Hiina kosmoselabor lagunes Maa atmosfääri sisenedes, illustreeriv foto

Hiina kosmoselabor lagunes Maa atmosfääri sisenedes

26
(Uuendatud 12:19 02.04.2018)
Orbiidilt kõrvale kaldunud Hiina kosmoselabor sisenes Maa atmosfääri umbes veerand nelja ajal öösel Eesti aja järgi ja purunes tükkideks, mis langesid Vaikse ookeani lõunaossa.

TALLINN, 2. aprill — Sputnik. Umbes kaheksa tonni kaaluv kosmoselabor Tiangong-1 võeti kasutusele 2011. aastal ja kaldus orbiidilt kõrvale juba kaks aastat tagasi, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

Hiina kosmoseagentuur (CMSEO) hoiatas juba möödunud neljapäeval, et Tiangong-1 siseneb Maa atmosfääri laupäeva ja esmaspäeva vahelisel ajal.

"See muutub hunnituks meteoorisajuks, mis liigub üle kauni tähistaeva Maa poole," lubas CMSEO teadaandes.

Baikonurilt startis rakett Sojuz-FG piloteeritava kosmoselaevaga >>

Kosmoselabor Tiangong-1 saadeti orbiidile 2011. aasta septembris, see lakkas toimimast 2016. aasta märtsis ja selle Maale kukkumiseks valmistuti juba mõnda aega. Asjatundjad kinnitasid, et Tiangong-1 ei tohiks Maale naastes kahju teha.

Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) märkis, et viimase 60 aasta jooksul on kontrollimatult Maale kukkunud ligi 6000 suurt objekti ja midagi hullu ei ole juhtunud. CMSEO hinnangul on tõenäosus, et keegi rohkem kui 200 grammi kaaluva meteoriidiga pihta saab üks 700 miljonile.

Palo: kosmos tuleb Maa peale tuua >>

2016. aasta septembris saatis Hiina orbiidile uue jaama Tiangong-2, mille ta loodab muuta 2022. aastaks mehitatud kosmosejaamaks.

Kosmoseseaduse vajalikkusest Eestis

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) uuringust selgus, et keskmiselt üks kosmoses kulutatud euro toob majandusele vähemalt kuus eurot tagasi, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti sügisel.

Euroopa parlamentide vahelise Kosmosekonverentsi (EISC) eesistujana korraldas Riigikogu rahvusvahelise kosmoseteemalise plenaaristungi Tallinnas, kus muuhulgas tõstatati küsimus, kas igal Euroopa riigil peaks olema oma kosmoseseadus. Mitmed riigid on selles suunas juba samme astunud.

Eestis võiks alata arutelu kosmoseseaduse vajalikkusest >>

"Rahvusvahelisi seadusi on selles valdkonnas endiselt vaja, kuid aina enam muutuvad olulisteks ka rahvuslikud seadused, mis keskenduvad iga üksiku riigi vajadustele," ütles EISC Eesti eesistumise esinaise Liisa Oviir.

26
Tagid:
kosmoselabor, Tiangong-1, Vaikne ookean, Maa, kosmos, Hiina