Donald Trump

Trumpi kingitus mida annab USA väljumine Iraani tuumaleppest Venemaale

98
(Uuendatud 07:58 17.05.2018)
Analüütikud on ühel meelel selles osas, et USA, Iraani ja Euroopa vaheliste suhete teravnemine on kasulik Venemaale. Naftahindade tõus toob eelarvesse lisaraha ja vähendab uute maksude kehtestamise tõenäosust.

TALLINN, 12. mai – Sputnik. Donald Trumpi otsus Iraani tuumaleppest lahti öelda tõi nafta hinnatõusuga juba Venemaa riigieelarvesse lisaraha. Kasu muutub aga oluliselt suuremaks, kui Euroopa kannatus katkeb ja ta lakkab USA sanktsioonidesõjas osalemast. RIA Novosti vaatab edasise arengu võimalikke stsenaariume.

USA president teatas Iraaniga sõlmitud tuumalepingust väljumisest teisipäeva õhtul. Kõik välisfirmad peavad sealse äri 90-180 päeva jooksul lõpetama – vastavalt 6.augustiks ja 4.novembriks. Vastasel juhul satuvad nad ka ise Washingtoni sanktsioonide alla.

See on karm

Oma plaanist leping Teheraniga katkestada teatas Donald Trump juba valimiskampaania käigus. Seepärast ei kahelnudki keegi tema kuu aega tagasi avaldatud teates, et Ameerika lepingut ei pikenda, ning nafta hind tõusis aprillis 14 protsendi võrra, jõudes nelja aasta tagusele tasemele – 75 dollarini barreli eest.

Tundus, et Trumpi otsus juba sisaldus uutes hindades, kuid tema väljaütlemiste järsk toon kergitas neid veel 3 dollari võrra. Praegu kaubeldakse Brentiga 77,7 dollari tasemel. Ka rubla kurss tugevnes dollari suhtes 1,37 ja euro vastu 1,50 rubla võrra.

Nüüd sõltub kõik sellest, mil määral Washingtoni käitumine Iraani naftaeksporti mõjutab. Tuumalepe ehk Teherani ja maailma juhtivate riikide vahel sõlmitud tuumaprogrammi ja sanktsioonide tühistamist määratlev kokkulepe tõi Iraani rahvusvahelisele naftaturule tagasi. Riik toodab hetkel 3.8 miljonit barrelit päevas, millest hinnanguliselt 2-2.5 miljonit läheb ekspordiks.

Eksperdid arutlevad kolme tõenäolise stsenaariumi üle.

Esimene on variant, millele Trump loodab – uute sanktsioonide tõttu väheneb Iraani naftapakkumine 1-1,5 miljoni barrelini ööpäevas ja naftahinnad tõusevad 85-90 dollarini barrelist.

Kõrgem toornafta hind pidurdab Hiina majanduskasvu – on ju Peking Ameerika jaoks peamine globaalne konkurent. Teiseks ajendab see põlevkivinafta tootmist suurendama. Kolmandaks suurendavad rahvusvahelised pinged investorite huvi dollaripõhiste varade suhtes.

Võitjaiks osutuvad ka Ameerika peamised sõbrad. Saudi Araabia loodab rahvusvahelistel turgudel Iraani toodangut enda omaga asendada ja musta kulla müügikoguste suurendamise arvelt oma eelarvepuudujääki vähendada.

OPEC+ tehingus osalemise tõttu on päevane naftatootmine riigis mullusest 700 tuhande barreli võrra väiksem.

Iisrael, kes andis Trumpile tuumakokkuleppest väljumiseks sobiva ettekäände, saab samuti tõsiseid sõjalis-poliitilisi dividende. Iisraelis loodetakse, et rahavoogude vähenemise järel on Iraan sunnitud ka oma tegevust Süürias ning Liibanonis vähendama.

Realistlik stsenaarium

Eksperdid aga leiavad, et täiemahuliste Iraani-vastaste sanktsioonide taaskehtestamine on praktiliselt võimatu. Seda kinnitab ka Euroopa reaktsioon Trumpi otsusele.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Suurbritannia peaminister Theresa May avaldasid ühises avalduses seoses Washingtoni lepingust lahtiütlemisega kahetsust ja kinnitasid, et ei kavatse USA eeskuju järgida ega Teheraniga sõlmitud lepingut tühistada.

Enamgi veel, Prantsusmaa valitsuse ametlik esindaja Benjamin Griveaux teatas, et Euroopa Liit on valmis kõik USA ühepoolsed Iraani vastu suunatud sammud Maailma Kaubandusorganisatsioonis vaidlustama, "kui nad Euroopa ettevõtete huve peaksid kahjustama."

Euroliidu huvide erisus on ilmne – Iraani nafta suurimaid ostjaid on Prantsuse Total ja Itaalia Eni, kellele Trumpi otsused suuri probleeme tõotavad. Tühistamisoht ähvardab Airbusi 19 miljardi dollari suurust lennukite tarne lepingut ning paljusid muid tehinguid.

Seepärast eeldavadki paljud eksperdid, et Trumpil tuleb järjekordselt järele anda. Seda enam, et ta juba mainis Washingtoni valmidust läbirääkimisteks tehingu tingimuste üle.

Kõige tõenäolisem on stsenaarium, mille kohaselt Trump kas kutsub Iraani ja teisi lepingupartnereid uut kokkulepet sõlmima või annab Teheraniga töötavatele Euroopa ettevõtetele lisaaega või pakub muid leevendusi.

Vastasel juhul on "Euroopa mäss" – Euroliidu keeldumine sanktsioonidele allumisest – vältimatu. Sellele viitab Briti Financial Times, meenutades, et "Trump jäi oma liitlaste üksmeelsete palvete suhtes kurdiks." Macron ja Merkel külastasid isiklikult Washingtoni, kuid ei saavutanud midagi.

"Nüüd on USA-st koos Iisraeli ja Saudi Araabiaga saanud rahvusvahelise õiguse rikkujad. Vastasleeris on aga Hiina, Venemaa, Euroopa ja Iraan. Siia tuleks lisada ka Jaapan, India, Austraalia ja Kanada," märgib väljaanne.

Isegi kui Euroopa USA-ga liitub ja samuti lepingust lahti ütleb, vaevalt Washington ja tema liitlased loodetud eeliseid saavad. "Teheran müüb naftat mitte ainult Ameerika Ühendriikidele, vaid ka Hiinale ja teistele Aasia riikidele," lisab firma Alpari analüütik Anna Bodrova, "Vaevalt nad kõik üksmeelselt Washingtoni toetavad."

Ekspertide hinnangul vähendaks Euroopa turust ilma jäänud, kuid Aasias tegevust jätkav Teheran vähendaks päevast toodangumahtu 250 tuhande barreli võrra. Hinnad võiksid seepeale kerkida 80-85 dollarini barreli eest, kuid see ei tekitataks tuntavaid tagajärgi ei Iraanile ega maailmaturule tervikuna. "Iraani oluline stress ei ähvardaks."

Uus sõda Pärsia lahes
USA president Donald Trump
© AP Photo / Andrew Harnik

Katastroofiline stsenaarium tähendaks sõjalise konflikti puhkemist Pärsia lahe piirkonnas. "Iraani ümbritsev infomüra meenutab valmistumist Iraagile kallaletungimiseks, kuid sedapuhku tegutseks USA ilma Euroopa liitlasteta," märgib oma rubriigis Financial Timesi analüütik Edward Luce. Eksperdid ei välista, et Trump ei piirduks vaid majandussanktsioonidega, vaid liiguks kiiresti edasi sõjalisse faasi.

Sõjaõhutaja rolli on endale võtnud Iisrael, sest USA lahtiütlemine tuumaleppest on märgatavalt tugevdanud Iraani radikaalide positsioone, kes sooviksid Iraani aatomipommi programmi taaskäivitada.

Iraan võib uuesti kõrgrikastatud uraani tootmiseks mõeldud tsentrifuugid tööle panna. Vastuseks annaksid Iisrael USA ja Saudi Araabia toetusel löögi Islamivabariigi tuumaobjektide pihta. Teheran omakorda alustaks Süüria territooriumilt raketilööke Iisraeli vägede pihta.

Suur sõda Lähis-Idas tõstab naftahinnad hõlpsasti tagasi kolmekohaliste numbriteni, sest ainuüksi Hormuze väina sõjategevuse tõttu naftavedudeks sulgemine vähendab maailmaturu naftatarneid 20% võrra.

Analüütikud on ühel meelel selles osas, et USA, Iraani ja Euroopa vaheliste suhete teravnemine on kasulik Venemaale. Naftahindade tõus toob eelarvesse lisaraha ja vähendab uute maksude kehtestamise tõenäosust. Lisaks sellele ei liitu Euroopa tõenäoliselt enam automaatselt Washingtoni Venemaa-vastaste sanktsioonidega. Euroliit on kindlalt otsustanud oma majanduslike huvide eest seista.

98
Tagid:
tuumaleping, nafta, Donald Trump, Iraan, USA, Venemaa
Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (102)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega