Aafrikast saab maailma töötuba, illustreeriv foto

Aafrikast saab maailma töötuba - tänu hiinlastele

40
(Uuendatud 12:50 29.05.2018)
Dmitri Kossõrev
Hiinlased, kes möödunud paari aastakümnega on muutnud oma riigi ülemaailmseks tootmistsehhiks, kannavad selle kogemuse nüüd edukalt ole tervele maailmajaole, arutleb autor.

Dmitri Kossõrev, meediaagentuuri Rossija Segodnja poliitikavaatleja

Harvardi ülikool (USA) üllitas raamatu pealkirjaga "Tuleviku maailmatehas". Alapealkirjaga "Kuidas Hiina investeeringud Aafrikat muudavad".

See tähendab, et hiinlased, kes möödunud paari aastakümnega on muutnud oma riigi ülemaailmseks tootmistsehhiks, kannavad selle kogemuse nüüd edukalt ole tervele maailmajaole. Muudavad homse maailma palet. Ja seda liiatigi tema kõige ootamatumas osas.

Hiina ja USA vahelist kaubandussõda ei tule — Peking võitis >>

Tasuks ära mõtelda, mismoodi maailm nii umbes veerand sajandi pärast välja näeb – võttes arvesse Aafrika arengulist allutamist Hiina mõjudele.

Aafrika noorte tööhõive on luubi all, illustratiivne foto
© AFP 2018 / Khaled Desouki

Kõigepealt aga faktid. Venemaa välisasjade nõukogu veebilehel avaldatud uuringu kohaselt on Hiina 2009. aastast peale kaubanduse valdkonnas Aafrika riikide peamiseks partneriks. Kaubakäive kasvas 2014. aastal 220 miljardi dollarini, langes küll kriisijärgsetel aastatel kuni 180 miljardini, kuid Hiina on Aafrikas ikkagi esikohal.

Ja täpselt samaviisi on ja liidrikohal investeeringute ja laenude osas – viimaseid andis ta 2017. aasta andmete kohaselt Aafrika riikidele 100 miljardi ulatuses, ületades 50-kordselt 2010. aasta taseme.

Olgu kohe öeldud, et ainult kõige elavam kujutlusvõime suudab eeldada, et sääraseid summasid võib kulutada ilma lootuseta tagasimaksmisele. Ülepea ei anna hiinlased kellelegi jeenigi ilma põhjendatud lootuseta kasumile (mis on kena nenede partneritele, nagu seda on Venemaa). Ja kogu Pekingi ettevõtlus Aafrikas annab tervikuna rohkesti kasumit toovat toodangut.

Mida toodetakse (kõige erinevamates Aafrika riikides): ainuüksi Hiina–Aafrika arengufondi projekti raames 2017. aasta andmetel 11 000 veoautot, 300 00 konditsioneeri, 540 000 külmikut, 390 000 telerit ja 1,6 miljonit tonni tsementi. Seda nii kohalikule turule, Hiina ja kolmandate riikide jaoks.

Prantsusmaa: Hiina-USA kaubanduslepe võib olla Euroopale halb >>

Ehitamisel või juba töös on 100 tööstusparki, millest üle 40% on töökorda seatud. 2016. aasta lõpuks oli rajatud 5756 kilomeetrit raudteid, 4335 kilomeetrit maanteid, 14 lennujaama, 34 elektrijaama ning isegi kümme suurt ja ligi tuhat väikest hüdroelektrijaama. Need on kasumlikud projektid.

Leitakse, et Hiina on ühtlasi Aafrika "abistamise" osas (aastatuhande algusest alates 75 miljardit dollarit) edestanud USA-d. Aga on see siiski lausa heategevus – tervete meditsiini- ja farmaatsiaharude loomine pluss lähiaastatel 200 00 tehniku väljaõpetamine kohapeal ja 40 000 tehnikaspetsialisti koolitamine Hiinas? See on hädavajali, kuna käimas on uue, tööstusliku Aafrika sulandumine Hiina ülemaailmse majandusega. Kuni küllaltki suure osa Hiina ettevõtete sinna täielikult või teatud tsüklite näol üleviimine.

Just sellest Harvardi raamat räägibki – protsessi olemusest ja liikumissuunast. Sellest, et Aafrika võib homme osutuda selleks, kelleks alles üsna hiljaaegu kujunes Hiina – kohaks, kus toodetakse kõike, mis võimalik, ja seda kogu maailmale.

Kuidas nad selle saavutasid: protses algas juba läinud sajandi 60. aastatel. Hiinat vappus toona "kultuurirevulutsiooni" õudustest, Aafrikas aga käisid siiski esimesed katsetused. Ja alles nüüd on seemned võimsaid võrseid andnud.

Edasi. Algas Aafrika kohandamine "riigikapitalismiga". Aga selle käigus muutis Hiina teose autorite hinnangul kogu süsteemi, kujunedes täiesti kapitalistlikuks, riigiettevõtluse juhtiva rolliga ühiskonnaks. Aafrikas saavutatud edu saladus seisneb erahuvide ühitamises riikliku toetusega.

Lõpuks, asi seisab ka ideoloogias. Hiina meedias kirjutatakse Aafrikast enam kui kusagil mujal maailmas ja mainitakse tingimata Hiina põhimõtet mitte sekkuda teiste riikide ja ühiskondade siseasjadesse. Jutt käib riikidest, kus hõimud üksteist hävitavad, kus võimul on arusaamatute ordenitega pärjatud kolonelid ja leitnandid. Hiina ei õpeta teisi elama ja töötab käsikäes mistahes võimuga. Korruptsioon? Hiinlased teavad, mida säärastes riikides teha. Ja niiviisi – üle kogu maailma.

ÜRO hoiatab Euroopat Aafrikast lähtuva rändekriisi eest >>

Meenutame, mida kujutas endast Aafrika vaid sajandijagu tagasi. Belgia, Portugal. Inglismaa, Prantsusmaa – kõik hõivasid tohutult suuri tükke musta mandri territooriumist. Nüüdseks on alles jäänud ainult nende keeled, kõiges muus aga on isegi mälestus nendest hiinlaste poolt välja tõrjutud.

Kolonialismi kokkuvarisemine kujutab endast pikka ja õpetlikku lugu, milles sulanduvad nii lihtne majandusloogika (ahnud ja paljaksriisumine) kui kolonistidele vajalik ideoloogia "metslaste arendamisest" lääne võrratute väärtuste tasemeni. Paistab vägagi sedamoodi, et ideoloogia on materialismi enese all puruks litsunud. Aafrika ühiskonnad ei muutunud läänelikeks, ei hakanud arenema nõnda, nagu neilt oodati. Lääne süsteem sattus segadusse ja osutus ses suhtes mitte ainult Aafrikas, vaid globaalses ulatuses läbikukkunuks.

NSVL tegi sel mandril midagi samalaadset, kuid püüdis luua seal "vastupidist" ühiskonda – mingisugust rahvademokraatiat, kui mitte sotsialismi. Sellesama tulemusega. Hiina ei ürita inimeste olemust muuta, vaid võtab aafriklasi sellistena, nagu nad on.

Ja milliseks siis võiv maailm poolsajandi pärast osutuda. Praegu küpseb tsivilisatsioonide kokkupõrge ennekõike Lähis-Ida ja mitte ainult teda nakatanud meeletu džihaadi-ideoloogia liinis. Ning mured alles algavad. Pessimistid aga armastasid veel üsna hiljuti ütelda: Lähis-Ida on alles õiteks, aga oodake vaid, kui Aafrika ärkab. Metsik vaesus, hästirelvastatud raevunud inimesed, õudsed haigused – hea, et see on senimaani surutud vaid tolle mandri raamidesse.

Aga kui Aafrika seeasemel toodab küllaltki keerukat toodangut, valmistab ette insenere ja tehnikuid, aga ka arste ja teadlasi – ja seda kõike tänu Hiinale, siis kellele kulub moraalne ja mistahes muu liidrikoht homses maailmas? Ja mida meil sel teemal peale halata – kas ainult kadestada

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

40
Tagid:
investeering, töötuba, majandus, tootmine, raamat, Aafrika, Hiina