Ukraina paneb oma jõed lukku, illustreeriv foto

Kellele vesi, kellele sõda - Ukraina paneb oma jõed lukku

98
(Uuendatud 19:16 01.05.2018)
Ukraina taristuministeerium ületas end taas kord. Sedapuhku häirisid teda Venemaa laevad, mis Ukraina jõgedel liiguvad. Võib olla võetakse plaani ka uute jõesängide kaevamine. Arvate, et see on fantaasia?

Sergei Ossipov, raadio Sputnik 

Kiiev otsustas Moskvaga kõikidel rinnetel sõdida. Täpsemalt, lausa kõikides keskkondades – õhus, maismaal ja vees. "Sõltumatu" riigi valitsus toetas ministeeriumi initsiatiivi, mis esmapilgul pöörasena tundus – keelata Vene laevadel Ukraina siseveekogudele sisenemine.

Kuidas ukrainlasi Venemaalt tagasi tuua — tasuta nõuanne Klimkinile >>

Ametnike loogika on "raudne" – agressori veesõidukid ei tohi riigi jõgedel seilata. Jõgedel asuvad tähtsad taristuobjektid, veepinnal aga liigub "vaenlase ujuvkoosseis." Võõrriigi laevad võivad lisaks luurele ka ohtlikku lasti kanda – näiteks lõhkeainet.

Selle tulemusena muutus kõige rahumeelsem transpordiliik ohuks Ukraina eksistentsile. Jõelavadega ei veeta juba ammu midagi sõjalis-strateegilist. Nende pärusmaaks on puistelastid – liiv, kruus, vili, samuti nafta ja naftatooted. Kui jõelaevu kaldalt vaadata, õhkub neist alati rahu. Huvitav, et nad Kiievis niisuguse ärevuse põhjustasid.

Ilmselt pole põhjus mitte laevades, vaid nende riiklikus kuuluvuses. Naaberriigile veel üht sigadust teha on Ukrainas ülimalt populaarne. Kõik arvestati täpselt läbi – transiiditasu ei ole suur, selle ärakeelamine aga muljetavaldav üritus. Kuraatorid hindavad tehtut. Isegi Venemaa võimalikud vastumeetmed ei kohuta, ehki need võivad olla küllaltki valusad. Kasvõi Kertši väinas.

Väin muutus de-facto Venemaa omaks, mis tähendab, et tema vesi võib lugeda siseveteks. Oletagem, et Moskva otsustab piirata väinas Ukraina laevade liiklust. Seda enam, et sinna tekkis riigi jaoks igati strateegiline sild. Ukraina võimud loodavad ja on isegi kindlad, et midagi niisugust ei juhtu. Maailma avalikkus ei luba seda!

Porošenko käskis alustada Ukraina SRÜ-st lahkumise protseduuri >>

Avalikkus ei luba paljusid asju, kuid miskipärast nad ikka sünnivad. Kiiev liigub sihikindlalt kõigi infrastruktuurisidemete katkirebimise suunas Venemaaga. Mäletate, missuguse "rõõmuga" võeti seal vastu teade, et Voroneži oblastisse ehitati raudteelõik, mis rongid Ukraina territooriumist mööda viib.

Taristuminister Vladimir Omeljan teatas südilt, et Ukraina kulutused moodustavad vaid "ühe grivna". Ametnik pakkus välja idee lõpetada ka igasugune raudteeühendus Venemaaga — nii kauba- kui reisijateveo osas.

Ukraina ei ole Nord Stream 2 käivitamise tagajärgedeks valmis
© Sputnik / Сергей Гунеев

Kõigi sidemete katkestamise juures on vaid üks tõsine dissonants. Ukraina ei taha kuidagi loobuda oma transiitmaa rollist Venemaa gaasi transportimisel. Tundub, et seda peaks tegema esmajärjekorras, sest "agressori" sinine kütus voolab ohtlikult läbi kogu sõltumatu Ukraina.

Tehnika ei seisa ju paigal! Mis siis, kui Venemaa torudesse nanorobotitest spioonid asetab, mis mõningaile saladustele jälile saavad? Mõistagi on kõigile arusaadav, miks gaasitransiit Kiievile nii hingelähedane on. Kuid kas tasub eriti loota, et Ukrainal õnnestub veel kaua ainsa teda Venemaaga ühendava "niidi" otsas rippuda? Ükskord läheb see katki niikuinii, kui teisi niite toeks ei ole.

Kiiev "pattude andestaja" rollis >>

Seepärast ärge üllatuge, kui Ukraina ametnike peas tekivad uued "katkirebimise ideed". Näiteks tõkestada Ukrainasse või sealt välja voolavad jõed üldse. Sest muidu võib Ukraina kala agressori juurde ujuda ja ressursid seeläbi väheneda. Veekogude kaevamise kogemus on ju olemas. Ja Põhja-Krimmi kanal suleti mängleva kergusega.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

98
Tagid:
jõelaev, veekogu, jõgi, keeld, poliitika, laevad, majandus, taristuministeerium, Volodõmõr Omeljan, Ukraina, Venemaa