Läti lipp

Suur pesupäev. Korruptsioon muudab Läti paariariigiks

83
(Uuendatud 17:53 20.02.2018)
Läti pangandus on teist korda kahe nädala jooksul sattunud skandaali keskpunkti. Asjatundjad ei välista, et need paljastused viivad välja süsteemse kriisini ja pisikese Balti riigi pangasüsteemi degradeerumiseni.

Igor Naumov, RIA Novosti

Möödunud kolmapäeval süüdistas USA rahandusministeerium Läti panka ABLV Bank terrorismi finantseerimises. Ja nüüd siis on korruptsioonis kahtlustatavana vahistatud riigi keskpanga juht Ilmārs Rimšēvičs.

Nädalavahetus nari peal

Läti peamise pankuri vahistasid korruptsioonivastase võitluse büroo töötajad. Esimene ülekuulamine kestis üle kaheksa tunni, misjärel Rimšēvičs paigutati politsei isolaatorikambrisse. Kekspanga juhi töökabinetis ja elukohas korraldasid õiguskaitsjad läbiotsimise.

Läti peaminister Māris Kučinskis kinnitas olukorda kommenteerides, et ei luba juurdlusesse sekkuda. Lisaks sellele lubas ta valitsuse poolt korruptsiooniga võitlejatele vajalikku toetust ja nimetas esitatud süüdistusi väga tõsisteks.

Läti keskpanga president lasti kautsjoni vastu vabadusse >>

Läti meedia seostab riigi keskpanga juhi vahistamist ettevõtja Maris Martinsonsi kinnipidamisega (tema tegeleb muuhulgas väikelaenudega ning vabastati isolaatorist 18. veebruaril). Mõlemale pannakse süüks altkäemaksuvõtmist, mis on sooritatud isikute rühma eelneval kokkuleppel. Ärimees ja kekspanga juht peavad võimude samme seadusevastasteks.

Juurdlusversiooni kohaselt olid kõrged ametiisikud moodustanud organiseeritud kuritegeliku grupi. Ametiseisundit ära kasutades nõudsid nad hüvitisi rahandusasutustelt. Väljapressijate ohvrite hulgas mainitakse panga Norvik Banka aktsionäri Grigori Gusselnikovi.

Asjatundjad ei välista, et Rimšēvičsi vahistamine on seotud panga ABLV Bank kohtuasjaga. USA rahandusministeeriumi finantskuritegude vastasevõitluse peavalitsus (FinCEN) viis läbi erijuurdluse, mille põhjal on jõutud järeldusele: "Pank on kaasa aidanud Põhja-Koreaga seotud pangatehingutele pärast 2017. aasta suvel välja kuulutatud pangapoliitika nulltolerantsi selle riigi suhtes." 

Skandaal kogu Euroopale
Illustreeriv foto
© Sputnik / Виталий Белоусов

Korruptsioonisüüdistused ja Rimšēvičsi vahistamine lõid Euroopa Liidu ulatuses pretsedendi. Uuemal ajal ei ole esinenud juhtumit, et Euroopa Liidu liikmesriigi keskpanga juht oleks osutunud kriminaalmenetluse subjektiks, nendivad asjatundjad.

"Sellise tasandi ametniku vahi alla võtmine on tsiviliseeritud Euroopas erandlik ilming," ütleb õigusettevõtte Hrenov ja Partnerid töötaja Aleksandr Kostin.

Kuid väljaspool Euroopa Liitu juhtub sedasorti lugusid alailma. Nii vahistati 2014. aastal Albaania keskpanga juht. Teda kahtlustati seifist raha varastamises. Möödunud aastal sattus pettustes süüdistatuna trellide taha Moldova keskpanga esimees.

Läti võimud kinnitasid ametlikult keskpanga juhi kinnipidamisest >>

Korruptsioonikuriteod kuuluvad raskete kuritegude kategooriasse. Seetõttu ähvardab Läti keskpanga juhti (juhul kui süüdistused kinnitust leiavad ja asi kohtusse jõuab) reaalne vanglakaristus ja suur rahatrahv. Aga kui Rimšēvičs läheb välja kokkuleppemenetlusele, ei tule kohtuotsus sedavõrd karm, selgitas Kostin.

Juurdlus ja tagajärjed

Sellel lool on tõsised tagajärjed mitte ainult Rimšēvičsi ja teiste kiritegeliku rühmituse oletatavate liikmete jaoks. Kaalul on Riia kui rahvusvahelise rahanduskeskuse maine.

Läti jaoks on pangandussektor süsteemiloovaks. Rahvusvahelise audiitorfirma KMPG andmetel ületab Läti pankade panus SKP-sse praegusel ajal 4,5%. Võrdluseks: põllumajanduse puhul on see kõigest 3,3%.

Just rahandussektor meelitas "viljakatel" aastatel vabariiki kuni kolmandiku kogu investeeringute mahust. 2016. aastal lülitati Riia esmakordselt Global Financial Centres Indexi nime kandva (GFCI) maailma suurimate finantskeskuste edetabelisse, mida koostab ettevõte Z/Yen Group.

В GFCI-s võetakse arvesse enam kui saja linna näitajaid. Läti pealinn hõivas otsekohe 71. koha, ent poole aasta pärast tõusis 52. kohale, mis vallandas eufooria. Vabariigi meedia ennustas Läti rahanduskeskuse kiiret arengut ja pankade arvu kasvu 22-lt sajani.

Venemaa keskpanga endise aseesimehe Aleksandr Handrujevi sõnul toob skandaaliderivi kaasa Läti pangandussektori languse ning kutsub esile kvalifitseeritud töötajaskonna massilise väljavoolu.

Tulemusena jääb riigieelarve ilma olulisest osast sissetulekuist, mis destabiliseerib majandust. Sest toetustega EL-i struktuurifondidest 20% ulatuses SKP-st ei saa ju enam arvestada.

Meenutame, et Suurbritannia lahkumise pärast Euroopa Liidust hinnatakse Brüsseli kaotussummaks 14 miljardit eurot. Seda eelarveauku pole millegagi täita. Aeetõttu ei välista eurovolinikud võimalusi Läti-suguste abisaajariikide rahalist abistamist vähendada.

Võitluses Vene transiidi eest läks Läti Eestist mööda >>

"Olukord on ennekuulmatu. Millega see lõpeb, on seni veel teadmata, kuid Riial on suured väljavaated saada finantsteenuste turul lindpriiks," rõhutas Venemaa presidendikantselei rahvamajanduse ja avaliku halduse akadeemia rahandus- ja pangandusteaduskonna dotsent Juri Tverdohleb. RIA Novosti usutletu ei välista, et kriis pangandussektoris toob kaasa äärmiselt negatiivseid tagajärgi kogu selle Balti riigi majandusele.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

83
Tagid:
kuritegevus, kriis, pangasüsteem, juurdlus, pangandus, korruptsioon, ABLV Bank, Maris Martinsons, Ilmārs Rimšēvičs, Balti riigid, Läti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega