Suurbritannia välisminister Boris Johnson

Puhtinglaslik reetmine: miks Johnson oma kaaskodanikega rahul ei ole

67
(Uuendatud 15:56 16.02.2018)
Kõige enam kardab Suurbritannia välisminister Boris Johnson kordusreferendumit riigi EL-ist lahkumise kohta. Seda ilmneb tema pikas kõnes, mille poliitik esmaspäeval maha pidas.

Vladimir Ardajev, RIA Novosti vaatleja

Briti välisminister väitis: valitsus ei lase neil, kes tahavad Brexitit peatada, seda koletut viga teha. Ja kõlas koguni sõna "reetmine". Kusjuures avaliku arvamuse küsitluste põhjal otsustades tuleb ennekuulmatu käitumisega ministril lugeda "reeturiteks" suurem jagu brittidest.

Kui teeks õige uue Brexiti — pool brittidest on poolt >>

"Me ei saa seda lubada – ja ei lubagi"

Johnsoni kõne kannab pealkirja "Tee Brexitini: Ühendkuningriik". Välisminister esitas oma nägemuse sellest, millised perspektiivid avanevad Suurbritannia ees pärast Euroopa Liidust lahkumist, mis plaanide kohaselt saab teoks 29. märtsil. Kõne kõlas vastusena kaaskodanikele, kes kardavad, et Brexiti tulemusena lahkub riik tolliliidust ja EL-i ühtne turg läheb tema jaoks kaotsi.

"Nendele, kes tolliliidu ja ühtse turu pärast muret tunnevad: pidage palun meeles, et majanduslik kasu neist ei ole sugugi nii ilmselge ja vaieldamatu, nagu mõnikord räägitakse. Paari viimase aastaga on paljude riikide puhul, kes Euroopa Liitu ei kuulu, registreeritud märksa kiiremat EL-i eksportimise kasvu kui meil, ehkki me maksame liikmesuse eest Euroopa Liidus," ütles Boris Johnson.

Brexit — protsess läks käima >>

Ministrile teeb tõsiselt muret see, et samavõrra Brexiti lähenemisega kasvab Ühendkuningriigis selle vastaste arv, kes nõuavad veelkordset rahvahääletust. Avalikkuse meeleoludest haaravad innukalt kinni paljud poliitikud eeskätt opositsiooni leiboristide leerist.

"Kardan, et mõned on enam kui ealeski varem keskendunud sellele, et Brexit peatada, 2016. aasta 23. juuni referendumi tulemus pea peale pöörata, rikkuda rahva tahet. Leian, et see oleks koletu viga, mis võib sünnitada püsiva ja kustumatu reetmise tunde. Me ei saa seda lubada ega lubagi," teatas Johnson.

Kusjuures ta tunnistas, et Suurbritannia valitsusel tuleks pöörata suurt tähelepanu nende kartustele, kes on Brexiti vastu, ja püüdis oma kõnes neid hirme igati hajutada. Ministri sõnul on brittide jaoks "väljakannatamatu" ja "ebademokraatlik" alluda seadustele, mis on vastu võetud välismaa ametnike poolt, keda keegi selles riigis pole valinud ega ole andnud niisuguseid volitusi. "Brexit pole aluseks hirmule, vaid on aluseks lootusele," on ta veendunud.

Brexit: Ühendkuningriik jääb Euroopa Liidu liikmeks või lahkub Euroopa Liidust >>

Enamus on Brexiti vastu

Veel enne, kui Johnson oma kõne maha pidas, olid välisministeeriumi pressiteenistuse poolt edastatud selle katked edastatud briti ja välismaa meediale. Ja sõnad "reeturlikuse" kohta, nagu kuningriigi ajakirjandus sedastab, põhjustasid otsekohe nördimuse parlamendis: saadikud süüdistasid ministrit silmakirjalikkuses ja tuletasid meelde, et ka referendumi ajal tegeles ta valijate "häbiväärse hirmutamisega".

Aga ministrit võib mõista: möödunud aasta lõpul näitasid agentuuri BMG Research küsitlusuuringud ajalehele Independent EL-ist lahkumise vastaste rekordilist ülekaalu selle pooldajate üle. Selle poolt, et jääda Euroopa Liitu, oli 51 protsenti brittidest, Brexitit toetas aga vaid 41 protsenti. Ning see vahe on alates 2017. aasta veebruarist, mil eurooptimistid viimati oponente edestasid, pidevalt ja stabiilselt suurenemas.

Enamik praegu Brexitile vastu seisjatest om šokeeritud hinnast (sõna otseses mõttes), mis riigil tuleb EL-iga hüvastijätmise eest maksta – jutt käib 50 miljrdist eurost. Paljusid hirmutab Euroopaga majanduslike sidemete katkemine, tollipiiride kehtestamine.

Referendum Suurbritannia EL-ist lahkumise kohta toimus 206. aasta juunis toonase peaministri, Konservatiivide Partei juhi David Cameroni initsiatiivil, kes lootis rahvahääletuse abiga sulgeda opositsiooni suud, mis nõudsid valitsuselt loobumist "pimedast allumisest" Brüsselile. Endine minister lootis sellele, et referendumil annab enamus Tema Majesteedi alamaist hääle eurointegratsiooni kasuks, kuid tegi valearvestuse: Brexiti poolt hääletas 51,9% ja vastu 48,1% balijaskonnast.

Suurbritannia on valmis maksma EL-ist lahkumise eest 40 miljardit eurot >>

Cameronil tuli mõlemalt ametikohalt tagasi astuda ja temakoha hõivas välisminister Theresa May, kes võttis oma õlgadele kogu Brüsseliga peetavate keerukaimate läbirääkimiste ja riigi liidust lahkumise protseduuri raskuse. Uue valitsuse modustamisel määras ta ootamatult välisministriks Boris Johnsoni – kunagise ajakirjaniku, tolleks hetkeks Esindajatekoja saadiku ja Londoni linnapea.

Suurbritannia välisminister Boris Johnson
© AP Photo / Petros Giannakouris

Kättemaksuhirm

Juba tol ajal oli Johnson tuntud epateeriva ja äärmiselt ohjeldamatu mehena. Skandaalse kuulsuse pälvisid tema teravad ja äkilised väljaütlemised ülemaailmselt tuntud tegelaste nagu Hillary Clintoni ja Barack Obama aadressil ning lausa nilbe salmike Recep Tayyip Erdoğanist. Brexiti referendumi ettevalmistuskampaania ajal kutsus minister britte suisa sedavõrd kirglikult Euroopa Liidust lahkumise poolt hääletama, et jõudis välja Brüsseli poliitika kõrvutamiseni Hitleriga, kelle püüdluseks oli nagu EL-ilgi Euroopas võimu koondamine ja "võimsa üliriigi" loomine.

"Napoleon, Hitler, erinevad mehed on seda teha püüdnud – ja kõik katsed on traagiliselt lõppenud. EL üritab teha seda teisel viisil," väitis Johnson 2016. aasta mais intevjuus The Telegraphile antud intervjuus.

Kas May ei saa oma tööga hakkama >>

Samavõrd järsult kritiseeris ta mitte ainult Brüsselit, vaid ka Washingtoni, propageerides Suurbritannia tagasipöördumist sõltumatu poliitika juurde, mis ei alluks ookeanitagusele mõjule. 

Välisministri ametikohal ei ole Johnson oma riskantsest käitumismaneerist loobunud, kuid tema teod on sõnadest selgelt lahku läinud. Nii on paljudki oodanud temalt teatud pööret Moskva poole – briti meedia pn nimetanud teda koguni "Putini аpologeediks". Asi on selles, et oma autoriveerus on Johnson mitmel korralaimustusega Venemaa missioonist Süürias ja kutsunud lääneriikide koalitsiooni üles ühendama jõupingutused Bashar Assadi ja Vladimir Putiniga, et rahvusvahelised terroristid puruks lüüa. Ei ole ta koonerdanud ka positiivsete väljenditega Venemaa presidendi kohta.

Kuid välisministeeriumi eesotsas on Boris Johnson üsna kiiresti läinud üle venevastasele retoorikale ega ole oma varasemaid üleskutseid enam meenutanud. Ta on mitu korda visiiti Moskvasse edasi lükanud ja võrrelnud Venemaad iidse Spartaga – pidades silmas selle riigi totalitaarset iseloomu.

Suurbritannia ja Venemaa välisministrite kohtumine ebaõnnestus >>

Kordusreferendum Brexiti küsimuses, juhul kui see siiski toimub, toob Suurbritanniale rohkesti muresid ja tõenäoliselt tõukab riigi praegusest veelgi raskemasse poliitilisse kriisi. Johnsonile tähendaks see tema poliitilise karjääri lõppu, kusjuures mälestus, mille ta endast maha jätab, annaks põhjust üksnes pilgeteks ja naeruvääristusteks.

Välisministri kõnega sarnaste sõnavõttudega kavatsevad lähipäevil esineda ka teised Suurbritannia valitsuse liikmed – kaasa arvatud peaminister Theresa May.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

67
Tagid:
küsitlus, majandus, poliitika, kordusreferendum, referendum, Brexit, Boris Johnson, Suurbritannia
Teema:
Brexit – protsess läks käima (132)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega