Hiina president Xi Jinping aj USA riigipea Donald Trump

Hiina sissepiiramine: USA loob Pekingi vaenlastest koalitsiooni

74
Washingtoni ja Pekingi vahelistes suhetes valitsevad rasked ajad. Aprillis sai riigisekretäriks Mike Pompeo, kes on Hiina suhtes alati karme meetodeid pooldanud. Ameeriklased püüavad luua koalitsiooni riikidest, kel on Hiinale territoriaalseid pretensioone.

Igor Gaškov, RIA Novosti

Peale külma sõja lõppu on USA ja Hiina vahelised vastuolud vaikselt kuhjunud. Riikidevahelised suhted on pidevalt teravnenud, ehkki majandussidemed on tugevamad kui kunagi varem. Põhjuseks on Hiina ootamatult kiire areng, mis puudutab ka sõjalist valdkonda. Jõudude tasakaalu hooge muutumine maismaal ja merel hirmutab Washingtoni – Hiina nõuab endale üliriigi staatust, millega Ameerikas kaugeltki kõik nõus ei ole.

Kahe majandushiiglase kokkupõrge — kaalul on sajad miljardid >>

Kes on nõus Hiina vastu minema?

President Barack Obama vältis Hiina-suunalisi teravaid väljaütlemisi. Teda asendanud Trumpi sõnavara on hoopis teistsugune. Oma majandusnõunikuks määras Trump ökonomistist Peter Navarro, raamatu "Surm Hiina kaudu – kuidas Ameerika kaotas oma majandusvundamendi" autori.

Uus välisminister Michael Pompeo teatas 2017. a., et rääkides USA peamistest vaenlastest, ei tule silmas pidada ei Venemaad ega Iraani, vaid just Hiinat. Valides endale radikaalselt meelestatud abilised, saatis Trump Pekingile sõnumi – Valge Maja ei ole rahul ning on valmis valjuhäälsemalt väljenduma. Järgnesid ka esimesed majandusmeetmed.

Lisamaks majandussurvele sõjalist, üritab Washington luua koalitsiooni Hiinaga piirnevaist riikidest. Tööd tehakse selles suunas juba kümnendi algusest. USAle on abiks olnud pikaleveninud territoriaalsed vaidlused Pekingi naabritega – Jaapani, Vietnami, Filipiinide, Butaani ja Malaisiaga. Neis riikides on tugevad Hiinavastased meeleolud – seda ka riiklikes seisukohavõttudes. Lisaks on Washington nõus panustama ka ainsale anglosaksi riigile piirkonnas – Austraaliale.

USA senat kinnitas Pompeo välisministri ametisse >>

Draakon ja känguru

Nullindate aastate lõpust peale püüavad austraallased tihendada oma sõjalisi suhteid kõigi Kagu-Aasia riikidega peale Hiina. Rohelisel kontinendil tuletati meelde 1971. a. koos Suurbritannia ja Uus-Meremaaga sõlmitud Singapuri ja Malaisia ühise kaitse leping. Hiinavastase alliansi jaoks leiti habras, kuid seaduslik alus.

Austraallased kavatsevad oma kaitsealgatustesse kaasata ka Jaapani, seda enam, et tõusva päikese maa arutleb aktiivselt oma armee taastamise teemal. Peale 2017. a. valimisi on peaminister Abel parlamendis piisavalt hääli, et patsifistide vastuseisu murda.

Kaubandussõda: eurooplased annavad hoobi USA sümbolitele >>

Canberra valmidust Hiina heidutamiseks seostatakse Austraalia kõrgendatud sõjalise aktiivsusega. Vaatamata maismaapiiride puudumisele, on riik peale Teise maailmasõja lõppu jõudnud osaleda 9 relvakonfliktis, kaasa arvatud Korea ja Vietnami sõda, Afganistani ja Iraagi konflikt. Alates 2011. a. on jõus leping USA sõjaväebaasi paigutamisest Austraalia pinnale. Ainsaks potentsiaalseks vastaseks regioonis võib lugeda Hiina Rahvavabariiki.

Austraalia loomulikuks liitlaseks on Vietnam. Alates 1970. keskpaigast vaidlevad Hanoi ja Peking Paracelsuse saarte ja Spratly arhipelaagi kuuluvuse üle. Jäänud ilma Nõukogude Liidu toetusest, pöördus Vietnami kommunistlik partei abipalvega Washingtoni poole ja sai sealt mõistagi toetust. Üheks aktiivsemaks Vietnami mitteametliku lobitöö tegijaks sai ei keegi muu, kui omaaegsed solvumised unustanud John McCain.

"Hiinlased tundsid esmakordselt, et elavad üliriigis"

Vestluses RIA Novostiga väljendas Venemaa Teaduste Akadeemia Kaug-Ida Instituudi juhtiv teadur Andrei Davõdov kindlust selles, et Hiina võib väljakutsetele vastu seista: "Seda vaatamata Hiina ja USA vahelisele suurele vastastikusele sõltuvusele ja ühisele 600-miljardi dollari suurusele kaubavahetusele. Bilanss on mõistagi Hiina kasuks, kes ekspordib rohkem kui maale toob. Kaubandussõjad, mida Trump alustada püüab, ei ole veel liiga tõsised. Tegu on alles esimeste katsetega. Igal juhul on Hiina poolel tema ekspordivõimekus. Selline riik ei satu isolatsiooni, sest teda on teistele riikidele vaja ja ta suudab end ise kõige vajalikuga varustada."

Šoigu kõneles Putini ja Xi Jinpingi eelseisvast kohtumisest >>

Davõdovi arvates on tähtis roll ka hiinlaste uuel eneseteadvusel. "Tooksin Šanghai näite. See oli väga amerikaniseerunud linn, kuid enam ei ole seda tunda. Hiinlased muutuvad ja hindavad väärtusi ümber, suhtudes endasse üha rohkem kui globaalse tähtsusega superriigi kodanikesse ja varasem vaimustunud suhtumine Ameerikasse asendub pragmaatilisuse ja suurema lugupidamisega enese suhtes.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

74
Tagid:
kaubandussõda, poliitika, kaubandus, koalitsioon, majandus, eksport, Mike Pompeo, Donald Trump, Hiina, Austraalia, USA