SBU töötajad tungisid RIA Novosti Ukraina kontorisse

Inimõiguslased nõudsid Kiievilt Võšinski kinnipidamise kohta selgitusi

35
(Uuendatud 07:40 17.05.2018)
Inimõiguste kaitse organisatsioon Human Rights Watch nõuab viivitamatult selgitusi RIA Novosti Ukraina juhi Kirill Võšinski vastu esitatud süüdistuste kohta.

TALLINN, 17. mai — Sputnik. Inimõiguste kaitse organisatsioon Human Rights Watch on "erakordselt mures" agentuuri RIA Novosti Kiievi esinduses toimunud läbiotsimise ja portaali RIA Novosti Ukraina juhi Kirill Võšinski vahistamise pärast ning nõuab viivitamatult selgitusi tema vastu esitatud süüdistuste kohta, ütles agentuurile RIA Novosti HRW Euroopa ja Kesk-Aasia osakonna direktori asetäitja Rachel Denber.

Rahvusvaheline ajakirjanike föderatsioon kutsus Ukrainat üles vabastama Võšinskit >>

"Human Rights Watch on äärmiselt mures agentuuris RIA Novosti toimunud läbiotsimise ja Kirill Võšinski vahistamise pärast. Ukraina valitsus on kohustatud austama teabe- ja sõnavabadust meedias," ütles Denber.

Ta märkis, et "Ukraina ametivõimud peavad viivitamatult selgitama, milliseid tõendeid, kui üldse, on neil Võšinski vastu esitatud äärmiselt tõsiste kriminaalsüüdistuste põhjenduseks."

Denber teatas samuti, et organisatsioon toetab täielikult OSCE meediavabaduse voliniku Harlem Désir'i, kes ütles, et võitlus propagandaga peab vastama rahvusvahelistele standarditele ega tohi põhjustada ülemäärast sekkumist ajakirjanike ja meedia tegevusse.

Lääs on hämmingus: Ukraina torkas talle võitluses Venemaaga noa selga >>

Euroopa Nõukogu paigutas ka teate portaali RIA Novosti Ukraina juhi Kirill Võšinski kinnipidamisest oma ajakirjanike kaitse platvormile. Võšinskiga toimunu kirjeldus avaldati portaalis.

Euroopa Nõukogu platvorm võimaldab partnerorganisatsioonidel, mis tegutsevad meediavabaduse kaitse valdkonnas, teavitada Euroopa Nõukogu juhtudest, kus ajakirjanikud või meediaorganisatsioonid satuvad ohtu või kui ohustatud on ajakirjandusvabadus, mis võimaldab kiiresti levitada teavet nimetatud olukordadest ning saada sellele reaktsioon liikmeskonnalt, mille kohta hoiatusteade on välja antud.

Rahvusvaheline ajakirjanike föderatsioon (IFJ) kutsus Ukraina ametivõime üles koheselt vabastama portaali RIA Novosti Ukraina kinnipeetud juhatajat Kirill Võšinskit, nimetades Kiievi tegevust vastuvõetamatuks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti kolmapäeval.

"Rahvusvaheline ajakirjanike föderatsioon toetab selle liikmeks oleva Venemaa ajakirjanike liitu. Rahvusvahelise ajakirjanike föderatsiooni peasekretärina kutsusin ma eile Ukraina ametivõime üles viivitamatult meie Venemaa kolleegi vabastama. Ajakirjandusvabadus on tagatud muuhulgas Ukraina põhiseaduse artikliga 34 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 10. Demokraatlikus riigis on lubamatu kinni pidada ajakirjanikke nende amtikohustuste tõttu teavitada avalikkust," ütles agentuurile RIA Novosti IFJ peasekretär Anthony Bellanger.

SBU töötajad on tunginud RIA Novosti Ukraina kontorisse >>

Ukraina julgeolekuteenistuse SBU töötajad tungisid teisipäeval RIA Novosti Ukraina kontorisse Kiievis, hiljem sai teatavaks RIA Novosti Ukraina peatoimetaja Kirill Võšinski kinnipidamisest, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Ukraina võimud peavad koheselt vabastama kinnipeetud Kirill Võšinski ja lõpetama meediaväljaande tagakiusamise, ütles RIA "Rossija Segodnja" peadirektor Dmitri Kisseljov.

RIA Novosti Ukraina kontorisse sissetungi ja peatoimetaja kinnipidamise näitel kirjeldas Venemaa Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste suhete komitee juht Konstantin Kossatšov tabavalt Ukraina julgeolekuteenistuse SBU töömeetodeid "Ukrainavaenuliku tegevuse" paljastamisel.

RIA "Rossija Segodnja" ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan usub, et toimunu on Kiievi kättemaks Krimmi silla eest. Teisipäeval, 15. mail avati pidulikult Krimmi sild. Üle Kertši väina rajatud silla sõiduteeosa pidulikul avamisel osales Venemaa president Vladimir Putin, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Putin juhtis Kamazi roolis veoautokolonni Krimmi silla >>

Krimi ja Krasnojarski kraid ühendav sild üle Kertši väina on pikimaks sillaks Venemaal — selle pikkus on 19 kilomeetrit. Autoliikluse algus sillal oli esialgu kavandatud 2018. aasta detsembriks, kuid ehitajad jõudsid töödega lõpule enne graafikukohast tähtaega.

35
Tagid:
kinnipidamine, vahistamine, ajakirjandus, sõnavabadus, IFJ, Human Rights Watch, RIA Novosti Ukraina, SBU, OSCE, Euroopa Nõukogu, Rachel Denber, Kirill Võšinski, Ukraina, Venemaa
Teema:
RIA Novosti Ukraina peatoimetaja vahistamine (61)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega