Soome - Vene piir. Illustreeriv foto

Kas Soomes vallandub taas põgenikevoog Venemaalt?

88
(Uuendatud 17:12 23.04.2018)
EL-is rändekriisi korraldamiseks on Venemaal vaja Türgi toetust.

TALLINN, 23. aprill — Sputnik. Hiljuti hoiatas Venemaa president Vladimir Putin lääneriike selle eest, et uus löök Süüriale võib viia "kaoseni" ning välisminister Sergei Lavrov teatas, et kõige tühisemgi eksisamm Süürias võib muutuda Euroopa jaoks pagulaste laineks, edastab portaal Inosmi osundusega Soome ajalehele Ilta-Sanomat.

14. aprillil andsid Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa ja Suurbritannia Süüriale löögi, mis oli vastuseks võimalikule keemiarelva kasutamisele Süüria valitsuse poolt.

2015. aasta lõpul – 2016. aasta algul laskis Venemaa Salla ja Raja-Jooseppi piiripunktides läbi üle 1700 varjupaiga paluja.

See üllatus põhjustas idapiiri töö ajutise piiramise, mis kestis ligi pool aastat. Sel hetkel ei näinud Soome vajadust lepingu pikendamiseks.

Seega, kui Venemaa uue kriisi puhkemise korral põgenikud oma territooriumile laseb, võiksid nad jõuda tema põhjapiirini ja ajalugu korduks taas.

Putin hoiatas kaose eest rahvusvahelistes suhetes>>

Soome välispoliitika instituudi teaduri Teemu Tammikko hinnangul oli 2015. aastal tegemist väiksemast põgenikevooga võrreldes sellega, mis jõudis Soome Balkani ja Põhja-Euroopa kaudu.

"Toona ei olnud idapiir põhiliseks marsruudiks. Tõsi küll, spekuleeriti selle üle, kas nõnda võibki jääda ja kas Venemaa võib seda surveavalduse vahendina ära kasutada."

"Midagi sellist võib juhtuda, kuna Balkani marsruut on praegu üle koormatud, paljudes kohtades on piir suletud ja põgenike liikumisteekond nihkub pidevalt ida poole."

Tammikko arvates võis kahe aasta tagune sündmuskäik täiesti olla eksamiks, mille Venemaa Soomele ja EL-i riikidele korraldas.

Ta eeldab, et Lavrov meenutas möödunud nädala lõpul rändekriisi justnimelt sellepärast, et ta mõistab, et see on Euroopale nõrgaks kohaks.

Putin: Washington vastutab oma Liibüa, Iraagi ja endise Jugoslaavia veresaunade eest
© Sputnik / Михаил Климентьев

2015. aasta rändekriis oli EL-i sisekriis. Suhted Euroopa Liidu liikmesriikide vahel kiskusid mõranema, ühtseid kokkuleppeid ja põhimõtteid pole järgitud.

Süüria "keemiarünnaku" konflikt>>

"See on EL-i valupunkt, millele surudes võib paljastada nõrgad küljed. Neid küsimusi ei olegi seniajani suudetud lahendada. Näiteks pole suudetud kooskõlastada uut kokkulepet rändekoormuse jaotamise kohta."

Pagulasi üle piiri lastes tahtis Venemaa tema arvates näidata, et vajaduse korral võib ta neid meetodeid kasutada.

Aga ta tuletab meelde, et ka Venemaal võib tekkida raskusi suurte põgenikevoogudega.

"Kas Venemaa tõepoolest tahab lubada oma territooriumile miljoneid varjupaigataotlejaid? Surve tekitamine tooks kaasa tohutute inimmasside liikumise Euroopasse läbi Venemaa. Kas sellel on mõtet?"

Helsingi ülikooli Türgi küsimuste spetsialist Halil Gürhanli leiab, et kui puhkeks uus migratsioonikriis, kujuneks selle põhiliseks sihtmärgiks pigem Türgi, aga mitte Venemaa. EL on Türgiga sõlminud rändelepingu, mille kohaselt Türgi peatab sisserändajad, kes üritavad sattuda Euroopa Liitu, ja seab sisse põgenikelaagrid, mille eest hakkab saama EL-ilt kenakest kompensatsiooni.

Gürhanli usub, et kui Venemaa tõesti tahab EL-is migrantide abil kaost tekitada, peab ta hakatuseks oma mõju Türgis tugevdama.

Viimasel ajal üritab Türgi endale võetud tasakaalukunstniku rollist Venemaa ja Lääne vahel balansseerides taganeda. Türgil ei ole isegi järjekindlat peajoont Süüria suhtes. Mingil hetkel tuleb tal valida, kumma poole ta omaks võtab.

Türgi ei saatnud näiteks pärast Salisbury mürgitusjuhtumit Venemaa diplomaate riigist välja. Samas aga toetas ta ilmselt lääneriikide raketilööki.

Gürhanli arvates ei ole Türgi antud hetkel siiski huvitatud EL-iga sõlmitud migratsioonilepingu hülgamisest.

Putin, Rouhani ja Erdogan plaanivad tulevikku, Trump valmistub põgenemiseks>>

"See leping on ainsaks toimivaks kokkuleppeks Türgi ja EL-i vahelistes suhetes. See toetab tegelikult neid suhteid."

Soome siseminister Kai Mykkänen kinnitab, et "erandlik olukord", mis aastail 2015 – 2016 idapiiril tekkis, enam ei kordu.

"Me peame tõepoolest pidevalt selleks valmis olema, et Vene piir võib mingil põhjusel oma töörežiimi muuta, aga esialgu ei osuta sellele küll miski," ütleb ta. "Tulevikus võib muidugi alati midagi ootamatut juhtuda, kuid ma ei näe mingit erilist põhjust, mille pärast meil tuleks muret tunda, et oht kasvab."

Mykkänen kinnitab, et koostöö Venemaa ja Soome piirivalveteenistuste vahel sujub kenasti. Ta ütleb, et riigijuhid on teinud kõik selleks, et tihe vastastikune koostöö piirivalveteenistuste vahel pärast asetleidnud kriisi taas ladusalt laabuks.

Euroopa Liit ja Türgi jätkavad dialoogi väga rasketes tingimustes>>

Ta leiab, et sel juhul, kui Süürias kerkib uuesti rändelaine, võib Soome osaleda vahetult konfliktipiirkonnast lähtuvate pagulaste vastuvõtmises.

Mykkäneni arvates tuleb põhirõhk rändesüsteemis asetada pagulaste vastuvõtukvootide suurendamisele.

88
Tagid:
piir, varjupaigataotleja, pagulased, Soome, EL, Türgi, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega