Kemerovo tragöödia

Kemerovolased tänavad tallinlasi

29
Kemerovo linnapea Ilja Seredjuk saatis Tallinna linnapea Taavi Aasale telegrammi, milles tänab tallinlasi kaastunde ja abivalmiduse eest seoses 25. märtsil toimunud ohvriterohke õnnetusega Zimnjaja Višnja kaubanduskeskuses. Tallinna linn on jätkuvalt valmis õnnetuses kannatada saanuid aitama.

TALLINN, 13. aprill — Sputnik. Tallinna linnapea Taavi Aas avaldas 28. märtsil kaastunnet Kemerovo linna rahvale ning teatas, et Tallinn on omalt poolt valmis osutama materiaalset ja praktilist abi kannatanud laste raviks ja rehabilitatsiooniks.

Kemerovo linnapea Ilja Seredjuk tänab kemerovolaste nimel linnapea Taavi Aasa ja kõiki tallinlasi toetuse ja kaastunde eest. Ta ütles, et nendel rasketel päevadel jagasid tallinlased kemerovolaste muret ning olid koos nendega, aidates nende vaimu tugevana hoida, mis on väga liigutav.

Tulekahju neljakorruselises Kemerovo kaubanduskeskuses Zimnjaja Višnja leidis aset pühapäeval, 25. märtsil, vahendas Sputnik Eesti. Tragöödia põhiversioonide seas on süütamine ja elektrilühis.

Raisakotkad: veel üks Kemerovo õppetund >>

Kaubanduskeskuse Zimnjaja Višnja hukkunute seas oli 41 last. Põlengu ohvriteks langes 64 inimest ja veel 67 on saanud kannatada. Haiglaravile viidi 14 inimest, sealhulgas kolm last.

Teisipäeval hommikul, 27. märtsil lendas Kemerovosse kohale Vladimir Putin. Ta asetas lilled kaubanduskeskuse hoone juures spontaanselt sündinud mälestusmärgile ja pidas maha tulekahju tagajärgede likvideerimisele pühendatud nõupidamise.

Kemerovo asekuberner Sergei Tsivilejv laskus põlvili, paludes linnaelanikelt Zimnjaja Višnja kaubanduskeskuses toimunud tragöödia eest andestust, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Hooletus ja hoolimatus: Putin Kemerovo tulekahjust >>

Ohvrite arvu poolest on see tulekahju Venemaal üks neljast suurimast saja aasta jooksul asetleidnust kõrvuti tulekahjudega Samaara miilitsajaoskonnas (1999. aastal, 57 ohvrit), Krasnodari krais Kamõševatskaja asula vanadekodus (2007. aastal, 63 ohvrit) ja Permis klubis Hromaja Lošad (2009. aastal, 153 ohvrit).

Kolmapäev, 28. märts oli seoses Kemerovo tragöödiaga kuulutatud ülevenemaaliseks leinapäevaks. Vastava määruse allkirjastas Vladimir Putin.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ütles oma pöördusmises, et Kemerovo kaubanduskeskuse põleng ei tohi korduda kuskil, seda enam ei tohi midagi sellist juhtuda Eestis, kirjutas Sputnik Eesti varem.

Eestis on kehtestatud nõuded, mille järgimine aitab õnnetusi ennetada – olgu need siis enesekontrolli aruanded, ehituslikud nõuded või tuleohutusseadeldiste nõue. Need nõuded ei ole mõeldud täitmiseks Päästeameti pärast, vaid selleks, et kaubanduskeskuses oleks inimestel turvaline, julge ja hea olla.

Kui tuleohutusteemast räägitakse, tuleohutusseadmed on töökorras-hooldatud, evakuatsiooniteed on vabad ja nii personal kui ostjad teavad kuidas käituda, siis on tõenäosus, et midagi Kemerovo õnnetuse sarnast Eestis juhtub, väga väike. Õnnetus on sel juhul varakult avastatud, inimesed majast päästetud ja päästjad saavad kiiresti alustada oma tööga – päästmisega. Õnnetust pole võimalik päästmisega ära hoida.

Kemerovo tragöödia>>

29
Tagid:
põleng, kaubanduskeskus, Taavi Aas, Kemerovo, Tallinn
Teema:
Kemerovo tragöödia (16)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega