USA ja Prantsusmaa presidendid Donald Trump ja Emmanuel Macron veetsid Washingtonis lõbusalt aega

Istutati puu, toideti konflikti: kuidas Prantsusmaa ja USA riigipead aega veetsid

51
(Uuendatud 19:40 26.04.2018)
Pärast arvukaid telefonivestlusi Donald Trumpiga saabus Emmanuel Macron isiklikult tema juurde, hoides ühes käes puuistikut ja teisega ameeriklasest ametivenda emmates. Millest sellel kohtumisel kõneldi, sellele ei pööranudki keegi isegi tähelepanu.

Maria Baljabina, raadio Sputnik

USA ja Prantsusmaa presidendid veetsid Washingtonis lõbusalt aega. Kui kohtuvad kaks sedavõrd värvikat riigipead, arutab meedia veel pikka aega mitte ainult ja ilmselt mitte niivõrd nende kõneluste tulemusi, kuivõrd poliitikat ümbritsevaid küsimusi.

Näiteks seda, mispärast Donald Trump Emmanuel Macroni kaks korda kummalegi põsele suudles ja mitu korda kallistas. Nähtavasti oli ta lihtsalt kuulnud prantslaste tavast kohtumistel musitada ja leidis, et mida rohkem, seda uhkem. Aga võib-olla oli see kuidagi seotud sellega, et kõik USA riigipea kohmakaid katseid naine käevangu võtta pole ikkagi õnnestunud.

Moskva ja kolm vägilast — Trump, "Micron" ja kantsleriin >>

Siin aga on mees, kes kindla peale ei saa füüsilist kontakti vältida. Mõni harv president võiks küll Trumpi kõvast käepigistusest kõrvale põigata, aga kui ta avasüli embustega tervitab, pole ilmselt sugugi kusagile pääsu.

Trump kohtles oma nooremat kolleegi ülepea rõhutatult isalikult. Ajakirjanduse ette ilmudes tegi koguni näo, et nipsas mingi kübeme Macroni õla pealt (nagu ta ütles – kõõma), et tollel ei tuleks hiljem värskeid fotosid vaadates punastada. "On vaja, et ta oleks laitmatu," selgitas Trump.

© Ruptly
Trump kohtles oma nooremat kolleegi ülepea rõhutatult isalikult

Suhtlusvõrgustike kasutajad leidsid, et Trump üritab näidata, kes on siin kõige tähtsam, ent Macron võib kätte maksta, kergitades ülemäära USA-sse eksporditavate sarvesaiade hinda. Prantsusmaa presidendi õpetaja ja abikaasa aga hellitaks hiljem veelgi soojemaid tundeid Valge maja peremehe vastu. Ja mõtleks: kingitus läks asja ette.

Macron pajatas oma mõjust Trumpile >>

Külakostiks aga viidi päris tavatu kingitus – prantsuse tammepuu istik. Suhtlusvõrgustikes oletati, et niiviisi vihjas ta elegantselt Pariisi kliimakokkuleppele, millest Trump on loobunud.

Puu istutati maha üheskoos. Igatahes ilmus Twitteris foto, kus neljakesi seistakse puukese ümber: presidendid labidatega ning nende naised tikk-kontsadel teineteise vastu naaldumas. Säutsud kujunesid võistluseks teravmeelsuses – ühed kõrvutasid fotot seriaaliplakatitega (näiteks "Meeleheitel koduperenaiste" omaga), teised nentisid, et USA president on lõpuks ometi tööle asunud.

Õigupoolest oli Trumpil, kes on elus juba palju saavutanud, nähtavasti jäänudki veel seda teha, et üks puu istutada. Macron aga on alles teekonna alguses, naastes tuleb tal hakata kodu ehitama.

Enamik sakslasi peab Trumpi Putinist ohtlikumaks >>

Ent selle kummalisevõitu kohtumise arutamisel jätavad paljud tähelepanuta, millest üldse presidendid oma riikide ajalooliste sidemete ja heade suhete kõrval kõnelesid. Donald Trump teadupärast väitis, et tahab Süüriast lahkuda. Seda teatab ta maailma avalikkusele juba mitmendat korda, mis aga ei takista sealsamas Süüriale lööke andmast. Miski hoiab teda seal kinni, kuidagi ei lase ära minna.

Samas, nagu Trump teatas, kui kord terroristidega on lõpetatud, seisab peagi ees "olulise otsuse" langetamine selles riigis konflikti lahendamiseks. Paraku pole USA presidente naljalt kunagi peatanud see tõsiasi, et teise riigi eest otsuseid teha ei ole nende asi.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

51
Tagid:
analüütika, poliitika, käitumine, kohtumine, Donald Trump, Emmanuel Macron, Washington, USA, Prantsusmaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega