Krimmi valmistatakse ette Ukraina vallutamiseks

Krimmi valmistatakse ette Ukraina vallutamiseks

165
(Uuendatud 18:16 26.05.2018)
Ukraina ajutiselt okupeeritud territooriumi ja ajutiselt ümberasunud isikute küsimuste minister Vadim Tšernõš oli neil päevil hämmingus oma kaaskodanike küünilisuse üle, kes "okupeeritud" Krimmis ikka rahumeeli puhkamas käivad.

Dmitri Lekuhh, RIA Novostile

"Miks need inimesed sinna sõidavad? Miks käib meil augustis kõige tihedam piiriületus? Kas me siis ei mõista, et sõidetakse puhkama? See pole ainuüksi riigi, vaid kogu ühiskonna mure. Ma ei suuda näiteks aru saada, kuidas saab nüüd reisida ja toetada Venemaa turismimajandust?" nentis Ukraina minister.

"Kahjusid on": Kiievis hinnati oma kannatusi Krimmi silla pärast >>

Mis siin ikka osta: faktide vastu ei saa vaielda. Krimm on üheks Venemaa kõige atraktiivsemaks turismipiirkonaks. Seda isegi ukrainlastele, vaatamata massilisele propagandale selle kohta, kuivõrd vilets seal on elada ja ametlikule "üleukrainalisele vihale agressor-riigi vastu" ning tervele seetarvis lausa nimelt loodud ministeeriumile.

Kahtlemata muudavad selle piirkonna veelgi ligitõmbavamaks taristulised ja logistilised, isamaaliste mõõdupuudega võttes suisa revolutsioonilised muutused. Juba on avatud uus ülimalt kaasaegne Simferopoli lennujaama terminal. Kohe-kohe jõuab lõpule ja avatakse liikluseks kultusrajatise tähendusega Krimmi sild.

Ent sellegipoolest on nii piirkonna kõrged ametnikud kui ka eksperdid oma ootustes vägagi tagasihoidlikud. Ning vaatamata üksikutele bravuurikatele väljahõisetele vaat et kümne miljoni oodatava suvitaja asjus räägivad ka vastutavad ametnikud üsna ettevaatlikult rahvastiku kasvust 5–5,6 miljonini.

Sellega tegeldakse.

Krimmis ei ole mitte üksnes (täiesti põhjendatult) kuurordimaksu kehtestamise eksperimenti aasta võrra edasi lükatud, vaid tehakse ka jõupingutusi puhkuseveetmise kulude alandamiseks: kuivõrd kuni kakskümmend protsenti reisituusiku maksumusest moodustavad praegu sanatoorsete, kuurordi- ja turismiobjektide kasuks võetavad maksud, tegelevad Krimmi rahvasaadikud nüüd kohaliku ettevõtluse jaoks maksukoormuse vähendamise küsimusega.

Ukraina mereväeohvitserid ähvardavad tagasi Krimmi minna >>

Ka vaatamata sellele, et tasuta sõit üle Krimmi silla võimaldab neil kolmel miljonil turistil, kes möödunud aastatel Kertši ülesõitu kasutasid ja selle eest auto kohta ühe otsa pealt vähemasti tuhat rubla maksid, nüüd umbes kaks tuhat rubla auto pealt kokku hoida.

Enamgi veel, nagu asjatundjad arvavad, suudab sild logistika arvelt suurepäraselt nii toiduainete kui ka paljude hotelliäris oluliste kaupade (voodipesu, olmekeemia jne) hindu alandada. See peaks samuti viima aja jooksul tingimata teenuste hindade kahanemiseni.

Kas sellest aga piisab? Ausalt öeldes – vaevalt küll.

Lihtsaim näide: mödunud aastal käis Türgis puhkamas neli ja pool miljonit venemaalast, seda näitu aga kavatsevad Türgi võimud suurendada kuue miljonini. Põhjused on mõistetavad, meil on türklastega head suhted ja mingit alust "ohjeldavate meetmete" rahenmdamiseks Vene riigil justnagu pole. Ja (kui objektiivselt rehkendada), siis suurest osast neist poolteisest miljonist potentsiaalsest puhjakast jääb ilma nimelt Krimm.

Aga veel tänavusel aastal naaseb Venemaa turismiturg Egiptuse suvituslinnadesse. Väga aktiivsed on kreeklased, hispaanlased, Tuneesia ja Küpros.

Ja küsimus ei ole ainult hinnas.

Lihtsalt seesama Sotši (sugugi mitte maailma odavaim suvituslinn) on suutnud läbi käia küllaltki keeruka ja vägagi süsteemse teekonna ning jõudnud arusaamisele, et Venemaa turist ei erine õieti millegagi Euroopa omast. Mis tähendab, et ta vajab täpselt samasugust teenustepaketti ja nende kvaliteedi taset.

Mina, olles omal ajal turunduse alal Sotši ettevõtjatega piisavalt koostööd teinud, mäletan suurepäraselt, kuidas Sotši ettevõtete juhid oma töötajaskonda välja õpetades vaeva nägid. Tagudes neile pähe, et turistisse tuleb suhtuda mitte kui "raha kokkukraapimise objekti", vaid kui külalisse, kes peab puhkuse lõppedes tingimata tahtma siia uuesti tagasi tulla.

Tol hetkel eesrindlikke "euroopalikke hotellistandardeid" juurutades ja selleks sagedasti kallihinnalisi asjatundlikke managere kohale kutsudes. Ühes Sotši mainekas hotellis kujunes mõneks ajaks üheks töölevõtmise vältimatuks tingimuseks see, et inimene pole kunagi varem ei hotellinduses ega toitlustuses töötanud.

See-eest on teenindus Sotšis valdavalt täiesti võrreldav Euroopa standardnäidistega pluss-miinus kohustuslik kohalik spetsiifika.

Krimmi sillal testiti elektrivalgustust >>

Krimmil, kelle eest sarnaseid ülesandeid senimaani pole seisnud, on seda süsteemset küsimust käigyupealt muidugi keeruline lahendada.

Krimm on muidugi omalaadseks "pärliks impeeriumi kroonis". Ja föderaalne keskus rakendab kõiki jõupingutusi selleks, et see kroonijuveel särama lihvida.

Aga ainult riiklikest jõupingutustest siin ikkagi ei piisa.

Küsitlus

Krimmi poolsaar – kelle oma ta on?
  • Oli, on ja jääb Venemaa osaks
    54.0% (61)
  • Osa Ukrainast – ei ole ilus kingitusi tagasi võtta
    41.6% (47)
  • Ma ei tea, kelle oma Krimm on
    4.4% (5)
Hääleta: 113

Asi on selles, et Ukraina degradererumise järel sellesse piirkonda jäänud õnnetu pärand ei puuduta üksnes taristrut ja, mis seal salata, ka juhtivkaadri kvaliteeti. Aga ka ettevõtluse, sealhuölgas turismivaldkonna kvaliteeti. Ja seda tuleb kuidagi parandada ning mõnes osas ka radikaalselt muuta.

Et see on võimalik, näitab meile sellesama Sotši eeskuju. Aga kui seda kõige lähemal ajal ei tehta, siis jääb turistivoogude kasvust ainult unistada.

Siin on tähtis saada: riik on seadnud oma eesmärgiks elanikkonna heaolu kasvu. Vastavalt sellele lihtdsalt turistide voogude mehaanilise suurendamisega seda kesklähiajalises perspektiivis niikuinii lahendada ei õnnestu. Inimestel ei ole kombeks oma ja oma perekonna puhkuseks kulutatava rahaga koonerdada.

Ja valiku puhul ei langeta nad otst kindlasti mitte kopikate kokkuhoidmise., vaid kvaliteedi, turvalisuse ja mugavuse kasuks. Abhaasia samavõrd "paradiislik" eeskuju (kus kogu eluolu odavuse juures on puuduliku reisiturvalisuse tõttu oodata turistide voolu kahanemist) on siin enam kui kõnekas näide.

Ja seetõttu tuleb Krimmi turismiäril ja hotellindusel ukrainalik "äritsemine" eneses maha suruda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

165
Tagid:
turism, ühiskond, majandus, turist, majapidamine, hotell, Vadim Tšernõš, Ukraina, Krimm, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega