Ukraina pealinn Kiiev

Ukraina nõuab Schröderi karistamist Nord Streami eest

47
(Uuendatud 14:17 21.03.2018)
Berliin tõrjub tagasi projekti Nord Stream vastaste rünnakuid: Ukraina nõuab selle eest endise kantsleri Gerhard Schröderi karistamist, poolakad aga näevad ohtu sakslaste ja venelaste koostöös.

TALLINN, 20. märts — Sputnik, Aleksei Toom. Saksamaa kantsler Angela Merkel "ei näe põhjust" oma eelkäija Gerhard Schröderi karistamiseks koostöö eest Venemaa energiakompaniidega. Sellest teatas kantsleri ametlik esindaja, kommenteerides Ukraina nõudmist karistada Moskva "peamist liitlast" eeskätt gaasijuhtne Nord Stream arendamise eest.

Gaasisurve: Saksamaa Nord Stream 2-st ei loobu >>

"EL… peab võtma tarvitusele meetmed niisuguste inimeste vastu, sest nad jätkavad projektide, Venemaa projektide arendamist, mida toetatakse Venemaa ettevõtete poolt, mis kuuluvad EL-i sanktsioonide alla ja mida kasutatakse praegu vahendina Venemaa sekkumise mõttes Euroopa Liidu asjadesse," selgitas üsna segaselt Deutsche Welle ajakirjanikule nõuet Schröderit karistada Ukraina välisminister Pavlo Klimkin oma Brüsseli-visiidi ajal. Minister Klimkin nimetas kohe ameeriklaste Wall Street Journali järel Schröderit "kõige tähtsamaks Venemaa lobistiks" Euroopas ja teda tsiteerisid peaaegu kõik Euroopa väljaanded.

Berliin ei ole Kiievi avaldustele erilist tähelepanu pööranud, märkides lühidalt, et endist kantslerit Gerhard Schröderit selle eest, et ta jätkab koostööd Venemaa energeetikavaldkonna ettevõtetega, karistama ei hakata. Schröder oli omal ajal üheks gaasijuhtme Nord Stream projekti "käimalükkajaist", nüüd aga kuulub ta Venemaa riigiettevõtte Rosneft nõukokku.

Saksamaa riigijuhid eeldavad, et selle Kiievi kummalise nõudmise võib julgesti ühitada eelnevalt esitatud USA ähvardustega Venemaa energiaprojektides, ennekõike muidugi projektis Nord Stream 2 osalevate Euroopa ettevõtete aadressil.

Saksamaa kantsler Angela Merkel
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Vaid üks riik võib Nord Stream 2 takistada >>

Merkel suundus Poolaga asju klaariks rääkima

Rajatav gaasijuhe kujunes üheks kantsler Merkeli ja Poola juhtkonna vaheliste läbirääkimiste teemaks Saksamaa riigijuhi visiidil Varssavisse 19. märtsil. Poola jääb EL-is peamiseks Nord Streami vastaseks.

Eile nentis Angela Merkel dialoogi arendamise vajalikkust Poolaga, kes viimastel aastatel on suutnud rikkuda suhted mitte ainult Saksamaaga, vaid peaaegu kogu Lääne-Euroopaga tervikuna. Kantsler, nagu teatab agentuur Reuters, märkis vajadust evida Venemaa ja Hiina suhtes ühtset poliitikat, mis usutavasti puudutab ka hinnanguid projekti Nord Stream arenguperspektiivile.

Ainsaks asjaks, mis hõivab Poola välispoliitika juhte samavõrd tugevalt kui suhete rikkumine Brüsseliga, jääb "Kremli regionaalsete plaanide paljastamine". Niisuguses toonis ironiseerib agentuur Bloomberg Jarosław Kaczyński poolt juhitava Poola valitseva partei Õigus ja Õiglus välispoliitika üle. Jutt käib eelkõige poolakate protestidest Vene-Saksa gaasijuhtme Nord Stream 2 projekti vastu.

Mures venelaste ja sakslaste koostöö pärast

Nagu teatas portaal UAwire, on Poola Seimi marssal Marek Kuchciński kohe riigi peaministri Mateusz Morawiecki järel võrrelnud gaasijuhtme Nord Stream 2 paigaldamist Venemaa okupatsiooniga Ukrainas, mis jääb kaitestuks Moskva "sõjalise agressiooni ees".

Riigikogu esimees Eiki Nestor
© Фото : из архива Парламента Эстонии : Eiki Nestor

Leedu, Läti ja Poola allkirjastasid avalduse Nord Stream 2 vastu >>

"Me oleme väga mures teise Nord Streami projekti pärast, mida teostatakse venelaste ja sakslaste poolt. Ma rõhutan: venelaste poolt koos sakslastega. See on oht meile kõigile," ütles Kuchciński hiljuti Balti riikide kolleegidega toimunud kohtumise tulemusi kommenteerides.

Eesti, Läti ja Leedu valitsusjuhid toetasid Poolat tema konfliktis Brüsseliga, kuid hoidusid kõrvale Nord Stream 2 asjus solidaarsuse ilmutamisest, Varssavil tuli piirduda rahvusriikide parlamentide esimeeste allkirjadega. Kusjuures ettevaatlik Eesti spiiker Eiki Nestor üritas edutult vältida allakirjutamist ühisele avalikule kirjale, mis tegelikult vastandab teineteisele Balti riikide valitsuste ja parlamentide seisukohad.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Brüsseli juristid võitlevad Nord Stream 2 ümber >>

47
Tagid:
majandus, gaasijuhe, gaas, Nord Stream 2, Pavlo Klimkin, Angela Merkel, Gerhard Schröder, Balti riigid, Poola, Saksamaa, Venemaa, Ukraina
Teema:
Gaas - perspektiivne energia (142)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega