Angela Merkel vannutati neljandaks ametiajaks Saksa liidukantsleriks

Merkel vannutati neljandaks ametiajaks Saksa liidukantsleriks

39
(Uuendatud 15:51 14.03.2018)
Angela Merkel andis pärast ametisse valimist parlamendis Saksa liidukantslerina ametivande, alustades neljandat ametiaega valitsusjuhina.

TALLINN, 14. märts — Sputnik. Bundestagi seadusandjad toetasid hommikul Merkeli ametissekinnitamist häältega 364 poolt ja 315 vastu, üheksa saadikut jäi erapooletuks. Seejärel nimetas president Frank-Walter Steinmeier Merkeli ametlikult kantsleriks, millele järgnes Merkeli ametisse vannutamine bundestagi ees, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

Merkel võitis neljanda ametiaja >>

Naeratav Merkel (63) ütles parlamendihääletuse järel, et aktsepteerib hääletustulemusi. Teiste seas olid bundestagis tähtsal hääletusel kohal kantsleri abikaasa Joachim Sauer (68) ja ema Helind Kasner (89).

Angela Merkel võitis neljanda ametiaja
© AFP 2019 / Kay Nietfeld

Alates 2005. aasta sügisest Saksa kantslerina tegutseva Merkeli kinnitab ametlikult ametisse president Frank Walter-Steinmeier ning kantsler annab seejärel Eesti aja järgi kolmapäeva keskpäeval ametivande.

Koos Merkeliga astub ametisse tema kristlike demokraatide (CDU), selle sõsarpartei CSU ja sotsiaaldemokraatide (SPD) koalitsioonivalitsus.

CDU-l on lisaks Merkelile valitsuses kuus ministrikohta, SPD-l samuti kuus ning CSU-l mõjuvõimas siseministri ametikoht.

Merkeli neljanda valitsuse tähtsamate ministritena alustavad tööd välisminister Heiko Maas (SPD), siseminister Horst Seehofer (CSU), rahandusminister Olof Scholz (SPD) ja kaitseminister Ursula von der Leyen (CDU).

Sotsiaaldemokraadid lähevad Merkeliga koalitsioonikõnelustele >>

Kantsleri jaoks tähendab hääletus ligi pool aastat kestnud vaevarikka valitsuse moodustamise protsessi lõppu. Merkel üritas 24. septembri parlamendivalimiste järel, mis andsid CDU-le alates 1949. aastast väikseima häältesaagi, esmalt valitsust moodustada turuliberaalsete Vabade Demokraatide (FDP) ja rohelistega, kuid see nurjus ning ta oli sunnitud pöörduma SPD poole, kes oli esialgu lubanud opositsiooni minna.

Viimase 13 aasta jooksul juba kolmas CDU ja SPD suur koalitsioon ei ole Saksamaal populaarne ning SPD ajutine esimees Scholz märkis sel nädalal kuivalt, et võimuliit ei alusta "armastusabieluna".

Sarnaselt CDU-le tegi ka SPD sügisestel valimistel oma sõjajärgse ajaloo nõrgima tulemuse ning märkimisväärne osa erakonnast on endiselt suurele koalitsioonile vastu.

Koalitsioon sai suuresti teoks vajaduse tõttu vältida ennetähtaegseid valimisi, mis võinuks suurendada valimistel kolmanda tulemuse teinud parempopulistliku erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) toetust. AfD-l on 709-kohalises bundestagis 92 kohaga suuruselt kolmas fraktsioon.

CDU-l ja CSU-l on kokku 246 ja SPD-l 153 saadikukohta. Tegemist oli esimese korraga Saksamaa Teise maailmasõja järgses ajaloos, kui üleriigilisse parlamenti pääses paremäärmuslikuks peetav erakond.

Merkeli uue valitsuse poliitika aluseks võetav koalitsioonilepe on 177 lehekülje pikkune ja SPD endise esimehe Martin Schulzi algatusel sisaldab see nõudmist, et valitsuse ametiaja poolel teel kahe aasta pärast tuleb kokkulepped üle vaadata ja alliansi tegevusele hinnang anda.

Saksa ühismeedias võimutses valimiste eel paremäärmuslik AfD >>

Euroopa Liit on leppes kesksel kohal. Parteid on otsustanud toetada EL-i ambitsioonikat reformialgatust, mida veab Prantsuse president Emmanuel Macron.

Nad peavad vajalikuks tugevdada EL-i välis- ja kaitsepoliitikat ning on valmis suurendama Saksamaa panust EL-i eelarves.

Koalitsioonileppes tõotatakse "tihedat partnerlust Prantsusmaaga, tugevdada ja reformida eurotsooni, et euro globaalsetele kriisidele paremini vastu peaks".

Toetatakse ka Euroopa Valuutafondi loomist, et riikidele kriisi olukorras raha laenata, kuid Macroni eurotsooni investeerimiseelarve ideesse suhtutakse ettevaatlikult.

Bundestagi hoone Berliinis
© REUTERS / Fabrizio Bensch

Macroni eurotsooni rahandusministri ettepanekut leppes ei mainita.

Saksa uuel valitsusel on kavas suurendada riiklikke investeeringuid, ent säilitada eelarvetasakaal ja hoiduda maksutõusudest.

Valitsusel on kasutada 45 miljardit eurot, nii et mõlema leeri ühisel nõul on otsustatud reformida pensionisüsteemi, mis kipub elanikkonna vananemisele jalgu jääma. Hoogu lisatakse ka digiarengule ja parandatakse haridust rahasüstidega piirkondlikesse koolisüsteemidesse.

SPD suutis välja rääkida järeleandmised sotsiaalvaldkonnas, raha saab juurde lastehoid ja tervishoiusüsteemi lubatakse muuta õiglasemaks.

Erakonnad leppisid kokku, et järkjärgult lõpetatakse "solidaarsusmaks" idapoolsetele liidumaadele, mis viidi sisse pärast Saksamaa taasühinemist 1990. aastal.

Energia- ja kliimapoliitikas peetakse kinni senistest süsinikusaaste kärpimise eesmärkidest.

Merkel tahab luua stabiilse valitsuse >>

Konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid leppisid kokku, et Saksamaale saabuvate põgenike ja migrantide arvu piiratakse. Samm on reaktsiooniks 2015. aasta rändekriisile.

Pagulased, illustratiivne foto
© Sputnik / Екатерина Соловьева

Koalitsioonileppe põhjal piiratakse aastast vastuvõtuarvu umbes 200 000 inimesega, nagu on pikka aega nõudnud CSU.

Erakonnad kinnitavad leppes truudust NATO-le ning toetust tihedamale koostööle alliansi ja EL-i vahel.

Saksa kaitsekulutuste tõusust NATO riikidele nõutava tasemeni koalitsioonileppes ei räägita, ilmselt on see vastutulek SPD-le, kes on kindlalt vastu kulutuste tõstmisele kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Saksa sotsiaaldemokraadid kiitsid heaks koalitsioonileppe kantsler Angela Merkeli juhitud kristlike demokraatidega, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti 4. märtsil.

Prantsuse president Emmanuel Macron rõõmustas Saksa koalitsioonileppe heakskiitmise üle. "See on Euroopa jaoks hea uudis. Prantsusmaa ja Saksamaa hakkavad tegema lähinädalatel koostööd, et luua uusi initsiatiive Euroopa projekti edendamiseks," ütles Macron.

39
Tagid:
vannutamine, poliitika, valimised, liidukantsler, Bundestag, Angela Merkel, Saksamaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega