Oodatud paradoks: Venemaa president on Läänes kõige populaarsem poliitik, illustreeriv foto

Oodatud paradoks: Venemaa president on Läänes kõige populaarsem poliitik

38
(Uuendatud 18:36 26.05.2018)
Sergei Iljin
Lääne poliitiline eliit püüab kangesti vähendada oma kodanike silmis Venemaa autoriteeti, et nad ei kritiseeriks "omasid" ega imetleks "võõraid". Ja mis nüüd saab? Selgub, et tulemused on oodatule vastupididsed.

Sergei Iljin, raadio Sputnik

Kuidas propaganda ka ei pingutaks, Vladimir Putin on jätkuvalt Euroopa ja Ameerika elanike seas üks populaarsemaid kui mitte kõige populaarsem riigipea. Ja sotsioloogia kinnitab seda.

Kuid kõigest järgemööda. Lääne tavaelaniku arvamus läheb kummalisel kombel eliidi tegevusest lahku. Viimastel kuudel on maailma hämmeldunud üldsus juba küllalt näinud Ameerika ja Euroopa poliitika veidrusi ja metamorfoose, kus faktid ja tõde on kaotamas igasuguse tähtsuse. Olgu see "Skripalide loos" või keemiarünnakusse putuvas Süüria Doumas.

Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia elanikud nimetasid Putini tugevaimaks liidriks >>

Seevastu libauudised, moonutused ja tõlgendused on saamas aluseks vägagi reaalsetele sammudele, mis põhjustavad raskesti prognoositavaid tagajärgi. Piisab, kui meenutada 14. aprillil Süüriale antud raketilööki, mille põhjuseks olid alusetud süüdistused Damaskuse vastu keemiarelva kasutamises. Täpselt samuti ka Skripalidest isa ja tütre mürgitamine, sellestki sai mistahes tõendeid esitamata ettekääne uutele Venemaa-vastastele algatustele.

Герб на ограде здания российского посольства в Лондоне
© Sputnik / Алексей Филиппов

Võib tunduda, et lääneriigid on täiesti nõus oma võimude tegevuse ja kontseptsiooniga Venemaa kui ülemaailmse kurjuse allika vastasest tegevusest. Asi on aga, muide, läinud veelgi kaugemale: me näeme Venemaa-vastase vektori ümberkujundamist. Viimasel ajal on mõned Lääne kõrgseltskonna esindajad väitnud, et tegelikult polevatki Moskva maailma poliitikas mingi konkurent ja Venemaa liider on kaotanud rahvusvahelisel areenil oma kunagise mõjuvõimu.

Sisuliselt on see osa teavituskampaaniast, mille eesmärk on vähendada Venemaa autoriteeti kui mitte tegelikkuses, siis vähemalt miljonite eri riikide kodanike silmis. Et nad ei kritiseeriks "omasid" ega imetleks "võõraid". Ja mis siis nüüd? Tuleb välja, et tulemus on null. Või nullilähedane.

Enamik sakslasi peab Trumpi Putinist ohtlikumaks >>

Vastavalt hiljuti agentuuri Sputnik News tellimusel Prantsusmaa vanima avaliku arvamuse uuringufirma IFOP poolt läbi viidud küsitluste tulemusele peavad Vana ja Uue Maailma inimesed Putinit kõige tugevamaks riigipeaks maailmas. Just sellisel seisukohal on 38 protsenti itaallastest, 34 protsenti prantslastest ja sakslastest, brittidest ja ameeriklastest vastavalt 26 ja 23 protsenti.

Lääne poliitikute jaoks peaks selline tulemus olema teoreetiliselt väga ootamatu ja ebameeldiv. On arusaadav, et Ühendkuningriigis ja USA-s omistati võitja palmioks Donald Trumpile. Ilmselt siiski ainult anglo-saksi solidaarsusest.

Kuid teisel kohal on nimekirjas taas Putin, kolmandal Xi Jinping, kuid järgmine kolmik — Angela Merkel, Theresa May ja Emmanuel Macron jäävad juba kaugele maha. Mis teha, selline see sotsioloogia juba kord on, ta näitab erapooletult avaliku arvamust ühiskonna läbilõikes.

Oluline detail: uuringus osales üle 5000 erinevasse vanuse ja sotsiaalsesse gruppi kuuluvat eurooplast ja ameeriklast, samuti erineva haridustaseme ja erinevates piirkondades elavat inimest. Nii et pilt on üsna objektiivne. Kuid kõige tähtsam — see peegeldab tegelikku, mitte virtuaalset olukorda. Reaalsuse asendamine väljamõeldisega on tänapäeval üldse suur probleem.

Vaatamata raskustele formeerib Vladimir Putini juhitud Venemaa jätkuvalt stabiilsete liitlaste ja partnerite kooslust erinevatest maailma riikidest alates Kagu-Aasiast ja Euroopast kuni Ladina-Ameerika ja Aafrikani. Venemaa osaleb aktiivselt Süüria olukorra reguleerimises ja kogu Lähis-Ida tegevuskava väljatöötamises.

"Putinitiinerid": see hirmus vene noorsugu >>

Vaatamata konkurentide vastuseisule ja katsetele Moskva tulusatelt turgudelt välja suruda, realiseerib Venemaa koos partneritega suuri energeetikaprojekte, nagu "Nord Stream-2" ja "Turkish Stream". Riigi majandus näitab väikest, kuid stabiilset kasvu ning Lääne sanktsioonide tulv ei ole soovitud eesmärki saavutanud.

Lõpuks annab Putini veenev võit valimistel, kus enam kui kolmveerand valijaskonnast talle oma hääle andis, kindlat tunnistust sellest, et tegemist on efektiivse riigipea ja eduka poliitikuga.

Hiina turist Moskvas, illustreeriv foto
© Sputnik / Sergey Pyatakov

Lääne publik ei saa hoolimata tungivatest katsetest teda vastupidises veenda seda kõike mitte märgata ega mitte soovida oma riikide normaalseid ja mõistlikke suhteid Venemaaga. Paraku ei võta poliitiline eliit alati oma valijate arvamust kuulda. Mis näitab muidugi selgelt, et paljukiidetud Euro-Atlandi demokraatia ei olegi täiuslik, sest see on kunstlikult maalitud.

Terve mõistuse kohaselt poleks USA ja Euroopa liidrid juba kasvõi austusest oma kaaskodanike vastu tohtinud Venemaaga tõstatatud vastuolude kultust üles puhuda, vaid oleks pidanud otsima ja kasutama platvorme temaga koostööks.

Seda enam, et selliste platvormide tarvis tuleks kõigepealt vaiad maasse rammida: võitlus terrorismi, majandusliku ja sotsiaalse ebastabiilsusesega, abi kriisiolukorras olevatele riikidele ja lõppude lõpuks kasvõi keskkonnakaitse.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

38
Tagid:
tugevaim, liider, poliitika, küsitlus, ühiskond, EL, Vladimir Putin, Euroopa, USA, Venemaa