Aktsioonid Armeenia peaministriks valitud endise presidendi Sargsjani vastu algasid 13. aprillil ja kestsid Sargsjani tagasiastumiseni esmaspäeval

Kremlis loodetakse Armeenia sisepoliitilise stabiilsuse säilimisele

41
(Uuendatud 15:49 24.04.2018)
Kreml loodab, et Armeenias säilib sisepoliitiline stabiilsus ja kõikide rahvaste esindavate jõudude vaheline konsensus, samuti, et peagi saab selgeks poliitiliste jõudude vaheline tasakaal riigis, teatas teisipäeval ajakirjanikele presidendi pressisekretär Dmitri Peskov.

TALLINN, 24. aprill — Sputnik. Armeenia peaminister Serž Sargsjan esitas tagasiastumisavalduse, andes järele opositsiooniliikumise „Minu samm" survele ja Jerevani tänavaile kogunenud kümnetele tuhandetele demonstrantidele. Riigi poliitiline tulevik otsustatakse juhtivate parlamendijõudude vaheliste läbirääkimiste käigus, kirjutab Sputnik Armenian.

Aktsioonid Armeenia peaministriks valitud endise presidendi Sargsjani vastu algasid 13. aprillil ja kestsid Sargsjani tagasiastumiseni esmaspäeval, 23. aprillil. Opositsioon süüdistas teda riigi saamatus riigijuhtimises ja majandusliku olukorra halvenemises.

Oma vaatenurka viimastele sündmustele Jerevanis jagas Sputnik Eesti lugejatega filosoofiadoktor Rafik Grigorjan.

Armeenia peaminister Sargsjan astus tagasi >>

Grigorjan "sametrevolutsioonist" Armeenias

"Protestid endise presidendi Serž Sargsjani sättimise vastu peaministri ametikohale algasid juba märtsis. Siis teatas Serž Sargsjan, et kui Armeenia läheb üle parlamentaarsele valitsusviisile, pretendeerib tema peaministri ametikohale, lisades, et üks ja sama inimene ei tohiks üle kahe korra järjest riiki juhtida. Aga peale riigi üleminekut parlamentaarsele süsteemile, 2018. aasta aprillis muutis ta meelt ja seadis üles oma kandidatuuri valitsusjuhi ametikohale," selgitas Grigorjan.

Jerevan, 22. aprill 2018
© Sputnik / Ashot Safaryan

2018. aasta 17. aprillil hääletas Rahvuskogu istungil Armeenia parlamendis ainsa kandidaadi Serž Sargsjani poolt 77 rahvasaadikut, vastuhääli oli 17.

2008. aastast kuni 2018. aastani oli Serž Sargsjan juba kahel korral presidendiks – Armeenia riigipeaks. Märtsi algul valiti sellesse ametisse Armen Sarkisjan, kes põhiseaduse kohaselt sai enesele puhtalt esindusfunktsiooni. Kui president saab olla oma ametis kõige enam ühe seitsmeaastase tähtaja, siis peaministriks võib saada valitud piiramatu arvu kordi.

"Säärane vangerdus riigivõimu tasandil põhjustas protestimeeleolusid ühe osa opositsiooni hulgas eesotsas parlamendisaadiku, erakonna Elk juhi Nikol Pašinjaniga," selgitas Grigorjan.

Tema sõnul aktiivselt on protestides osalenud üliõpilas- ja muu noorsugu, kes on sündinud ja kasvanud iseseisvuse tingimustes ning on oluliseks sotsiaalseks baromeetriks. Võltsitud valimiste korral ei ole noortel ega ole olnudki võimalust evida oma esindust parlamendis, nende häält ei ole arvesse võetud. Tihtilugu on üldharidus- ja kõrgkoolide juhid, aga ka õpetajad õppeasutuse uksed lukustanud ega ole õppivat noorsugu majast välja lasknud, et nad ei ühineks meeleavaldajatega.

Jerevanis jätkuvad opositsiooni protestid >>

Lisaks Jerevanile toimusid tänavameeleavaldused ka teistes suuremates Armeenia linnades – Gjumris, Vanadzoris, Armaviris ja mujal.

"Meeleavaldajad astusid välja niisuguse küünilise kõrgemate riigivõimuorganite kujundamisviisi vastu, kus üks ja sama juht on pidevalt ja tähtajatult riiki juhib. Nad on selle vastu, et demokraatlik riigikord kasvaks üle autoritaarseks," selgitas Grigorjan. "Me ei ole asiaatlik riik, kus juhid valitsevae eluaegselt, me kuulume Euroopa tsivilisatsiooni, kuulutasid meeleavaldajad."

"Rahvas ei ole libu, keda võib ära kasutada ning seejärel rentslisse visata, ta on Armeenia ainus peremees ja tal peab olema õigus võimu valida ja välja vahetada, leiavad teised," sõnas Grigorjan.

Tema sõnul esinedes loosungi all "Astu samm, keeldu Seržist" kuulutasid meeleavaldajad välja nn "sametrevolutsiooni" alguse. "Sametine" sellepärast, et meeleavaldajad ei võta ette vägivaldseid samme. Tegemist on aga "revolutsiooniga", kuna eesmärgiks on tõelise rahvavõimu taastamine.

"2018. aasta 22. aprillil leidis uue presidendi Armen Sarkisjani vahendusel aset Serž Sargsjani ja opositsiooniliidri Nikol Pašinjani vaheline kohtumine. Pašinjani ettepanekule arutada tagasiastumise tingimusi vastas Sargsjan ähvardustega asuda meeleavaldajate vastu jõudu kasutama, nagu see toimus 2008. aasta märtsis, mil 8 inimest sai surma ja sajad said vigastada. Niisiis läks Serž Sargsjan üle ähvarduste keelele. Ta mõistab suurepäraselt, et hirm muudab rahva rahvasummaks ning rahvasumma on lihtsam hallata," rääkis Grigorjan.

"Sputnik Eesti avaldas 2018. aasta 22. aprillil intervjuu Venemaa ajakirjaniku ja politoloogi, lugupeetud Armen Gasparjaniga, ehkki minu artikkel analoogse pealkirjaga ilmus Facebookis juba 18. aprillil. Erinevalt minu kirjutisest sidus Gasparjan kogu meeleavalduste probleemi Armeenias sotsiaalmajanduslike muredega, mida tõepoolest jagub," rääkis Grigorjan.

Gasparjan: "sametrevolutsioonid" endises NSV Liidus toovad kaasa kodusõja >>

Tema sõnul läks Gasparjan mööda protestijate põhiküsimusest – Armeenia kõrgeima võimu usupreerimise küsimusest ning Rahvarinde juhtide vahistamist nimetas ta "eemaldamiseks". "Niisugust mõistet ega õigusnormi ei ole olemas. Poliitilisi vastuolusid ei tohi lahendada politsei jõududega, see on parlamendi ülesanne, kes aga vaikib. Vaikib aga sellepärast, et paljud parlamendisaadikud on juba ammu ülemvõimu käpa all. Muidugi saab Gasparjan sellest kõigest suurepäraselt aru, ent ettenägelikult väldib ta teravaid nurki. Tulemusena tuleb välja pooltõde ehk täpsemalt – pügatud tõde," selgitas Grigorjan.

41
Tagid:
tagasiastumine, protest, poliitika, meeleavaldus, Kreml, Serž Sargsjan, Jerevan, Venemaa, Armeenia