Rootsi vanglas 13 aastat alusetult kinni istunud soome mees sai 1,7 miljonit eurot hüvitist, illustreeriv foto

Süütuna Rootsi vanglas istunud soomlane sai 1,7 miljonit eurot hüvitist

170
(Uuendatud 18:25 31.03.2018)
Rootsis mõrva eest 13 aastat alusetult kinni istunud soome mees Kaj Linna sai Rootsi riigilt hüvitiseks 1,7 miljonit eurot.

TALLINN, 31. märts — Sputnik. Linna vabanes vanglast möödunud aasta suvel. Vabanemisele aitas kaasa 2004. aastal toimunud mõrva uurimise uuendamine. Süütult vanglas istunud mehele määrati hüvitiseks 18 miljonit Rootsi krooni ehk 1,7 miljonit eurot, vahendab portaal Eestinen viitega Expressenile.

Valgas hakkavad vangid head nõu saama >>

Soomest pärit Linnat on nimetatud Rootsis kõige kauem süütult kinni istunud meheks ja hüvitis on samuti kõige suurem.

Linna ja tema advokaadid olid algul taotlenud hüvitiseks 20-25 miljonit Rootsi krooni. 18 miljonit oli summa, mille juurde Linna lõpuks pidama jäi. Kõik osapooled olid sellega nõus ja õnnelikud. Linna kiitis eriti oma advokaati Thomas Magnussoni.

Suitsuvaba vangla kui ühiskonna mudel, illustratiivne foto
© Sputnik / Александр Кондратюк

Linna on asunud elama Kanaari saartele ja sõnab, et on oma mineviku juba seljataha jätnud ja õnnelik saadud hüvitise üle.

Praegu 56-aastane Linna mõisteti Rootsis 2004. aastal eluks ajaks vangi seoses Põhja-Rootsis Kalamarki külakeses toime pandud mõrvaga, kus maskiga röövel tappis ühe inimese ja peksis teist, et saada ligi kassakapile, kus oli paarsada eurot. Kohapeal leidus üks tunnistaja, kes väitis, et Linna oli planeerinud mõrva.

Linna pandi vangi, aga pärast seda hakkasid asja uurima ajakirjanikud, kes jõudsid järeldusele, et Linna ei saanud mõrva toime panna. Oma rolli mängis advokaat Thomas Magnusson, kes pani mängu ligi 20 000 eurot isiklikku raha, et palgata eradetektiivid asja uurima. Magnusson on tunnistanud, et Linna asja lahendamine on tema karjääri kõige tähtsam tegu.

Tegelikkuses oli tapmise taga kolm inimest, kellest ükski polnud Linna. Enne vangiminekut töötas Linna koka ja lotopiletite müüjana. Ta müüs ka kindlustust, tolmuimejaid ja kassakappe üle kogu Rootsi. Ühe sellise kassakapi müügi tõttu sattuski Linna kahtlusaluste hulka, kuna ostjaks oli olnud mõrvatud mees.

Eesti ja Soome prokurörid arutasid koostööplaane >>

Linna isa Valio Kaukosalo on pärit Vaasa ligidalt ning ema Leena Halonen on Helsingist. Enne laste sündi kavatses paar elama asuda Pariisi, ent raha sai tee peal otsa ja nad jäid elama Taani. Seal sündis ka Kaj. Kui poeg oli 2-aastane kolis pere Stockholmi ligidale, kus Kaj ja neli õde koolis käisid.

Pärast Kaj vangistamist surid tema vanemad mõlemad nelja kuu jooksul. Kaj ema matustel ei käinud, kuna see oleks tähendanud alandavaid protseduure.

1990-ndatel aastatel muutis Kaj oma nime Linna"ks oma toonase abikaasa nime järgi. Paaril oli kaks poega. Pärast vangistamist ei soovinud pojad enam isaga suhelda.

Vanglas hakkas Linna õppima hispaania keelt ja armus oma hispaania keele õpetajasse Petra Wullrich"isse, kellega koos oli tal unistus elama asuda Kanaaridele ja hakata pidama skorpionifarmi.

Kaks Eesti meest mõisteti Soomes korterivarguste eest vangi, illustratiivne foto
© Sputnik / Табылды Кадырбеков

2017. aastal vähenes Eesti vanglates ja arestimajades viibivate vangide arv 134 võrra (2016. aastal oli see 47 võrra suurenenud), vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti jaanuaris.

Aasta algul oli vange kokku 2841, aasta lõpul 2707. Aastaga suurenes vahistatute arv 30 võrra, ent süüdimõistetute arv vähenes 164 võrra.

Keskkriminaalpolitsei pidas kinni tuntud allilmaaliidri >>

Lisaks vangidele on vähenenud ka kuritegudes süüdi mõistetud kriminaalhooldusaluste arv. Aasta alguses oli hooldusaluseid kokku küll 4240 ja aasta lõpus 4392, kuid nende hulgas oli 229 väärteo eest karistatut, kes tegid üldkasulikku tööd. Väärteo üldkasulik töö oli varem politsei- ja piirivalveameti ülesanne, mis anti kriminaalhooldusosakondadele üle 1. jaanuaril 2017.

170
Tagid:
alusetult, süütu, vanglakaristus, hüvitis, vangla, Thomas Magnusson, Kaj Linna, Rootsi, Soome
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega