Ukraina paneb oma jõed lukku, illustreeriv foto

Kellele vesi, kellele sõda - Ukraina paneb oma jõed lukku

113
(Uuendatud 19:16 01.05.2018)
Ukraina taristuministeerium ületas end taas kord. Sedapuhku häirisid teda Venemaa laevad, mis Ukraina jõgedel liiguvad. Võib olla võetakse plaani ka uute jõesängide kaevamine. Arvate, et see on fantaasia?

Sergei Ossipov, raadio Sputnik 

Kiiev otsustas Moskvaga kõikidel rinnetel sõdida. Täpsemalt, lausa kõikides keskkondades – õhus, maismaal ja vees. "Sõltumatu" riigi valitsus toetas ministeeriumi initsiatiivi, mis esmapilgul pöörasena tundus – keelata Vene laevadel Ukraina siseveekogudele sisenemine.

Kuidas ukrainlasi Venemaalt tagasi tuua — tasuta nõuanne Klimkinile >>

Ametnike loogika on "raudne" – agressori veesõidukid ei tohi riigi jõgedel seilata. Jõgedel asuvad tähtsad taristuobjektid, veepinnal aga liigub "vaenlase ujuvkoosseis." Võõrriigi laevad võivad lisaks luurele ka ohtlikku lasti kanda – näiteks lõhkeainet.

Selle tulemusena muutus kõige rahumeelsem transpordiliik ohuks Ukraina eksistentsile. Jõelavadega ei veeta juba ammu midagi sõjalis-strateegilist. Nende pärusmaaks on puistelastid – liiv, kruus, vili, samuti nafta ja naftatooted. Kui jõelaevu kaldalt vaadata, õhkub neist alati rahu. Huvitav, et nad Kiievis niisuguse ärevuse põhjustasid.

Ilmselt pole põhjus mitte laevades, vaid nende riiklikus kuuluvuses. Naaberriigile veel üht sigadust teha on Ukrainas ülimalt populaarne. Kõik arvestati täpselt läbi – transiiditasu ei ole suur, selle ärakeelamine aga muljetavaldav üritus. Kuraatorid hindavad tehtut. Isegi Venemaa võimalikud vastumeetmed ei kohuta, ehki need võivad olla küllaltki valusad. Kasvõi Kertši väinas.

Väin muutus de-facto Venemaa omaks, mis tähendab, et tema vesi võib lugeda siseveteks. Oletagem, et Moskva otsustab piirata väinas Ukraina laevade liiklust. Seda enam, et sinna tekkis riigi jaoks igati strateegiline sild. Ukraina võimud loodavad ja on isegi kindlad, et midagi niisugust ei juhtu. Maailma avalikkus ei luba seda!

Porošenko käskis alustada Ukraina SRÜ-st lahkumise protseduuri >>

Avalikkus ei luba paljusid asju, kuid miskipärast nad ikka sünnivad. Kiiev liigub sihikindlalt kõigi infrastruktuurisidemete katkirebimise suunas Venemaaga. Mäletate, missuguse "rõõmuga" võeti seal vastu teade, et Voroneži oblastisse ehitati raudteelõik, mis rongid Ukraina territooriumist mööda viib.

Taristuminister Vladimir Omeljan teatas südilt, et Ukraina kulutused moodustavad vaid "ühe grivna". Ametnik pakkus välja idee lõpetada ka igasugune raudteeühendus Venemaaga — nii kauba- kui reisijateveo osas.

Ukraina ei ole Nord Stream 2 käivitamise tagajärgedeks valmis
© Sputnik / Сергей Гунеев

Kõigi sidemete katkestamise juures on vaid üks tõsine dissonants. Ukraina ei taha kuidagi loobuda oma transiitmaa rollist Venemaa gaasi transportimisel. Tundub, et seda peaks tegema esmajärjekorras, sest "agressori" sinine kütus voolab ohtlikult läbi kogu sõltumatu Ukraina.

Tehnika ei seisa ju paigal! Mis siis, kui Venemaa torudesse nanorobotitest spioonid asetab, mis mõningaile saladustele jälile saavad? Mõistagi on kõigile arusaadav, miks gaasitransiit Kiievile nii hingelähedane on. Kuid kas tasub eriti loota, et Ukrainal õnnestub veel kaua ainsa teda Venemaaga ühendava "niidi" otsas rippuda? Ükskord läheb see katki niikuinii, kui teisi niite toeks ei ole.

Kiiev "pattude andestaja" rollis >>

Seepärast ärge üllatuge, kui Ukraina ametnike peas tekivad uued "katkirebimise ideed". Näiteks tõkestada Ukrainasse või sealt välja voolavad jõed üldse. Sest muidu võib Ukraina kala agressori juurde ujuda ja ressursid seeläbi väheneda. Veekogude kaevamise kogemus on ju olemas. Ja Põhja-Krimmi kanal suleti mängleva kergusega.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

113
Tagid:
jõelaev, veekogu, jõgi, keeld, poliitika, laevad, majandus, taristuministeerium, Volodõmõr Omeljan, Ukraina, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega