Lääne sanktsioonide mõjust, illustreeriv foto

"Venemaa vallutab meie turud": Lääne sanktsioonide mõjust

103
(Uuendatud 17:52 13.05.2018)
Kergelt paanikahõngulise materjaliga tuli hiljuti välja Prantsusmaa spetsialiseeritud (kusjuures vägagi autoriteetne) infoportaal Farm-connexion. Tema spetsialistid märgivad Venemaa eriotstarbelise tehnika assotsiatsioonile viidates Venemaal toodetud põllumajandustehnika "võimsat ekspordikasvu".

Dmitri Lekuhh agentuurile RIA Novosti

Näiteks eelmisel aastal müüsid Venemaa põllumajandustehnika tootjad raja taha kaupu kokku 7,9 miljardi rubla eest, mida on 16% rohkem kui eelmisel aastal. Ja 2016. aastal rohkem, kui 2015. aastal. Seejuures 2017 aastal laiendas Venemaa oma müügigeograafia peaaegu 45 maailma riigini. Ostjate hulgas ei ole mitte ainult endise Nõukogude Liidu liiduvabariigid ja Mongoolia, vaid ka Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, ja mis kõige üllatavam, isegi Kanada.

Putin tahab taastada sõbralikke suhteid Läänega, et elavdada Venemaa majandust >>

Veelgi enam, väljaanne märgib, et "eksperdid on ühel meelel", et "tehnoloogia ja tehnika on Venemaal teinud suuri edusamme" just nimelt nendel aastatel, kui riik oli allutatud USA ja Euroopa majadussanktsioonidele, mis taastas "huvi traktorite, mullatöötlemis- ja külviseadmete tootmise vastu". Selle tulemusena anti ainuüksi eelmisel aastal Venemaal seeriatootmisesse üle saja viiekümmene erineva uue põllumajandusmasina tüübi. 

Kuid seegi pole veel kõik.

Vastavalt praegusele põllumajandusmasinate ja —seadmete ekspordi arengustrateegiale astateks 2020-2025 kavatseb Venemaa suurendada eksporti sellistes tempodes veelgi. Nii kavatseb Moskva juba käesoleval, 2018. aastal saada kakskümmend uut klientriiki ja kolmekordistada välismaal põllumajandustehnika müügist saadavat tulu.

Mida selle kohta öelda.

Esiteks pole Prantsusmaal veel paanikaks põhjust (nagu ka meil õnnelikult edusammudest raporteerida). "Ekspordist" laekuud 7,9 miljardit rubla on veel väga vähe võrreldes selle tootmisharu maailmakäibega 103 miljonit eurot. Ja ka käesolevaks aastaks prognoositav "järsk kasv" on vaid pisut rohkem, kui eespool nimetatud "kolmekordne", kuid kõigest kuni 390 miljonit eurot, mis jääb globaalsete turgudega võrreldes statistilise vea piiridesse.

Kuid loomulikult, meie põllumajandusmasinate tööstusele, mis kuni viimase ajani oli "peksupoiss" ja anendootide kangelane, on see tõeline läbimurre. See oleks tõenäoliselt olnud võimalik ka ilma "sanktsioonide surveta" tänu Venemaa valitsuse tegevusele (üllatavalt süsteemi jaoks), mis pöördus justkui omamoodi "pealesunnitud" protektsionismi.

Saksamaa palub USA-lt vabastust Venemaa-vastastest sanktsioonidest >>

Siin on kõik lihtne.

Kodumaises põllumajanduses aset leidnud muutused, muuhulgas tänu millele on Venemaa Föderatsioon muutunud teraviljaekspordi ülemaailmseks liidriks, ei ole kahtlemata tingitud ainult sanktsioonidest. Selliseid asju ei tehta kiiresti ja ülepeakaela, selleks on vaja aastatepikkusi süsteemseid muutusi ja kaugele ettevaatavat mõtlemist.

Läti parima sprotitootja kahjusumma on kahekordistunud, illustreeriv foto
© Sputnik / Игорь Зарембо

Muuseas, alles selle sajandi algusaastatel, kui nende ridade autor sõtis autoga Moskvast oma lemmikkalapüügikohta Astrahani, oli tal au isegi tavatarbija tasemel visuaalselt jälgida, kuidas aasta-aastalt ümbritsev tegelikkus muutus. Kuidas hakati kündma maad ja külvama vilja alles hiljuti veel söötis põldudele. Kuidas vaat et iga vaba maatükk kollendab nüüd päevalillidest. Kuidas lõunapool kulgevad sirgete ridadena kuhugi lõpmatusse äsja istutatud noored viljapuud, kus alles vist üle-eelmisel aastal, kui me siinkandis pruukosti võtmiseks peatuse tegime, ei olnud siin üldse mitte midagi.

Kuid muidugi olid need sanktsioonid, ja mis veelgi tähtsam, põllumajanduslikud vastussanktsioonid, mis võimaldasid nendel muudatustel areneda koguseliselt uuele kvalitatiivsele tasemele. Siin ei ole asi isegi mitte turgude vabanemises ega "ebaausas konkurentsis" Euroopa toodanguga.

Seesama India näiteks, kellega meil on suurepärased suhted ja pole mingeid sanktsioone ega vastusanktsioone, kuid kes praegu enam mäletab, et alles paari aasta eest moodustas peaaegu kolmandiku meie poeriiulitel olevatest marineeritud kurkidest just India toodang.

Zahharova: miks USA pidevalt Venemaad "hirmutab" >>

Asi on muus.

Ükskõik kui nördinud ka poleks jaekaubandusketid, kes on harjunud teatud standarditega ja kuidas nad ka ei püüaks äri jätkata mõnede "sissesöödetud partnerriikidega", kaubeldes nendesamade "Valgevene krevettide ja avokaadoga" olid ka nemad ikkagi sunnitud ümber orienteeruma. Jah, see ei vastanud tõeliselt progressiivsete majandusteadlaste seisukohast päriselt vaba turu põhimõtetele. Mida pidevalt hõõrusid meile nina alla prantsuse juustude ja balti sprottide pooldajad.

Ja lõpuks pole ka riigi kui regulaatori rolli, isegi kõige distsiplineeritumates "turudemokraatiates" keegi tühistanud. Ka "eeskujuliku turudemokraatiaga riikides" kasutatakse kõikjal põllumajanduses varjamatut riigitoetust mitte ainult rahalise subsideerimise, vaid ka kvootide kaudu, mis on tegelikult kahekordne protektsionism. Mida, muide, kogesid väga hiljuti omal nahal naaberriigi Ukraina progressiivsed põllumajandustootjad, keda justkui "lubati EL turgudele".

Edasi on kõik lihtne.

Oleks imelik, kui põllumajandusmasinate tootmisega ei peaks sammu ka sidustootmisharud, näiteks põllumajandussaaduste töötlejad. Ja just sellepärast ei saa Venemaa põllumajandus-toodete ekspordi järsk tõus mitte rõõmu valmistada. Kuid rõõmustada on veel vara — turud on tohutud ja tööd on veel maa ja ilm.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

103
Tagid:
sanktsioonid, eksport, majandus, tehnika, põllumajandus, Farm-connexion, Euroopa, USA, Lääs, Venemaa