Iraani, Venemaa ja Türgi presidendid: Hassan Rouhani, Vladimir Putin ja Recep Tayyip Erdoğan Ankaras

Putin, Rouhani ja Erdogan plaanivad tulevikku, Trump valmistub põgenemiseks

214
(Uuendatud 10:41 07.04.2018)
"Iraan, Venemaa ja Türgi plaanivad Süüria tulevikku, samal ajal kui Trump otsib riigist väljapääsu" – selline Washington Posti artikli pealkiri peegeldab suurepäraselt Lääne suhtumist Ankaras toimunud kolmepoolsesse kohtumisse.

Gevorg Mirzajan, Vene Föderatsiooni valitsuse juures asuva Finantsülikooli politoloogiaosakonna dotsent agentuurile RIA Novosti

Võib väljenduda veel täpsemalt – Iraan, Venemaa ja Türgi joonistavad uue Lähis-Ida kontuure – seni küll veel mõnevõrra skemaatiliselt.

Moskva, Ankara ja Teheran otsustasid takistada kõiki katseid "terrorismi vastu võitlemise sildi all uut poliitilist reaalsust konstrueerida" ning "väljendasid valmidust Süüria suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, samuti naabermaade rahvusvahelist julgeolekut õõnestavatele separatismikatsetele ühiselt vastu seista." Muidugi rõhutati ka Süüria-sisese dialoogi vajalikkust. Isegi iraanlased, kes Süürias saavutatud võidu viljade kellegagi jagamisest kuigi huvitatud pole, teatavad avalikult, et "Süüria kriis tuleb lahendada poliitiliste meetoditega."

Akkuyu tuumajaam: enam, kui majanduslikult kasulik projekt >>

Põhimõtteliselt oli kolmepoolse kohtumise eesmärgiks seisukohtade kooskõlastamine keerukas Süüria operatsioonis.

Õnneks ei vastandu Moskva, Teherani ja Ankara huvid Süürias olulisel määral – Venemaa õhujõud aitavad süürlastel ja iraanlastel riigi keskosas asuvate enklaavidega hakkama saada, Erdogan aga lahendas kurdide küsimuse Afrinis, tänades eraldi Venemaad ja Iraani nende "mõistva suhtumise eest". Seejuures lisas ta, et Türgi sõjaline aktsioon riigi põhjaosas kestab senikaua, kui kogu regioon kurdi mässulistest puhastatud on, kusjuures järgmiseks sihtmärgiks saab Manbij.

Presidentide  Hassan Rouhani, Ilham Alijevi ning  Vladimir Putini kohtumine Bakuus.
© Sputnik / Алексей Никольский

Siin muutub lugu huvitavaks. Viimase ajani oli Manbij ameeriklaste kontrolli all. Nende kohaloleku vastu Süürias protesteerisid paljud ning partisanirünnakute ja terroriaktide tagajärjel hukkunud Ameerika sõdurite arv on tõusuteel. Seepärast lõi ärimehest Trump vahetult kohtumise eel oma "kulud kokku" ja teatas kavatsusest väed Süüriast välja viia, kuna ISIS* on lõplikult võidetud.

Seejuures kummutas president sõna otseses mõttes mõni minut varem ISIS*e-vastase võitluse eriesindaja Brett McGurki poolt Washingtoni Rahuinstituudis tehtud avalduse, mille kohaselt: "Meie missioon Süürias on võita ISIS*. Ülesanne pole veel täidetud, kuid me viime selle kindlasti lõpule."

Putin saabus kahepäevasele visiidile Ankarasse >>

Kurdide kaitsmise kohustus anti üle noorele ja auahnele prantsuse presidendile Emmanuel Macronile. On ilmne, et sõjalise operatsiooni alustamine Manbiji linna vastu on Erdogani jaoks oluliselt lihtsam nüüd, mil prantslased selle kaitsmise ameeriklastelt üle võtsid.

Mis saab aga siis, kui missioon Süürias lõpule jõuab? Nagu Briti ajaleht The Times märgib, polnud kohtumise teemaks mitte sedavõrd Süüria tulevik, kui just kolme osapoole vahelised tihenevad suhted. Erilist huvi pakuvad Vene poliitikutele sidemed mitte niivõrd Teherani, kui just Ankaraga.

Erdogan teatab omalt poolt, et vaatamata kõikidele välisjõudude provokatsioonidele "karastus Vene-Türgi liit nagu teras!" Järgmiseks aastaks on plaanitud õhutõrjesüsteemide S-400 tarned, 2023. a. käivitatakse aga Akkuyu tuumaelektrijaam.

Erdogan demonstreeris kohtumisel oma sooje suhteid Vladimir Putiniga, nimetades teda pressikonverentsi alguses "oma kalliks sõbraks", Iraani kollegi aga "lugupeetud härraks".

Vaevalt sellest kaugeleulatuvaid järeldusi tasub teha – meie riikide vahel on pingekolletes piisavalt poliitilisi vastuolusid. Seepärast panustavad kogenud poliitikud hetkel mitte strateegilistele liitudele, vaid taktikalisele koostööle. Enim aitas olukorra kujunemisele kaasa Lääs, kes suutis rikkuda suhted nii Venemaa kui ka Türgiga.

Erdoğan: Türgi ei astu Venemaa vastu samme ainult "kahtlustuse põhjal" >>

Konflikt Lääne ja Ankara vahel ei piirdu ainult kurdide küsimusega – see pole taktikaline, vaid pigem strateegiline. Washington ei aktsepteerinud Erdogani ambitsioone islamimaailmas, Euroopale ei meeldinud Türgis loodav poliitiline režiim, mille lõpliku väljakujunemise järel kaovad Brüsselil võimalused Ankara otsuseid mõjutada.

Türgi ja Venemaa presidentide kohtumine
© Sputnik / Алексей Никольский

"Suhtumise" tulemuseks oli ülemöödunud aastal toimunud Lääneriikide riigipöördekatse Türgis, mida Ankara üheselt igasuguste punaste joonte ületamisena tõlgendas. Samal ajal oli Moskva erinevate väljaannete sõnul Erdoganile igati toeks.

Euroopa Liit ja Türgi jätkavad dialoogi väga rasketes tingimustes >>

Mõistagi ei ole rahvusvaheliste suhetes kohta tänulikkusele – Türgi üritab alati mitmel rindel mängida. Venemaa seisukoht – mitte sekkuda Ankara siseasjadesse ja arvestada Süürias ka Erdogani huvidega– garanteerib Türgi juhtkonna edasise toetuse riikidevahelistele headele suhetele.

Autori seisukohad ei pruugi kattuda toimetuse arvamusega.

*Venemaal ja paljudes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon

214
Tagid:
poliitika, tulevik, majandus, EL, Hassan Rouhani, Vladimir Putin, Recep Tayyip Erdoğan, Iraan, Ankara, USA, Türgi, Venemaa, Süüria
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega