Lääne sanktsioonide mõjust, illustreeriv foto

"Venemaa vallutab meie turud": Lääne sanktsioonide mõjust

147
(Uuendatud 18:15 26.05.2018)
Kergelt paanikahõngulise materjaliga tuli hiljuti välja Prantsusmaa spetsialiseeritud (kusjuures vägagi autoriteetne) infoportaal Farm-connexion. Tema spetsialistid märgivad Venemaa eriotstarbelise tehnika assotsiatsioonile viidates Venemaal toodetud põllumajandustehnika "võimsat ekspordikasvu".

Dmitri Lekuhh agentuurile RIA Novosti

Näiteks eelmisel aastal müüsid Venemaa põllumajandustehnika tootjad raja taha kaupu kokku 7,9 miljardi rubla eest, mida on 16% rohkem kui eelmisel aastal. Ja 2016. aastal rohkem, kui 2015. aastal. Seejuures 2017 aastal laiendas Venemaa oma müügigeograafia peaaegu 45 maailma riigini. Ostjate hulgas ei ole mitte ainult endise Nõukogude Liidu liiduvabariigid ja Mongoolia, vaid ka Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, ja mis kõige üllatavam, isegi Kanada.

Putin tahab taastada sõbralikke suhteid Läänega, et elavdada Venemaa majandust >>

Veelgi enam, väljaanne märgib, et "eksperdid on ühel meelel", et "tehnoloogia ja tehnika on Venemaal teinud suuri edusamme" just nimelt nendel aastatel, kui riik oli allutatud USA ja Euroopa majadussanktsioonidele, mis taastas "huvi traktorite, mullatöötlemis- ja külviseadmete tootmise vastu". Selle tulemusena anti ainuüksi eelmisel aastal Venemaal seeriatootmisesse üle saja viiekümmene erineva uue põllumajandusmasina tüübi. 

Kuid seegi pole veel kõik.

Vastavalt praegusele põllumajandusmasinate ja —seadmete ekspordi arengustrateegiale astateks 2020-2025 kavatseb Venemaa suurendada eksporti sellistes tempodes veelgi. Nii kavatseb Moskva juba käesoleval, 2018. aastal saada kakskümmend uut klientriiki ja kolmekordistada välismaal põllumajandustehnika müügist saadavat tulu.

Mida selle kohta öelda.

Esiteks pole Prantsusmaal veel paanikaks põhjust (nagu ka meil õnnelikult edusammudest raporteerida). "Ekspordist" laekuud 7,9 miljardit rubla on veel väga vähe võrreldes selle tootmisharu maailmakäibega 103 miljonit eurot. Ja ka käesolevaks aastaks prognoositav "järsk kasv" on vaid pisut rohkem, kui eespool nimetatud "kolmekordne", kuid kõigest kuni 390 miljonit eurot, mis jääb globaalsete turgudega võrreldes statistilise vea piiridesse.

Kuid loomulikult, meie põllumajandusmasinate tööstusele, mis kuni viimase ajani oli "peksupoiss" ja anendootide kangelane, on see tõeline läbimurre. See oleks tõenäoliselt olnud võimalik ka ilma "sanktsioonide surveta" tänu Venemaa valitsuse tegevusele (üllatavalt süsteemi jaoks), mis pöördus justkui omamoodi "pealesunnitud" protektsionismi.

Saksamaa palub USA-lt vabastust Venemaa-vastastest sanktsioonidest >>

Siin on kõik lihtne.

Kodumaises põllumajanduses aset leidnud muutused, muuhulgas tänu millele on Venemaa Föderatsioon muutunud teraviljaekspordi ülemaailmseks liidriks, ei ole kahtlemata tingitud ainult sanktsioonidest. Selliseid asju ei tehta kiiresti ja ülepeakaela, selleks on vaja aastatepikkusi süsteemseid muutusi ja kaugele ettevaatavat mõtlemist.

Läti parima sprotitootja kahjusumma on kahekordistunud, illustreeriv foto
© Sputnik / Игорь Зарембо

Muuseas, alles selle sajandi algusaastatel, kui nende ridade autor sõtis autoga Moskvast oma lemmikkalapüügikohta Astrahani, oli tal au isegi tavatarbija tasemel visuaalselt jälgida, kuidas aasta-aastalt ümbritsev tegelikkus muutus. Kuidas hakati kündma maad ja külvama vilja alles hiljuti veel söötis põldudele. Kuidas vaat et iga vaba maatükk kollendab nüüd päevalillidest. Kuidas lõunapool kulgevad sirgete ridadena kuhugi lõpmatusse äsja istutatud noored viljapuud, kus alles vist üle-eelmisel aastal, kui me siinkandis pruukosti võtmiseks peatuse tegime, ei olnud siin üldse mitte midagi.

Kuid muidugi olid need sanktsioonid, ja mis veelgi tähtsam, põllumajanduslikud vastussanktsioonid, mis võimaldasid nendel muudatustel areneda koguseliselt uuele kvalitatiivsele tasemele. Siin ei ole asi isegi mitte turgude vabanemises ega "ebaausas konkurentsis" Euroopa toodanguga.

Seesama India näiteks, kellega meil on suurepärased suhted ja pole mingeid sanktsioone ega vastusanktsioone, kuid kes praegu enam mäletab, et alles paari aasta eest moodustas peaaegu kolmandiku meie poeriiulitel olevatest marineeritud kurkidest just India toodang.

Zahharova: miks USA pidevalt Venemaad "hirmutab" >>

Asi on muus.

Ükskõik kui nördinud ka poleks jaekaubandusketid, kes on harjunud teatud standarditega ja kuidas nad ka ei püüaks äri jätkata mõnede "sissesöödetud partnerriikidega", kaubeldes nendesamade "Valgevene krevettide ja avokaadoga" olid ka nemad ikkagi sunnitud ümber orienteeruma. Jah, see ei vastanud tõeliselt progressiivsete majandusteadlaste seisukohast päriselt vaba turu põhimõtetele. Mida pidevalt hõõrusid meile nina alla prantsuse juustude ja balti sprottide pooldajad.

Ja lõpuks pole ka riigi kui regulaatori rolli, isegi kõige distsiplineeritumates "turudemokraatiates" keegi tühistanud. Ka "eeskujuliku turudemokraatiaga riikides" kasutatakse kõikjal põllumajanduses varjamatut riigitoetust mitte ainult rahalise subsideerimise, vaid ka kvootide kaudu, mis on tegelikult kahekordne protektsionism. Mida, muide, kogesid väga hiljuti omal nahal naaberriigi Ukraina progressiivsed põllumajandustootjad, keda justkui "lubati EL turgudele".

Edasi on kõik lihtne.

Oleks imelik, kui põllumajandusmasinate tootmisega ei peaks sammu ka sidustootmisharud, näiteks põllumajandussaaduste töötlejad. Ja just sellepärast ei saa Venemaa põllumajandus-toodete ekspordi järsk tõus mitte rõõmu valmistada. Kuid rõõmustada on veel vara — turud on tohutud ja tööd on veel maa ja ilm.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

147
Tagid:
tehnika, põllumajandus, majandus, sanktsioonid, eksport, Farm-connexion, Lääs, Euroopa, USA, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega