Hiina riigipea Xi Jinping

Hiinal on kästud Ameerika "ära kägistada"

111
(Uuendatud 12:59 07.05.2018)
Riik peab kindlasti võitma kolm rasket lahingut. Jutt on Hiinast, Hiina riigipea Xi Jinpingi kõnest tema järgjekordse ringreisi käigus mööda riiki, kirjutab artikli autor.

Dmitri Kossõrev, RIA Rossija Segodnja poliitiline vaatleja

Riik peab kindlasti võitma kolm rasket lahingut. Alustame loetelu lõpust, nii on efektsem ja dramaatilisem. Kolmas lahing on võitlus puhta elukeskkonna pärast; teine, süstemaatiline võitlus vaesusega ning esimene ja kõige tähtsam lahing tuleb pidada riigi püsimajäämise eest kaubandussõdades ja võitluses muude sanktsioonidega.

Hiina sissepiiramine: USA loob Pekingi vaenlastest koalitsiooni >>

Jutt ei käi Venemaast, vaid Hiinast. Jutt on Hiina riigipea Xi Jinpingi kõnest tema järgjekordse ringreisi käigus mööda riiki. Võiks arvata, et las need hiinlased olla, kuid kas pole see ka Venemaa mure? Kas Venemaal ei tule võidelda näiteks teede, metsade, prügilate ja suitsetamiskohtade puhastamise või suitsevate prügilate pärast? Kas poleks juba aeg rajada nutikaid tööstusi, mis mitte ainult ei hävitaks jäätmeid, vaid teeksid seda ka kasumlikult?

Hiinas alustati võitlust puhta keskkonna pärast tööstuse saastatud õhust. Suurlinnade elanikud nõudsid õhu saastamise lõpetamist. Nüüdseks on juba selge, et see võitlus kulgeb edukalt — õhu seisund on mitmel pool paranenud. See aga tähendab, et inimesed usuvad võidu võimalikkusesse. Lisaks omandas elanikkond midagi keskkonnasäästliku mõtlemise sarnast ning hakkas huvi tundma jõgede ja kanalite puhtuse ning prügimäede vastu.

Muide, sama toimub ka Indias — suure riigi, sealhulgas tema suurimate jõgede puhastamine on saanud Narendra Modi valitsuse programmi üheks peamiseks punktiks. Levitatakse fotosid, kus peaminister pühib luuaga tänavat.

Teine lahing on enam kui mõistetav ja tuntud. Keegi pole maailma ajaloos vaesusega edukamalt võidelnud kui Hiina. Ainuüksi viimase viie aastaga on vaesusest päästetud 68 miljonit inimest. Praeguseks on käivitatud kaugete külade, kuhu vaesus enamasti koondunud ongi, integreeritud arendamise programmid: teed, toodete müük internetis ja palju muud. Siin on pole edus erilist kahtlust.

Kolmas ülesanne on sõnastatud pisut salapäraselt — "suuremate riskide prognoosimine ja ärahoidmine". See tähendab võimet olla valmis väga suurteks ebameeldivusteks, mis alles eile tundusid võimatuna. Ja me isegi teame, millega tegemist.

Kahe majandushiiglase kokkupõrge — kaalul on sajad miljardid >>

Tundub, et ükski riigi tippjuhtidest ei kujutanud veel hiljuti ette, et USA võiks keelata oma mikroskeemide ekspordi Hiinale. Oleks see ju löök Ameerika tootjate endi pihta, kusjuures tegemist on tohutu summaga — 230 miljardit dollarit aastas. Kes oleks võinud arvata, et Donald Trumpil ei ole kahju neid kiipe tootvate, väga demokraatliku California ettevõtete omanikest ja töötajatest. Kuid selline asi juhtus.

Esialgu on mikrokiipide müümine keelatud vaid suurele Hiina ettevõtele ZTE, kellele kehtestati sanktsioonid väga küsitavatel põhjustel. Kogu olukord paistab pigem hoiatusena, et vaadake, me leidsime teie nõrga koha. Ilma Ameerika kiipideta kaotab Hiina oma majanduse strateegia võtmeelemendi – nutika majanduse. Me võtsime tal kõri pihku. Selgus, et USAga võrreldavat põhibaasi Hiinal endal kriitiliseks hetkeks ei olnud.

Seepärast algaski nüüd vihane võitlus kiipidest sõltumatuse eest. Tegelikult oli sellele teemale pühendatud peaaegu kogu Xi Jinpingi ringreis. Ta rääkis sellest Wuhanis, mis toodab Hiina oma kiipe ja kus asub ka maailma suurim valguskiudu tootev ettevõte (üks selline kiud edastab samaaegselt kuni 6,75 miljardit telefonikõnet). Riigipea ütles, et sõltumatus oluliste tehnoloogiate omamisel on ellujäämise küsimus. Riik vajab tööstuslikus arengus domineerimise võimalust. Seetõttu tuleb kogu elemendibaas kiiresti lokaliseerida. Küsimus ei ole selles, kuidas seda teha, vaid selles, kui kiiresti seda suudetakse teha.

Naaberriigid on sellises seisus juba olnud, on saadud nii häid kui halbu kogemusi ning neid tuleks lihtsalt kasutada. Hiina meedia arutab seda teemat väga aktiivselt. Näiteks 1990. aastatel otsustasid Jaapani strateegid, et pooljuhtide trend maailmas on languses, seega ei ole mõtet sellesse investeerida, lihtsam on neid USAlt osta.

Lõuna-Korea strateegid jõudsid aga vastupidistele järeldustele ja investeerisid mitu aastat tööstusharusse, mis globaalsel tasandil oli tõepoolest languses. Jaapani mõtlejad arvasid, et korealased ei suuda nendest isegi 15 aastaga ette jõuda, kuid korealased tegid selle ära kümne aastaga ja jõudsid maailma tippu (peetakse silmas pigem tehnoloogilist taset kui toodangumahtu).

Pekingi vastus Washingtoni kaubandussõjale on karm >>

Mida oleks Hiinal vaja selle kordamiseks — vähem ressursse, kui omal ajal mobiliseerisid korealased. Jah, me räägime 50 erinevast majandussektorist ja võib-olla umbes viiest tuhandest tootmisprotsessist. Kuid Hiina ei alusta kaugeltki tühjalt kohalt. Piisab, kui vaadata, kui palju nende kaasmaalasi töötab juba mainitud Californias.

Edasi väidavad eksperdid Pekingi ajakirjas "Global Times", et Korea kogemuse kohaselt tuleks ühendada konkureerivate ettevõtete jõud ja luua nende sidemed selles valdkonnas "puhta" teadusega tegelevate asutustega. Üldiselt on edu võtmeks tsentraliseeritud ja pikaajaline strateegia.

Muide, sama kehtib ka Hiinas oma operatsioonisüsteemide loomise kohta. Siin tuleb meeles pidada, et isegi suured majandused ei suuda toota oma oma territooriumil kõike, mingist ressursist tuleb ikka puudus. Kuid väga suurtel majandustel, nagu Hiinal, on hea võimalus seda sõltuvust minimeerida. Ja just seda "suurte riskide ettenägemine ja ennetamine" sisuliselt tähendabki.

Jääb veel öelda, et Xi Jinping ei mõelnud seda poliitilist valemit ("kolm rasket lahingut") ise välja, ta tsiteeris vaid hiljutise Hiina parlamendi istungi materjale, kus pandi paika riigi majanduse ülesanded pikkadeks aastateks. See aga tähendab, et tegemist on strateegiaga, mida hakati välja töötama juba pool aastat tagasi, kui mitte veelgi varem.

"Ettenägemine" tähendab üldiselt oskust läbi mõelda kõik võimalikud ohuolukorrad. See tähendab teisisõnu, et riik peab suutma ennast kaitsta igasuguste väliste katsete eest teda kõrist haarata.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

111
Tagid:
keskkond, majandus, kaubandussõda, vaesus, elukeskkond, Xi Jinping, Hiina
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega