Ukraina riik kui konventsioonide rikkuja, illustreeriv foto

Ukraina riik rahvusvahelise kurjategija rollis

184
(Uuendatud 08:43 22.03.2018)
Maidani-järgne Ukraina on saanud mitmes valdkonnas pioneeriks. Mitte kellelgi pole senimaani õnnestunud paari aastaga langeda arenenud elatustasemega riigist aafrikalikku viletsusse.

Olga Suhharevskaja, õigusteadlane, välispoliitika magister – teabeagentuurile Sputnik

Mitte keegi ei ole ilma sõda kuulutamata naaberriigiga sõdinud. Mitte keegi ei ole pääsenud Euroopa Liitu, lõhkudes kultuurikeskusi ja tõkestades Euroopa riikide diplomaatilisi missioone.

Ukrainas ei lase politsei venemaalasi valimistele >>

Diplomaatiliste missioonide suhtes pole Ukraina "inimõiguslased" ometi sugugi ükskõiksed. Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste päeval leidis Venemaa saatkonna ja konsulaatide juures aset tõeline neonatside kontsert ning Ukraina riik keelas ametlikult Venemaa kodanike hulgas hääletamise läbiviimise.

Seadustatud banditism

Valimiste päeval Venemaa diplomaatilistele esindustele ligipääsu tõkestamisest teatasid rahvuslased juba ammu. Paremsektor Azov, Vabadus ja teised äärmuslikud neonatslikud ühendused võtsid aegsasti Ukrainas viibivaid Venemaa kodanikke hirmutada, ähvardades neid karistusmeetmetega kuni füüsilise arveteõienduseni välja.

Aga kuivõrd tänases Ukraina riigis on raske äärmuslasi võimudest eristada, ühines valimiste läbikukutamisega ka riik. Nagu teatas oma Twitteri-kontol Ukraina välisminister Pavlo Klimkin, saadeti Venemaa välisministeeriumile noot: "1. Otsustav protest Venemaa presidendivalimiste vastu Krimmi territooriumil. On hoiatatud katsete eest Donbassi territooriumil valimisi korraldada."

Tõkestamisprotsessi lülitus parlament. Valimistepäeva eelõhtul võttis Ülemraada vastu pöördumise rahvusvahelise üldsuse poole seoses ettevalmistustega Venemaa presidendivalimisteks ajutiselt okupeeritud territooriumil – Krimmis ja Sevastopolis –, kus kutsuti üles mitte tunnistama Venemaa valimiste legitiimsust.

Kiiev "pattude andestaja" rollis >>

Lõpuks, 17. märtsil teatas siseminister Arsen Avakov, et "Venemaa dilpomaatiliste asutuste valverežiim Ukraina territooriumil Kiievis, Harkivis, Odessas ja Lvivis ei näe ette Venemaa kodanike ligipääsu nendele objektidele valimispäeval hääletamiseks."

Mis tähendab, et Venemaa saatkondade ja konsulaatide kaitsmise asemel kuulutasid julgeolekujõud välja nende blokaadi.

Niinimetatud valve kujutas endast diplomaatilisi esindusi kiivalt valvanud rahvuslaste seltskonda, kelle puhul polnud vähimalgi määral välistatud ei kodanike kallal vägivallatsemine ega diplomaatide sõidukite lõhkumine ega oht terrorirünnakuteks.

Aga valimiskast lihtsalt avanes

Kiievi agressiivsete ja seadusevastaste sammude tegelikest põhjustest kõneles Venemaa välisministeeriumi spiiker Maria Zahharova, märkides, et "Venemaa kodanikud, kes olid nõuks võtnud Ukrainas hääletada, näevad oma silmaga, mis seal toimub. Sest nende valik on olnud ilmselge. Niisugust tahteavalduse tulemust ei olnud Kiievi võimudel kuidagi võimalik ära korraldada."

Märkigem, et Ukrainas on konsulaadis arvel 72 000 Venemaa kodanikku.

Lääs on rahul natsismi ja dekommuniseerimisega Ukrainas
© Sputnik / Александр Максименко

Võib oletada, et Kiievi režiim lootis ka vastumeetmetele Venemaa poolt. Venemaa teritooriumil viibib praegu 3,37 miljonit Ukraina kodanikku. Ja vaevalt küll nende poolehoid olemasolevale Kiievi võimule kuulub. Nende äralõikamine, seda koos Donbassi elanikega, tulevastest valimistest Ukrainas võib valijaskonna üldpilti valitseva režiimi huvide osas järsult muuta.

Aga nagu öeldakse, ei jõuta ära oodata. Ajakirjanike küsimustele vastates märkis Venemaa taasvalitud president Vladimir Putin, et "see on lubamatu olukord, see on kõigi üldtunnustatud rahvusvaheliste normide rikkumine. Aga Venemaa sellele millegagi vastama ei hakka. Meie jaoks on Ukraina ja ukraina rahvas vennasrahvaks, ma olen seda alati ütelnud ja me ei hakka mingitele piirangutele vastama, vaid vastupidi: me teeme kõik selleks, et ukrainlased tunneksid end Venemaal nagu kodus."

Ukraina sai NATO kandidaatriigiks >>

Tõe otsinguil

Puhkenud diplomaatilise skandaali puhul on kumbki osapool kaasanud rahvusvahelisi organisatsioone. Lisaks Ukraina julgeolekuteenistuse eelmainitud määrusele Venemaa valimiste mittetunnistamise kohta läkitas Ukraina esindaja ÜRO-s Volodõmõr Jeltšenko ÜRO peasekretärile, ÜRO Julgeolekunõukogu esimehele ja ÜRO liikmesriikidele kirja sõnumiga: "Venemaa presidendivalimiste läbiviimine okupeeritud Krimmis rikub ÜRO põhikirja."

Inimõiguste volinik Venemaal Tatjana Moskalkova omakorda pöördus seoses venemaalaste mittelubamisega valimisjaoskondadesse Ukrainas ÜRO, OSCE, Euroopa Nõukogu, ODIHIR-i ja ülemaailmse ombudsmanide ühenduse poole. Venemaa välisministeerium nõudis ÜRO-lt ja OSCE-lt hinnangu andmist Ukraina võimude tegevusele.

Nagu välisministeeriumi avalduses öeldakse, on "niisugused sammud ennekuulmatud ega sobi kokku üldkehtiva ettekujutusega tsiviliseeritud riikidest… Loodame, et Kiievi sammud pälvivad ÜRO, OSCE ja teiste autroriteetsete rahvusvaheliste struktuuride põhimõttelise hinnangu."

OSCE vastus on juba kõlanud. OSCE Parlamentaarse Assamblee esindajad saatsid Kiievi ametlikele võimudele kirja palvega olukorras seoses Ukraina territooriumil viibivate Venemaa kodanike takistamise ja piiramisega nende põhiseadusliku õiguse teostamisel selgust saada. Samal ajal teatas OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo, et "seoses rahvusvaheliste standardite või kokkulepete puudumisega välismaal toimuvatel valimistel hääletamise tagamise kohta… määratakse niisugused valimisprotsessid kindlaks kahepoolsete kokkulepetega kahe asjaosalise riigi vahel."

Viini konventsiooni rikkumine

OSCE "inimõiguste kaitsjad" on ilmselgelt oma käed puhtaks pesnud. Tõsi, diplomaatiliste suhete Viini konventsioonis valimiste korraldamisest otseselt ei räägita. Ent see-eest räägitakse seal oma ülesannete täitmisest diplomaatiliste esinduste poolt. Vastavalt konventsiooni artiklile 3 kätkevad diplomaatiliste esinduste funktsioonid eeskätt akrediteeritud riigi esindamist asukohariigis ja akrediteeritud riigi ning tema kodanike huvide kaitsmist asukohariigis. Valimiste korraldamine diplomaatilise esinduse territooriumil tähendabki riigi huvide esindamist tema kodanike valimisõiguse teostamise tagamiseks.

Viini konventsioon konsulaarsuhete kohta, aga valimised toimuvadki nimelt konsulaatides, räägib sellest, et "konsulaatide ametnikud võivad vabalt suhelda esindatava riigi kodanikega ja omada ligipääsu nendele. Esindatava riigi kodanikel on samasugune vabadus selles, mis puudutab suhtlust esindatava riigi konsulaarametnikega ja ligipääsu neile."

Venemaa diplomaatilisi esindusi tõkestades rikkusid Ukraina võimud avalikult Venemaa kodanike ja konsulaartöötajate õigust suhtlusvabadusele.

Ja lõpuks, vähesed on selle dokumendiga tuttavad, kuid on olemas konventsioon vastavate isikute, sealhulgas diplomaatiliste agentide vastaste kuritegude ennetamise ja karistamise kohta, mis määratleb kuriteona "rahvusvahelise kaitse all oleva isiku tapmise, röövimise või muu isikuvastase kuriteo, vägivaldse rünnaku rahvusvahelise kaitse all oleva isiku tööruumile, eluruumile või transpordivahenditele, mis võib ohustada isikut või ohustada tema vabadust." Selle konventsiooni kohaselt on Ukraina kohustatud omavolitsejaid karistama. Kuid 18. märtsil esines Ukraina riik ise kurjategija rollis.

"Kasige koju!" — kuidas Ukraina töölisi Euroopas vastu võetakse >>

Kas see on rahvusvahelistes organisatsioonides teadmata? Vaevalt küll. Selge see, et tegemist on katsega taas kord geopoliitilise konjunktuuri nimel Kiievi-poolse rahvusvahelise õiguse rikkumise ees silm kinni pigistada. Sellegipoolest ei lähe Venemaa Föderatsiooni pöördumised rahvusvaheliste organisatsioonide poole asjatult kaotsi. Geopoliitilisel konjunktuuril, nagu teada, on omadus muutuda. Nagu ka riigis valitseval võimul.

Varem või hiljem saab see Kiievi režiimi poolne rahvusvahelise õiguse rikkumine asjakohase hinnangu.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

184
Tagid:
poliitika, rikkumine, kuritegevus, majandus, presidendivalimised, Ukraina Ülemraada, EL, Ukraina, Krimm, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega