine juba ülisuur samm edasi. Et Prantsusmaa riigipea paneb vastutuse ameeriklastele, on esiteks loomulik ja teiseks peame tunnistama, et kollektiivse Lääne Venemaa-vastase tegevuse peamiseks mootoriks on alati olnud Washington.

Eurooplastele saab vaid ette heita, et nad ameeriklaste russofoobiale piisavat vastuseisu ei osutanud, kuigi nende piiratud enesemääramisõiguse juures on raske ette kujutada, kas nad suutnukski üldse USA Vene-vastast poliitikat tõhusalt saboteerida. Protsessi juhtis ju mitte päris terve mõistus, vaid Bržežinski- ja Albrighti-suguste puhas russofoobia.

Vaadates asju pragmaatilise külje pealt, on Venemaale nüüd palju kasulikum panustada Euroopa Liidu vabastamisse Ameerika Ühendriikide "embusest", mitte klaarida Euroopa poliitilise juhtkonnaga arveid nende idapartnerluse poliitika eest või Euroopa kaastunde pärast Ukraina kriisile. Kõiki Moskva-Brüsseli vahelisi sellekohased probleeme (mida kindlasti leidub) on võimalik palju lihtsamalt lahendada rahulikul ja tõhusal viisil, kui EL hakkab lõpuks tegutsema iseenese, mitte Ameerika huvides.

Emmanuel Macron näitas Peterburis üles väga suurt julgust ja see pole ilmselt tema enda poliitiline isetegevus. Euroopa poliitiline õhkkond on muutunud ja kui minevikus oli Ameerika poliitikaga rahulolematuse korral arutelude peamiseks teemaks see, kuidas Washingtonis armulikkust esile kutsuda, siis nüüdseks diskuteeritakse peamiselt selle üle, kuidas Euroliitu reformida ja eriti — kuidas tugevdada eurot, et dollari hegemooniale adekvaatselt vastu seista.

Suurbritannia Financial Times usub, et selleks peab Euroopa Liit minema reformide ja tsentraliseerimise teed, mida toetab ka Prantsusmaa president. Venemaa ulatab Euroopale oma abikäe, mis võib pakkuda nii sõjalist kaitset kui ka enneolematuid perspektiive Euroopa valuutale. On vägagi tõenäoline, et Euroopa jaoks on tegu viimase võimalusega tõelist suveräänsust saavutada — ja jääb üle loota, et ta seda ka kasutab.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

164
Tagid:
poliitika, majandus, majandusfoorum, EL, NATO, Emmanuel Macron, Vladimir Putin, Peterburi, Lääs, Prantsusmaa, USA, Venemaa
Teema:
Peterburi rahvusvaheline majandusfoorum 2018 (9)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega