Ungari peaminister Viktor Orbán

Kaevata NATO-sse: Ungari otsib kantsikut Kiievi vastu

93
(Uuendatud 15:31 25.05.2018)
Ungari uus valitsus võttis kohe oma esimesel istungil vastu ja saatis NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile memorandumi üleskutsega kaitsta Taga-Karpaatia ungarlaste ja teiste rahvusvähemuste õigusi Ukrainas.

Vladimir Ardajev, RIA Novosti vaatleja

Niiviisi on Ungari oma seisukohta pärast valimisi mitte ainult mahendamata jätnud, vaid koguni karmistanud, pöördudes apellatsiooniga mitte enam Euroopa Liidu, vaid sõjalisele alliansi poole.

Kõigepealt — ungarlaste saatused

Oma esimese kohtumise nimetasid Ungari uue valitsuskabineti liikmed sisseõnnistavaks. Koguneti ebaametlikus keskkonnas – Budapestis Klebersbergi kultuurikeskuses kohvitassi taga.

Hüljates formaalsused, võeti otsemaid vastu memorandum Taga-karpaatia ungarlaste kohta. Nõudmisi kogunes hulgi. Üheks neist oli, et Budapestile teeb muret see, et Ukraina uue haridusseaduse kohaselt jääb ligikaudu 150 000 Taga-Karpaatias elavat etnilist ungarlast ilma emakeele õppimise võimalusest.

CBJ kutsus Ukraina võime üles loobuma teabeallikate keelustamisest >>

Probleemile pakuti lihtne lahendusviis – tunnistada kõigile NATO liikmesriikidega seotud ning Ukrainas elavatele rahvusvähemustele kehtetuks Ukraina seadused, mis rikuvad nende õigusi. Näilise lihtsuse tõttu on memorandumil pigem sümboolne iseloom. Kuigi peaminister Viktor Orbáni kabinet peab silmas täiesti konkreetseid eesmärke, leiab Slovakkia endine peaminister Ján Čarnogurský.

Ukraina president Petro Porošenko
© REUTERS / GLEB GARANICH

"Ma ei välista, et ühest küljest kavatseb Ungari panustada Kiievi huvitatusele NATO-ga liitumisest, teisalt aga osutada sellele, et Ukrainas eksisteerib tõsine probleem seoses rahvusvähemuste õiguste järgimisega. Mida Brüsselis, mõistagi, kindla peale ei tervitata," lausus Ján Čarnogurský kommentaaris RIA Novostile.

Ungari uuele valitsusele teeb Taga-Karpaatia kaasmaalaste saatus tõepoolest muret. "Peaminister Viktor Orbán ja tema valitsuskabinet demonstreeris otsekohe, et Kiievi seisukohtade mingisuguselegi pehmenemisele loota ei tasu. Kuigi nad on valmis kompromissideks, juhul kui Ukraina nende nõudmisi kuulda võtab," ütleb Ungari politoloog Gábor Stir.

Solvatuid on palju

Ungari ei kutsu sugugi esimest korda Kiievit mõistvale suhtumisele. Juba 2014. aastal väitis Budapesti esindaja ENPA istungil, et Ukraina on "kunstlik riik, mille koosseisu muuhulgas kuulub Taga-Karpaatia, mis palju aastaid kuulus Ungarile." Seejärel oli sõnavõtte sellest, et Taga-Karpaatia ungarlastel on õigus topeltkodakondsusele, rahvuslikule kogukonnale ja isegi autonoomiale.

"See on laviin": Ungaris tõdeti ohtu Euroopa eksistentsile >>

Kiiev tõlgendas seda vihjena territoriaalsetele nõudmistele. Olukord muutus veelgi keerulisemaks pärast seda, kui Paremsektori võitlejad 2015. aastal Taga-Karpaatia Mukatševos tulevahetuse korraldasid.

Vähemalt sada tuhat Taga-Karpaatia ungarlast on saanud lihtsustatud korras Ungari passi. Varssavi väljastab Ukraina poolakatele spetsiaalse kaardi, mis annab õiguse kiirendatud korras kodakondsuse vormistamiseks. Oma kaasmaalaste pärast Ukrainas tunnevad muret ka slovakid – diskrimineeriv haridusseadus puudutab ka neid.

"Ehkki Slovakkia meedias ei ole niisugust ažiotaaži nagu Ungari väljaannetes, väljendavad riiklikud ja poliitilised institutsioonid seoses etnilise slovaki kogukonnaga Ukrainas siiski murelikkust," ütleb Ján Čarnogurský.

Lootusega Washingtonile

Lootmata Euroopa Liidu abile, leidis Orbán Kiievi mõjutamiseks uue vahendi – pöördumise NATO poole. Ukraina püüab igati sellele organisatsioonile lähemale jõuda ning Budapest hoiatab ühemõtteliselt, et üritab tõkestada Kiievi osalemist alliansi iga-aastasel tippkohtumisel, märgib Ungari Teaduste Akadeemia professor Pal Tamas. "Sellest saab Kiievile vägagi tajutav hoop," toonitab ta.

"Pealegi hoiab Orbáni valitsus euroskeptilist kurssi, tal on EL-iga konfliktsed suhted. NATO raames aga saab Budapest oma kohustustega kaitsekulutuste osas kenasti hakkama ja võib loota mõistmisele," arvab Venemaa riikliku uurimisinstituudi kõrgema majanduskooli Euroopa ja rahvusvaheliste uuringute keskuse asedirektor Dmitri Suslov.

Ainult et kui Orbán ootab veel ka Washingtoni poliitilist sekkumist, siis ta eksib. "Valge Maja annab selgesti mõista, et väljaspool Venemaa ohjeldamist Euroopa talle eriti korda ei lähe," on vene ekspert veendunud.

Zahharova: Kiiev on jätnud SRÜ eelarvesse maksmata üle 300 miljoni rubla >>

Patriootlikus meeltesegaduses

Ukraina on suutnud lühikese ajaga rikkuda või ajada keeruliseks suhted terve rea Euroopa riikidega. Kui ungarlased hoolivad oma kaasmaalastest ja tuletavad meelde, et Taga-Karpaatia maad kuulusid varem nendele, siis poolakad pretendeerivad juba varale, mis jäi kunagi Lääne-Ukraina territooriumile. Sellele tasub lisada ka väitlused Volõõnia veresauna asjus – kuriteo osas, milles Kiiev ei taha kuidagi oma süüd tunnistada.

Ukraina probleem on tema vaimses provintsluses, leiab Pal Tamas. Rahvuslik-isamaaline hullus ei lase vaadata asjadele kaine pilguga ja võtta arvesse teiste riikide arvamusi, kus ajalugu tuntakse ja mäletatakse sugugi mitte kehvemini kui Ukrainas.

"Mitte keegi ei kavatse Ida-Euroopa kaarti uuesti ümber joonistada, aga see ei tähenda, et Ukraina võib ajaloolisi tõsiasju eitada. Näiteks unustada, et Mukatševo oli minevikus Ungari linn, millega on seotud päris suur osa selle riigi ajaloost. Selleks, et Ukraina saaks tõepoolest Euroopasse lõimuda, tuleb tal dialoogi pidada, aga mitte loosungeid karjuda," ütleb professor.

Aga dialoogist pole seni veel juttugi. "Mõlemalt poolt on asjalood liiga kaugele läinud. Ukraina ajakirjandus kallab Ungarit sõna otseses mõttes sõimuvalangutega üle ning Kiievi poliitikud ei tõtta sellest distantseeruma," märgib Gábor Stir.

Kogu lugu on selles, et Kiiev astus rahvusvahelisele areenile, evimata iseseisva välispoliitika kogemust, nendib Ján Čarnogurský.

"Azovi" võitleja selgitas, miks ta Porošenkol kätt ei surunud >>

"Kõige silmahakkavamaks probleemiks on hallata oma rahvuslikke jõude, kelle tegevus Ukrainas on aina destruktiivsema iseloomuga. Sääraseid jõude on tänapäeval kõikjal, peaaegu igas Euroopa riigis, ent valitsuse võimekuse määratleb suutlikkus neid teatud raamides ohjes hoida. Kiievil see senimaani ei õnnestu," lausub Slovakkia endine peaminister kokkuvõtteks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

93
Tagid:
ühiskond, õigus, ungarlased, NATO, Viktor Orbán, Taga-Karpaatia, Ukraina, Ungari
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega