Ukraina riik kui konventsioonide rikkuja, illustreeriv foto

Ukraina riik rahvusvahelise kurjategija rollis

179
(Uuendatud 08:43 22.03.2018)
Maidani-järgne Ukraina on saanud mitmes valdkonnas pioneeriks. Mitte kellelgi pole senimaani õnnestunud paari aastaga langeda arenenud elatustasemega riigist aafrikalikku viletsusse.

Olga Suhharevskaja, õigusteadlane, välispoliitika magister – teabeagentuurile Sputnik

Mitte keegi ei ole ilma sõda kuulutamata naaberriigiga sõdinud. Mitte keegi ei ole pääsenud Euroopa Liitu, lõhkudes kultuurikeskusi ja tõkestades Euroopa riikide diplomaatilisi missioone.

Ukrainas ei lase politsei venemaalasi valimistele >>

Diplomaatiliste missioonide suhtes pole Ukraina "inimõiguslased" ometi sugugi ükskõiksed. Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste päeval leidis Venemaa saatkonna ja konsulaatide juures aset tõeline neonatside kontsert ning Ukraina riik keelas ametlikult Venemaa kodanike hulgas hääletamise läbiviimise.

Seadustatud banditism

Valimiste päeval Venemaa diplomaatilistele esindustele ligipääsu tõkestamisest teatasid rahvuslased juba ammu. Paremsektor Azov, Vabadus ja teised äärmuslikud neonatslikud ühendused võtsid aegsasti Ukrainas viibivaid Venemaa kodanikke hirmutada, ähvardades neid karistusmeetmetega kuni füüsilise arveteõienduseni välja.

Aga kuivõrd tänases Ukraina riigis on raske äärmuslasi võimudest eristada, ühines valimiste läbikukutamisega ka riik. Nagu teatas oma Twitteri-kontol Ukraina välisminister Pavlo Klimkin, saadeti Venemaa välisministeeriumile noot: "1. Otsustav protest Venemaa presidendivalimiste vastu Krimmi territooriumil. On hoiatatud katsete eest Donbassi territooriumil valimisi korraldada."

Tõkestamisprotsessi lülitus parlament. Valimistepäeva eelõhtul võttis Ülemraada vastu pöördumise rahvusvahelise üldsuse poole seoses ettevalmistustega Venemaa presidendivalimisteks ajutiselt okupeeritud territooriumil – Krimmis ja Sevastopolis –, kus kutsuti üles mitte tunnistama Venemaa valimiste legitiimsust.

Kiiev "pattude andestaja" rollis >>

Lõpuks, 17. märtsil teatas siseminister Arsen Avakov, et "Venemaa dilpomaatiliste asutuste valverežiim Ukraina territooriumil Kiievis, Harkivis, Odessas ja Lvivis ei näe ette Venemaa kodanike ligipääsu nendele objektidele valimispäeval hääletamiseks."

Mis tähendab, et Venemaa saatkondade ja konsulaatide kaitsmise asemel kuulutasid julgeolekujõud välja nende blokaadi.

Niinimetatud valve kujutas endast diplomaatilisi esindusi kiivalt valvanud rahvuslaste seltskonda, kelle puhul polnud vähimalgi määral välistatud ei kodanike kallal vägivallatsemine ega diplomaatide sõidukite lõhkumine ega oht terrorirünnakuteks.

Aga valimiskast lihtsalt avanes

Kiievi agressiivsete ja seadusevastaste sammude tegelikest põhjustest kõneles Venemaa välisministeeriumi spiiker Maria Zahharova, märkides, et "Venemaa kodanikud, kes olid nõuks võtnud Ukrainas hääletada, näevad oma silmaga, mis seal toimub. Sest nende valik on olnud ilmselge. Niisugust tahteavalduse tulemust ei olnud Kiievi võimudel kuidagi võimalik ära korraldada."

Märkigem, et Ukrainas on konsulaadis arvel 72 000 Venemaa kodanikku.

Lääs on rahul natsismi ja dekommuniseerimisega Ukrainas
© Sputnik / Александр Максименко

Võib oletada, et Kiievi režiim lootis ka vastumeetmetele Venemaa poolt. Venemaa teritooriumil viibib praegu 3,37 miljonit Ukraina kodanikku. Ja vaevalt küll nende poolehoid olemasolevale Kiievi võimule kuulub. Nende äralõikamine, seda koos Donbassi elanikega, tulevastest valimistest Ukrainas võib valijaskonna üldpilti valitseva režiimi huvide osas järsult muuta.

Aga nagu öeldakse, ei jõuta ära oodata. Ajakirjanike küsimustele vastates märkis Venemaa taasvalitud president Vladimir Putin, et "see on lubamatu olukord, see on kõigi üldtunnustatud rahvusvaheliste normide rikkumine. Aga Venemaa sellele millegagi vastama ei hakka. Meie jaoks on Ukraina ja ukraina rahvas vennasrahvaks, ma olen seda alati ütelnud ja me ei hakka mingitele piirangutele vastama, vaid vastupidi: me teeme kõik selleks, et ukrainlased tunneksid end Venemaal nagu kodus."

Ukraina sai NATO kandidaatriigiks >>

Tõe otsinguil

Puhkenud diplomaatilise skandaali puhul on kumbki osapool kaasanud rahvusvahelisi organisatsioone. Lisaks Ukraina julgeolekuteenistuse eelmainitud määrusele Venemaa valimiste mittetunnistamise kohta läkitas Ukraina esindaja ÜRO-s Volodõmõr Jeltšenko ÜRO peasekretärile, ÜRO Julgeolekunõukogu esimehele ja ÜRO liikmesriikidele kirja sõnumiga: "Venemaa presidendivalimiste läbiviimine okupeeritud Krimmis rikub ÜRO põhikirja."

Inimõiguste volinik Venemaal Tatjana Moskalkova omakorda pöördus seoses venemaalaste mittelubamisega valimisjaoskondadesse Ukrainas ÜRO, OSCE, Euroopa Nõukogu, ODIHIR-i ja ülemaailmse ombudsmanide ühenduse poole. Venemaa välisministeerium nõudis ÜRO-lt ja OSCE-lt hinnangu andmist Ukraina võimude tegevusele.

Nagu välisministeeriumi avalduses öeldakse, on "niisugused sammud ennekuulmatud ega sobi kokku üldkehtiva ettekujutusega tsiviliseeritud riikidest… Loodame, et Kiievi sammud pälvivad ÜRO, OSCE ja teiste autroriteetsete rahvusvaheliste struktuuride põhimõttelise hinnangu."

OSCE vastus on juba kõlanud. OSCE Parlamentaarse Assamblee esindajad saatsid Kiievi ametlikele võimudele kirja palvega olukorras seoses Ukraina territooriumil viibivate Venemaa kodanike takistamise ja piiramisega nende põhiseadusliku õiguse teostamisel selgust saada. Samal ajal teatas OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo, et "seoses rahvusvaheliste standardite või kokkulepete puudumisega välismaal toimuvatel valimistel hääletamise tagamise kohta… määratakse niisugused valimisprotsessid kindlaks kahepoolsete kokkulepetega kahe asjaosalise riigi vahel."

Viini konventsiooni rikkumine

OSCE "inimõiguste kaitsjad" on ilmselgelt oma käed puhtaks pesnud. Tõsi, diplomaatiliste suhete Viini konventsioonis valimiste korraldamisest otseselt ei räägita. Ent see-eest räägitakse seal oma ülesannete täitmisest diplomaatiliste esinduste poolt. Vastavalt konventsiooni artiklile 3 kätkevad diplomaatiliste esinduste funktsioonid eeskätt akrediteeritud riigi esindamist asukohariigis ja akrediteeritud riigi ning tema kodanike huvide kaitsmist asukohariigis. Valimiste korraldamine diplomaatilise esinduse territooriumil tähendabki riigi huvide esindamist tema kodanike valimisõiguse teostamise tagamiseks.

Viini konventsioon konsulaarsuhete kohta, aga valimised toimuvadki nimelt konsulaatides, räägib sellest, et "konsulaatide ametnikud võivad vabalt suhelda esindatava riigi kodanikega ja omada ligipääsu nendele. Esindatava riigi kodanikel on samasugune vabadus selles, mis puudutab suhtlust esindatava riigi konsulaarametnikega ja ligipääsu neile."

Venemaa diplomaatilisi esindusi tõkestades rikkusid Ukraina võimud avalikult Venemaa kodanike ja konsulaartöötajate õigust suhtlusvabadusele.

Ja lõpuks, vähesed on selle dokumendiga tuttavad, kuid on olemas konventsioon vastavate isikute, sealhulgas diplomaatiliste agentide vastaste kuritegude ennetamise ja karistamise kohta, mis määratleb kuriteona "rahvusvahelise kaitse all oleva isiku tapmise, röövimise või muu isikuvastase kuriteo, vägivaldse rünnaku rahvusvahelise kaitse all oleva isiku tööruumile, eluruumile või transpordivahenditele, mis võib ohustada isikut või ohustada tema vabadust." Selle konventsiooni kohaselt on Ukraina kohustatud omavolitsejaid karistama. Kuid 18. märtsil esines Ukraina riik ise kurjategija rollis.

"Kasige koju!" — kuidas Ukraina töölisi Euroopas vastu võetakse >>

Kas see on rahvusvahelistes organisatsioonides teadmata? Vaevalt küll. Selge see, et tegemist on katsega taas kord geopoliitilise konjunktuuri nimel Kiievi-poolse rahvusvahelise õiguse rikkumise ees silm kinni pigistada. Sellegipoolest ei lähe Venemaa Föderatsiooni pöördumised rahvusvaheliste organisatsioonide poole asjatult kaotsi. Geopoliitilisel konjunktuuril, nagu teada, on omadus muutuda. Nagu ka riigis valitseval võimul.

Varem või hiljem saab see Kiievi režiimi poolne rahvusvahelise õiguse rikkumine asjakohase hinnangu.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

179
Tagid:
poliitika, rikkumine, kuritegevus, majandus, presidendivalimised, Ukraina Ülemraada, EL, Ukraina, Krimm, Venemaa