Aktsioonid Armeenia peaministriks valitud endise presidendi Sargsjani vastu algasid 13. aprillil ja kestsid Sargsjani tagasiastumiseni esmaspäeval

Kremlis loodetakse Armeenia sisepoliitilise stabiilsuse säilimisele

44
(Uuendatud 15:49 24.04.2018)
Kreml loodab, et Armeenias säilib sisepoliitiline stabiilsus ja kõikide rahvaste esindavate jõudude vaheline konsensus, samuti, et peagi saab selgeks poliitiliste jõudude vaheline tasakaal riigis, teatas teisipäeval ajakirjanikele presidendi pressisekretär Dmitri Peskov.

TALLINN, 24. aprill — Sputnik. Armeenia peaminister Serž Sargsjan esitas tagasiastumisavalduse, andes järele opositsiooniliikumise „Minu samm" survele ja Jerevani tänavaile kogunenud kümnetele tuhandetele demonstrantidele. Riigi poliitiline tulevik otsustatakse juhtivate parlamendijõudude vaheliste läbirääkimiste käigus, kirjutab Sputnik Armenian.

Aktsioonid Armeenia peaministriks valitud endise presidendi Sargsjani vastu algasid 13. aprillil ja kestsid Sargsjani tagasiastumiseni esmaspäeval, 23. aprillil. Opositsioon süüdistas teda riigi saamatus riigijuhtimises ja majandusliku olukorra halvenemises.

Oma vaatenurka viimastele sündmustele Jerevanis jagas Sputnik Eesti lugejatega filosoofiadoktor Rafik Grigorjan.

Armeenia peaminister Sargsjan astus tagasi >>

Grigorjan "sametrevolutsioonist" Armeenias

"Protestid endise presidendi Serž Sargsjani sättimise vastu peaministri ametikohale algasid juba märtsis. Siis teatas Serž Sargsjan, et kui Armeenia läheb üle parlamentaarsele valitsusviisile, pretendeerib tema peaministri ametikohale, lisades, et üks ja sama inimene ei tohiks üle kahe korra järjest riiki juhtida. Aga peale riigi üleminekut parlamentaarsele süsteemile, 2018. aasta aprillis muutis ta meelt ja seadis üles oma kandidatuuri valitsusjuhi ametikohale," selgitas Grigorjan.

Jerevan, 22. aprill 2018
© Sputnik / Ashot Safaryan

2018. aasta 17. aprillil hääletas Rahvuskogu istungil Armeenia parlamendis ainsa kandidaadi Serž Sargsjani poolt 77 rahvasaadikut, vastuhääli oli 17.

2008. aastast kuni 2018. aastani oli Serž Sargsjan juba kahel korral presidendiks – Armeenia riigipeaks. Märtsi algul valiti sellesse ametisse Armen Sarkisjan, kes põhiseaduse kohaselt sai enesele puhtalt esindusfunktsiooni. Kui president saab olla oma ametis kõige enam ühe seitsmeaastase tähtaja, siis peaministriks võib saada valitud piiramatu arvu kordi.

"Säärane vangerdus riigivõimu tasandil põhjustas protestimeeleolusid ühe osa opositsiooni hulgas eesotsas parlamendisaadiku, erakonna Elk juhi Nikol Pašinjaniga," selgitas Grigorjan.

Tema sõnul aktiivselt on protestides osalenud üliõpilas- ja muu noorsugu, kes on sündinud ja kasvanud iseseisvuse tingimustes ning on oluliseks sotsiaalseks baromeetriks. Võltsitud valimiste korral ei ole noortel ega ole olnudki võimalust evida oma esindust parlamendis, nende häält ei ole arvesse võetud. Tihtilugu on üldharidus- ja kõrgkoolide juhid, aga ka õpetajad õppeasutuse uksed lukustanud ega ole õppivat noorsugu majast välja lasknud, et nad ei ühineks meeleavaldajatega.

Jerevanis jätkuvad opositsiooni protestid >>

Lisaks Jerevanile toimusid tänavameeleavaldused ka teistes suuremates Armeenia linnades – Gjumris, Vanadzoris, Armaviris ja mujal.

"Meeleavaldajad astusid välja niisuguse küünilise kõrgemate riigivõimuorganite kujundamisviisi vastu, kus üks ja sama juht on pidevalt ja tähtajatult riiki juhib. Nad on selle vastu, et demokraatlik riigikord kasvaks üle autoritaarseks," selgitas Grigorjan. "Me ei ole asiaatlik riik, kus juhid valitsevae eluaegselt, me kuulume Euroopa tsivilisatsiooni, kuulutasid meeleavaldajad."

"Rahvas ei ole libu, keda võib ära kasutada ning seejärel rentslisse visata, ta on Armeenia ainus peremees ja tal peab olema õigus võimu valida ja välja vahetada, leiavad teised," sõnas Grigorjan.

Tema sõnul esinedes loosungi all "Astu samm, keeldu Seržist" kuulutasid meeleavaldajad välja nn "sametrevolutsiooni" alguse. "Sametine" sellepärast, et meeleavaldajad ei võta ette vägivaldseid samme. Tegemist on aga "revolutsiooniga", kuna eesmärgiks on tõelise rahvavõimu taastamine.

"2018. aasta 22. aprillil leidis uue presidendi Armen Sarkisjani vahendusel aset Serž Sargsjani ja opositsiooniliidri Nikol Pašinjani vaheline kohtumine. Pašinjani ettepanekule arutada tagasiastumise tingimusi vastas Sargsjan ähvardustega asuda meeleavaldajate vastu jõudu kasutama, nagu see toimus 2008. aasta märtsis, mil 8 inimest sai surma ja sajad said vigastada. Niisiis läks Serž Sargsjan üle ähvarduste keelele. Ta mõistab suurepäraselt, et hirm muudab rahva rahvasummaks ning rahvasumma on lihtsam hallata," rääkis Grigorjan.

"Sputnik Eesti avaldas 2018. aasta 22. aprillil intervjuu Venemaa ajakirjaniku ja politoloogi, lugupeetud Armen Gasparjaniga, ehkki minu artikkel analoogse pealkirjaga ilmus Facebookis juba 18. aprillil. Erinevalt minu kirjutisest sidus Gasparjan kogu meeleavalduste probleemi Armeenias sotsiaalmajanduslike muredega, mida tõepoolest jagub," rääkis Grigorjan.

Gasparjan: "sametrevolutsioonid" endises NSV Liidus toovad kaasa kodusõja >>

Tema sõnul läks Gasparjan mööda protestijate põhiküsimusest – Armeenia kõrgeima võimu usupreerimise küsimusest ning Rahvarinde juhtide vahistamist nimetas ta "eemaldamiseks". "Niisugust mõistet ega õigusnormi ei ole olemas. Poliitilisi vastuolusid ei tohi lahendada politsei jõududega, see on parlamendi ülesanne, kes aga vaikib. Vaikib aga sellepärast, et paljud parlamendisaadikud on juba ammu ülemvõimu käpa all. Muidugi saab Gasparjan sellest kõigest suurepäraselt aru, ent ettenägelikult väldib ta teravaid nurki. Tulemusena tuleb välja pooltõde ehk täpsemalt – pügatud tõde," selgitas Grigorjan.

44
Tagid:
tagasiastumine, protest, poliitika, meeleavaldus, Kreml, Serž Sargsjan, Jerevan, Venemaa, Armeenia
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega