Kataloonia iseseisvumist toetaval meeleavaldus, illustreeriv foto

Puigdemonti lend: Kataloonia põgenev riigipea osutub pühaks ohvritalleks

87
(Uuendatud 18:28 31.03.2018)
"Riigipöörde õhutaja lend on lõppenud." Nimelt niiviisi kommenteeris Kataloonia hispaaniameelse partei Kodanikud esimees Albert Rivera sündimata Kataloonia vabariigi olematu presidendi Carles Puigdemonti vahistamist.

Gevorg Mirzajan, Venemaa Föderatsiooni valitsuse rahandusülikoli dotsent, RIA Novostile

Nendime: vabariigi, mida ei sündinud suuresti Puigdemonti süül, kes 2017. aasta oktoobris korraldas iseseisvusreferendumi ja sai võimaluse selle väljakuulutamiseks (elanikkond oli mobiliseeritud ning Lääs suhtus Hispaaniasse rahumeelsete meeleavaldajate Madridi käsul toimunud laialiajamisse äärmiselt kriitiliselt), kuid lõi araks ja jäi lõpliku otsusega venitama.

Kokkupõrge oli vältimatu — eksperthinnang Kataloonia konfliktile >>

Tulemusena pettusid katalaanid oma juhis ning Madrid tõmbas käima rahvusvahelise PR-kampaania, misjärel lihtsalt aktiveeris paragrahvi Kataloonias välispidise juhtimise kehtestamisest. Puigdemont põgenes seepeale Belgiasse. Tegelikku mõju Kataloonia asjadele tal seejärel enam ei olnud, küll aga kritiseeris ta järjepidevalt Hispaania valitsust, kasutades tõika, et tema Belgiast hispaanlastele väljaandmine oli raskendatud.

Saksa politsei kinnitas Puigdemonti kinnipidamist
© AP Photo / Julian Stratenschulte

Kusjuures Assange´i vastupidavust (kes juba kuuendat aastat istub Londonis Equadori saatkonnas) Puigdemontil ei jätkunud. Ta siirdus turneele mööda Euroopa riike ja oli sellega Saksamaa kaudu Belgiasse tagasi pöördudes lõpule jõudmas, kui jäi pihku Saksamaa politseile, kes võttis ta vahi alla. Räägitakse, et mitte ilma Hispaania eriteenistuste abita, kes paigutasid tema autosse kohatuvastusseadme ja poetasid vastavat infot sakslastele.

Täpsemalt öeldes küll esialgu taanlastele (kuid nood jäid kõhklema ega jõudnud kataloonlast oma territooriumil kinni nabida) ning hiljem juba ametivendadele Saksamaa LV-s, kes osutusid nobedamaks. Igal juhul on Saksamaa vahistamispaigana ideaalne – selle riigi õiguslikust vaatevinklist on Madridil kõige lihtsam Puigdemonti väljaandmist saavutada. Tõenäolise kohtu otsuse põhjal ähvardab Puigdemonti kuni 25 aastat vangistust.

Tõsi küll, sakslased kinnitavad, et otsust tema väljaandmise kohta ei langetata enne 1. aprilli. Pole välistatud, et oodata tuleb koguni maikuuni (formaalselt on Saksamaa võimudel väljandmisotsuse langetamiseks aega 60 päeva). Kuid eksperdid on veendunud, et mingeid seaduslikke takistusi väljaandmiseks ei ole. Ja ka Berliinil ei ole midagi Puigdemonti Madridile väljaandmise vastu.

"Hispaania – see on demokraatia, kus kehtib seaduse ülimuslikkus. Kataloonia kriis peab saama lahendatud Hispaania õigusruumi ja põhiseaduse raames," teatati Angela Merkeli kantseleist.

Kusjuures iroonia seisneb selles, et oma vangisistumisega võib Puigdemont tuua Kataloonia iseseisvusliikumisele märksa rohkem kasu kui oma juhtimisega.

Kataloonia referendum >>

Pärast oktoobrikuist referendumit kehtestas Hispaania Kataloonias oma keskvõimu otsevalitsemise kuni hetkeni, mil seal peaminister Mariano Rajoy sõnul ei saa "seadusekohaselt" valitust moodustatud. Kataloonia uued parlamendivalimised toimusid 2017. aasta detsembris ja lõppesid küll ebakindla, kuid siiski separatistlike erakondade võiduga (saades kolme peale 70 mandaati 135-st).

Aga möödunud on juba ligi kolm kuud, ent need erakonnad ei suuda seniajani Kataloonia juhti välja valida (mis on vältimatu tingimus Madridi keskvalitsuse vahetu võimu tühistamiseks ning volituste ja ühtlasi eelarve üle kontrolli tagasiandmiseks kohalikele jõududele. Kahekümne teisel märtsil ei suutnud Kataloonia separatistid järjekordselt (juba kolmandat korda) valikut teha – sellepärast, et väike separatistlik erakond CUP oli Jordi Turulli kandidatuuri vastu (väidetavalt ei vii tema programm iseseisva riigi loomiseni), ta kaotas valimised ühe häälega – 65 häält 64 vastu.

Neljas lähenemine läbimurdele pidanuks toimuma 24. märtsil, kuid seda ei juhtunud, kuna "tuli metsavaht ja kihutas kõik laiali". Kahekümne kolmandal märtsil lõppes ametlikult Hispaania juurdlus oktoobrisündmuste osas ja anti välja order Kataloonia endiste juhtide, sealhulgas välismaale pagenute vahistamiseks.

Hispaania ülemkohus teatas, et 13 endisele juhile esitatakse süüdistus mässu korraldamises. Ühtekokku aga on süüdistatud 25 inimest (mõnedele tavapäraselt korruptsiooniparagrahvi alusel). Tulemusena on Jordi Turull ja terve rida teisi Hispaanias viibivaid tuntud iseseisvuslasi samuti vahi alla võetud.

Hulk kogenud Hispaania poliitikuid kutsus otsekohe ametivõime üles meelt muutma ja iseseisvuslasi mitte puutuma. "Loodan, et kedagi neist istuma ei panda. Mõistan, et ujun vastuvoolu, aga ütlen siiski: me ei tohi isesisvusliikumist hävitada. Me peame neist üle olema," teatas Hispaania endine peaminister Felipe González.

Kümned tuhanded inimesed tulid välja meeleavaldusele Hispaania võimude tegevuse vastu. Nad avaldavad taas toetust ikka samale Puigdemontile – läbikukkujast on ta taas muutunud sümboliks. Riigivõim tegutses seekord küllaltki leebelt, eriti võrreldes rahva oktoobrikuise laialiajamisega. Hispaania võimud teatasid, et 25. märtsi meeleavalduse tagajärjel sai Barcelonas kannatada kõigest 92 inimest.

Tallinnas toimus Kataloonia iseseisvust toetav meeleavaldus >>

Siiski, Kataloonia iseseisvuse pooldajad loodavad, et Puigdemonti väljaandmine Hispaaniale mobiliseerib mitte ainult lihtinimesi, vaid ka poliitilist eliiti. Et nood lõpetavad viimaks põtkimise, ühinevad ja moodustavad piirkonna iseseisva valitsuse. Tegelikult ongi see protsess juba alanud. Kataloonia parlamendi spiiker Roger Torrent on juba kutsunud üles looma "laialdast sotsiaalset ja demokraatlikku rinnet õiguste ja vabaduste kaitseks".

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

87
Tagid:
poliitika, referendum, vahistamine, iseseisvus, Carles Puigdemont, kataloonia, Hispaania, Saksamaa
Teema:
Kataloonia referendum (43)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega