USA rannavalve nõuab Venemaalt Kirdeväila

USA rannavalve nõuab Venemaalt Kirdeväila - seni veel heaga

211
(Uuendatud 19:13 15.04.2018)
Mõned päevad tagasi suhtles ajakirjanikega USA rannavalve ülemjuhataja admiral Paul Zukunft. Ameerika pressi huvitasid mõistagi rohkem kohalikud probleemid ja peamine tähelepanu pööratigi neile.

Irina Alksnis RIA Novostile

Näiteks nimetas admiral Mehhiko piirile müüri ehitamise ideed "lühinägelikuks". Tema arvates on piiritara tagajärjeks meremarsruutide populaarsuse kasv seniste maismaaradade asemel. Zukunfti skepsis on mõistetav — tulevikutrend tähendab rannavalvele lisaprobleeme.

Lisaks kirjeldas admiral oma ametkonna finantsprobleeme. Paljude aastate jooksul on struktuur olnud krooniliselt alarahastatud. Järgmiseks kaheks aastaks koostatud eelarve muutis olukorda paremaks, kuid nüüd tuleb selle abil lappida pikkade aastate jooksul tekkinud vajakajäämisi.

Venemaa ja USA vastasseis Arktikas — kurja juur peitub pisiasjades >>

Omaette probleemiks on jäälõhkujate ehitamise probleem. Alates meediast ja lõpetades riigi kõrgema juhtkonnaga on kõik Arktika hõlvamises Venemaast maha jäämise pärast sügavalt mures.

Urmas Paet üritas edutult veenda Põhjamaade saadikuid selles, et Venemaa-poolne Arktika hõivamine kujutab neile suurt ohtu, illustratiivne foto
© Sputnik / Ministry of Defence of the Russian Federation

Oluline roll on siin jäälõhkujate laevastikul. Sel ajal kui Venemaal on kasutusel 40 jäämurdjat ning käib uue põlvkonna laevade aktiivne ehitamine, on ameeriklastel lisaks ambitsioonikatele tulevikuplaanidele "rivis" vaid üks kuni kolm vastava klassi alust – sõltuvalt loendamismeetodist.

Uute laevade ehitamisplaani ajakava on küllaltki amorfne — esimese ehitust loodetakse alustada 2019. a. lõpus.

Võrdluseks võib kõrvale panna paar uudist Venemaalt. Näiteks lasti möödunud aasta septembris Peterburi Balti tehases vette jäämurdja "Siber", millest saab maailma võimsaim jäälõhkuja. Lisaks sellele ehitatakse tehases ka jäälaevastiku pealaeva — tuumajõul töötavat "Arktikat", samuti uue seeria teist alust "Ural". Jaanuaris lisandus Põhjalaevastikku uus diiselelektrilise jõuallikaga "Ilja Muromets".

Võib tekkida põhjendatud küsimus – mis on ühist USA raskustel Arktikas ja tema maailmavalitsuslikel ambitsioonidel?

Admiral teatas ajakirjanikele nagu muuseas – Ühendriikide arvates peaks Kirdeväil olema transpordikoridor, mis kogu maailmale avatud. Tavakeelde tõlgituna peaks see tähendama, et Venemaal tuleks oma strateegilisest ressursist müütilise "vabaturu" kasuks loobuda. Viimased aastakümned ei ole antud eksitava väljendi ja tema tegeliku sisu osas mingeid illusioone jätnud.

Vene Arktika: ema, mind ei pistetudki nahka >>

Nagu teada, on reaalsus Ameerika soovide ja unistustega vastuollu läinud. Venemaa mitte ainult ei teosta kõige aktiivsemal moel erinevaid arktilisi projekte, muutes selle üheks kõrgeima arenguperspektiiviga piirkonnaks riigis. Võimalik, et juba 2019. aastal keelatakse Kirdeväila kaudu Vene nafta, gaasi ja söe vedu välismaal valmistatud laevadel.

Vene Arktika: armuda ja tagasi tulla >>

Vähem oluline pole see, et Moskva rakendab tohutuid ressursse ja pingutusi regiooni kaitsevaldkonna arendamiseks. Seejuures kinnitas admiral Zukunfti kommentaar otseselt langetatud otsuse õigsust ning maailmapoliitika iidset printsiipi – kui sul on midagi väärtuslikku, vajad sa ka võimekust seda kaitsta.

Aastased jääkarupojad Sõtševo küla (Venemaa) haruldaste loomaliikide taastamiskeskuses
© Sputnik / Валерий Мельников

Samal ajal avaldab muljet ameeriklaste vankumatu usk, et maailmas peab kõik olema just nii, nagu nemad tahavad. Ilmsed vastuolud soovide ja võimaluste vahel ei hoia neid oma tahtmisi väljendamast, kusjuures mõningad väljaütlemised meenutavad vägagi varjatud ähvardust.

Näiteks märkis Zukunft, et "praegusel hetkel puudub plaan, mis näeks ette vaba laevaliiklust tagavate õppuste läbiviimist Arktikas."

Vaba laevaliikluse tagamine Venemaa territoriaalvesi läbivas Kirdeväilas? Ilmselt eeldatakse, et Moskva peaks "käesoleval hetkel plaanide puudumise üle" kergendatult hingama.

Putin: Terminali "Arktika värav" avamine on uus etapp Jamali hõlvamisel >>

Tõsi küll – on veel arvukalt faktoreid, mille tõttu ameeriklased arktilise võidujooksu kaotanud on – kuid ainuüksi ülalmainitud olukord jäälõhkujatega kutsub esile mõningase kahjurõõmu ja tuletab meelde vanasõna "suur tükk ajab suu lõhki."

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

211
Tagid:
laevastik, jäälõhkuja, majandus, Kirdeväil, Arktika, Venemaa, USA
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega